Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ehitusfüüsika Kursusetöö - sarnased materjalid

1192, soojatakistus, aurutakistus, kastepunkt, sisepinna, kuivkrohv, soojajuhtivus, rtus, betoon, graafik, kivivill, variandis, vahtpol, 2650, ldine, sisepinnal, rgalt, suunast, itajate, seekord, seej, ldiselt, sterool, 2400, graafk, iksem, 1010
thumbnail
19
docx

Ehitusfüüsika kodunetöö

Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,12­0,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise RH Välis RH Taavi Michelson (mm) (W/mK) ºC ºC % % Materjal 19 -22 52 92 Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2

Ehitusfüüsika
199 allalaadimist
thumbnail
19
docx

EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD

Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,12­0,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus 28 (mm) (W/mK) Välis.temp ºC Välis RH% Sisepind -18 Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04

Ehitusfüüsika
222 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Ehitusfüüsika kodutöö

R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi ­ on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... ­ seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse ­ piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W Arvutan soojustuse sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga: Arvutan sõrestik sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga: 3. Leian kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse valemiga: 5

Bioloogiline füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika KT

Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).

Ehitusfüüsika
185 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Ehitusfüüsika kodunetöö gert

Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,12­0,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Sise Väli Paksu (W/mK Sise.tem Välis.tem RH s RH 9 s (mm) ) p ºC p ºC % % Korrigeerida U Sisepind 22 -15 45 85 õhupiludetst tingitud

EHITUSFÜÜSIKA
120 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära

Ehitusfüüsika
270 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk.

Ehitusfüüsika
252 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ehitusfüüsika: Niiskus

NIISKUS Suhteline (relatiivne) niiskus- õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuri

EHITUSFÜÜSIKA
36 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika

9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline õhumüra isoleeriv materjal, kuid poorsetel betoonidel on ka absorbeerivaid omadusi. Füüsikaliste omaduste poolest jagunevad helineelavad materjalid poorseteks ja resoneerivateks. Tüüpilised onklaas- või kivivillast tooted, mis absorbeerivad heli eelkõige keskmistel ja kõrgetel sagedustel. Madalamatel sagedustel on nende helineelde omadused väiksed. Selle suurendamiseks paigaldatakse

Ehitusfüüsika
182 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EHITUSFÜÜSIKA

Iseseisev töö Kangiks nimetatakse kõva keha, mis võib pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui selle ühele otsale mõjuva jõu F 1 ja selle õla l1 korrutis on võrdne teisele otsale mõjuva jõu F2 ja selle õla l2 korrutisega. Kasutades ära kangi tasakaalu põhimõtet saame alati õla pikkuse muutmisega tõsta raskemaid koormusi kergema vaevaga ehk väiksema jõu rakendamisega. Kahepoolne kang Ühepoolne kang F= ∙ Fr a1 - kangile rakendatava jõu õlg, a2 - koormise poolt arendatava jõu õlg Tungraud on tõstemehhanism. Olenevalt tõstemehhanismist on olema nii latt-, kruvi- ja hüdrotungraud. TT-tungraua tõstemehhanismiks on hambuline latt, mida edasi surutakse vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni 290 tonni

Ehitus
3 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Ehitusfüüsika aruanne nr. 1

Vajutades „Readout device” ikooni palub arvuti sul faili salvestada. Selleks tee arvutisse enda nimeline kataloog ja salvesta fail sinna. Pärast salvestamist või faili avades kuvab arvuti sulle ette järgmise tabeli (Joonis 4). Joonis 4. Andmete „plottimine“ Märgi linnukesega need mõõtmistulemused, mida sa graafikul näha soovid ning vajuta ok. Pööra tähelepanu ühikutele. Vajutades eelmises tabelis ok-le tekib ekraanile graafik, mis kajastab eelnevalt märgistatud mõõtmistulemusi (Joonis 5). Joonis 5. Mõõtmistulemuste graafik 14 Järeldused: Andke hinnang mõõdetud tulemustele. Kas sisekliima rahuldab teie arvates EVS-EN 15251:2007 (2010) nõudeid. Kas teie arvates on selline sisekliima mugav (kas on suured või väikesed temperatuuri/niiskuse kõikumised?).

EHITUSFÜÜSIKA
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusfüüsika praktikumi protokoll 1

Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku. Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid: etteantud ja hargnev strateegia, kohanev strateegia ning juhusliku otsingu strateegia.

