Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3
suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks
ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks
Uste miinimummõõtmed on laius: välisuksel 0,9m, sise- ja rõduuksed 0,7m, wc uksed 0,6m kõrgus 2m Vannitoa wc ja dusiruumi ukse mõõtmed peavad võimaldama nendes ruumides asuvate sanitaartehniliste seadmete vahetamist. Eluruumi iga toa põrandapindala peab olema >8m2 toa laius >2,4m kõrgus >2,5m ühepereelamutes >2,3m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poolel põrandapinnal. Eluruumi elu ja töö- ja magamistubades peab loomulik valgustus. Eluruumi igal toal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda suhe ei tohi olla >1:8 On soovitav, et loomulik valgustus mõju hindamiseks kasutatav isolatsiooninäitaja oleks mitte vähem kui kolm tundi päevas. Eluruumides peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, optimaalne sisetemperatuur >+18 , õhu niiskus eluruumides peab olema piires, mis ei kahjusta tervist, väldib veeauru
elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0.00146 W. Suhe /e, mida võib nimetada ka valgusallika
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
toodete väljatöötamisel kontseptuaalses faasis, detailsel konstrueerimisel kui ka kasutusel olevate projektide ja seadmete hindamisel. Ergonoomikat kasutataks peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Kui ergonomist lülitub töösse alles siis, kui osa tööst on juba tehtud, on funda- mentaalne kaasabi enamasti välistatud. 5. Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Viimasel ajal on tekkinud uusi teadusvaldkondi, kus käib intensiivne uurimistöö. Osa lähedastest valdkondadest jäetakse teistele teadustele. Sellisteks on enamasti tervist kahjustavate keemiliste ainete ohutuse probleemid, kui pole tegu optimeerimisega, mitte parima variandi leidmisega
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