Ehitusfüüsika
95 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ehitusfüüsika praktikumi protokoll 2

1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Pakkuda välja 34 alternatiivset puitmaja välisfasaadi renoveerimise lahendust, mis vastaksid muinsuskaitse nõuetele ja tellija vajadustele. Leida kolmselt kõige optimaalsem varjant 3. Töö teoreetilised alused Sünteesi staadiumis arvestatakse idee realiseeritavust. Eesmärgiks on luua kindlad alused edasiseks tegevuseks. Antud staadiumis selgub töö eesmärk ning määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes ebaolulist. Staadiumi lõpul pannakse paika kriteeriumid, millele lõpplahendus vastama peab. 4. Metoodilised alused 1)analüüsida hetke olukorda 2)Olukorra puudused 3)Puuduste põhjused välja tuua 4)Puuduste eemaldamise viisid 5)Lahenduste analüüs 6)majanduse analüüs 7)valitud sound 8)Kriteeriumid 5. Tulemused 1)Olukorra analüüs. Hooned on ehitatud enne II maailmasõda ja on muinsu

Ehitusfüüsika
87 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

• ventileerimine • radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? • välissein • sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C • ülemise korruse lagi, s.h katuslagi • keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda • põrand mitteköetava keldri kohal • põrand pinnasel • maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand • aken • välisuks • ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur • ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse • välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega • välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? • soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22

Teoreetilise mehaanika...
122 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ehitusfüüsika

Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus ­ tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus ­ tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus ­ võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad ­ tõkestab liikumis

Ehitus alused
59 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusfüüsika seinaprojekt

Tallinna Tehnika Ülikool Ehitiste Projekteerimise Instituut Ajutine ehitis Pavel Spiganovits EAEI - 94 060605 Tallinn 2010 : . . : . : , : , 3 . , 3 3 . , . : (lisa 1). : , , . , . , , . TEOSTAS: Pavel Spiganovits EAEI - 94 060605 : : , . : 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. : 1. : - . , , , . , . .. 2- , . , . , . 2. : · · · · · 3. : · . · · . · : · · ( ) · . , . 4. : · ·

Ökoloogia ja...
36 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Psühholoogia kursusetöö

Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa)

Psühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

· ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein · sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C · ülemise korruse lagi, s.h katuslagi · keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda · põrand mitteköetava keldri kohal · põrand pinnasel · maapinnast kõrgemal asuv alt tuulutatav põrand · aken · välisuks · ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur · ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse · välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega · välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? · soojusjuhtivus ­ soojuse leviku mehhanism tahketes kehades · konvektsioon ­ gaasides, vedelikes · kiirgus ­ gaasides 22

Ehitusfüüsika
575 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
47
docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

k = 0,5 v < 0,24 m/s k = 0,6 v = 0,24...0,6 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: ts= 18 ºC tk= 30 ºC k= 0,45 m/s top= k * ts + (1 ­ k) * tk top= 0,6 * 18 + (1 - 0,6) * 30 = 22,8 ºC Vastus: Operatiivne temperatuur on 22,8 ºC 2 ÜLESANNE 2 ÜLESANNE 2 Väärtus Ühik Metabolism 1,5 met Riietuse soojatakistus 0,5 clo 3 ÜLESANNE 3 ÜLESANNE 3 Väärtus Ühik CO2 sisaldus tunni alguses 550 ppm Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h

Ehitusfüüsika
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Aeroci ehitusfüüsikalised omadused

........................................................................ 3 2. Niiskus.................................................................................................................................... 4 2.1 Ehitusaegne niiskus...........................................................................................................4 2.2 Elamis niiskus................................................................................................................... 4 2.3 Kastepunkt........................................................................................................................ 4 2.3 Mikrokliima...................................................................................................................... 4 2.4 Poorsus ja pooride maht....................................................................................................5 3. Heliisolatsioon.........................................................................................

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami küsimuste vastused

8). Niiskuse konvektsioon? Niiskuse konvektsioon on niiskuse ülekandumine koos gaasi v vedelikuvooluga. Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K

Ehitusfüüsika
279 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Katused

tuulekoormustele; „ Õhutõkke materjal peab olema säilitama oma omadused kogu kasutusea jooksul; „ Õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav; „ Probleem: profiilplekk lamekatus & kõrge niiskuskoormus 26 13 Aurutõke „ Aurutõkke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse. „ Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutusega. „ Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus). „ Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse 27 i Aurutõke

Ehitus
17 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tuleohutus

11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu ­ sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid,

Ehitusfüüsika
126 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1

Ehitus
18 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Iseseisev töö, ehitusfüüsika

kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: ·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine. ·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine. ·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine.

Ehitus
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Piirde niiskusrežiimi arvutus

Ülesanne nr. 3 Piirde niiskusreziimi arvutus Selgitada välja kondenseerumise oht välisseintes ja pööningu põrandal või katuslaes. Kasutada tuleb kahte erinevat meetodit rakendades neid piiretele omal valikul. Meetodid: 1. kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi 2. kasutades difusioonikonstanti - Glaseri meetod. Sisekliima: t = +20 oC ja RH = 50% Väliskliima: t = -10 oC, RH = 80% 1 Välissein 1.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi selgub, et välisseinas kondenseerumise oht puudub. 1.2 Kasutades Glaseri meetodit Glaseri meetodiga pole välisseinas kondenseerumise ohtu. 2 Pööningu vahelagi 2.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi pööningu vahelaes kondenseerumise oht puudub. 2.2 Kasutades Glaiseri meetodit Pööningu vahelaes kondenseerumise oht puudub. Kasut

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Hoone soojakadude arvutamine

1. kodune töö: hoone soojakaod Karin Erimäe MT-3 1. Leian välispiirete U väärtused: a) seinad: neljakihiline sein välistemp sisetemp -7 21 la m b d välisõhk kihi paksus a R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 0,8 0,23 -6,77 välispind 1, krohv 0,01 4 0,01 0,1 0,04 -6,73 kihtide

Ehitusfüüsika
227 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Praktikum nr1

1. Noorteklubi Norrasse 2. Töö eesmärk: Kahest kokku keevitatud merekonteinerist noortekeskuse loomine Norra. Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4. Metoodilised alused: : Lahendusi otsiti ajurünnaku käigus, kus iga õpilane sai paberilehe, kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vastanduda. 5. Tulemused 5.1

Ehitusfüüsika
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Termosüsteemides inimese südamerütmi kasutamise võimalikuse uuring

andmed tehtud 0.8,1.0,1.2 Meti juures polnud üldse märkimisväärsed, kuid vägagi märkimis väärne oli P-value(statistikas kasutatav väärtus katseandmete kohta), mis oli alla 0,001 kõigi 4 tegevuse korral. · Kõrval olev graafik väljendab südamerütmi erinevate tegevuste korral kümas keskkonnas. Külmas ja soojas keskonnas tehtud katsed ei andnud märkimisväärselt erinevaid tulemusi selles valdkonnas. Ainuke märkimisväärne osa oli P-väärtus. Kuna kõik katsealused läbisid katsed mõlemas keskkonnas andis teha paaris T-katseid (paried T-test). Need ei näidanud huvitavaid tulemusi madalate füüsiliste tegevust korral, kuid 2.5 Meti korral tuli P-väärtusse märkimisväärne väärtus 0.017

Ehitusfüüsika
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

TKTK esimese aasta füüsika eksam

ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaalting

EHITUSFÜÜSIKA
36 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Soojustuspaneelid vähesoojustatud paneelmajade lisasoojustamiseks – sünteesi staadium

5. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret saab pesta mõne puhastus- vahendiga ja survepesuriga. Garanteritud edu vahemik jääb punktide 3-5 vahele. Edu tagab punkt nr. 4. 20.4. Lahenduse energiatõhusus Ülesanne: Järjest kallineva küttehinna ja rangemate nõuetega energiakasutusele, tuleb energia säästmiseks leida võimalikult optimaalne lahendus. Lisasoojustamine on üks võimalustest. Lisasoojustatud tarindi soojatakistus peab olema võimalikult suur. Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab konstruktsiooni helipidavus olema vähemalt 45 dB

Ehitusfüüsika
14 allalaadimist
thumbnail
5
docx

„Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations“

Tallinna Tehnikaülikool Ehitusfüüsika kodutöö ,,Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations" Artikli refereerimine Tallinn 2011 Kondensaadi ja härmatise moodustumine kivivill-isolatsioonis Kokkuvõte Ehitusplatsidelt saadud praktilised kogemused tõendavad, et kondenseerunud niiskusel on negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib vähendada termilisi omadusi ja sellest tulenevalt muuta süstemaatiliselt elukvaliteeti elamutes. Sellega võib ka kaasneda suurenenud tolmu, vetikate ja hallituse teke ning kahjustused konstruktsioonis, mis on põhjustatud kondenseerunud niiskuse külmumisel talveperioodil. See töö kannab ette laboratoorse eksperimendi, mis on suunatud härmatise tekkele ja kasvule ning niiskuse kondenseerumisele kivivillas. Katsekehad ol

Ehitusfüüsika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun