Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3 (0)

1 Hindamata
Punktid

Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3



1. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Relatiivne (suhteline) niiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile
vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe.
φ või RH (- või %).
Absoluutne niiskus on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või
maht. (kg/m3, kg/kg, m3/m3).
Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasitemperatuurist: mida külmem on gaas,
seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. 2. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub? Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg
veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja
aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele
avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus
väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 3. Millest sõltub materjali niiskussisaldus?
- Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega 4. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? - Veesurve mõjul -  Raskusjõu mõjul
-  Kapilaarsel teel
-  Konvektsiooni teel
-  Difusiooni teel 5. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse ja milline konstruktsioon või süsteem välistab selle? ehitusniiskusest, pinnase niiskusest, sademetest, ekspluatatsioonilisest niiskusest,
hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust), kondentsveest.
Horisontaalne ja vertikaalne hüdroisolatsioon. membraan. 6. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? -vähendab välispiirete soojapidavust
- vähendab materjalide tugevust ja jäikust
-hallituse kasv pindadel
-puit materjalide kõdunemine
-materjalide paisumine
-külmakahjustused
-esteetiline välimus
-metallide korrosioon
- väheneb materjalide soojusmahtuvus •Mikroorganismide kasv
•Määrdumine
•Veeauru kondenseerumine


7. Probleemülesanne: Too välja fotol nähtavad niiskustehnilised probleemid ning paku välja renoveerimislahendused. hallituse teke, veeauru kondenseerumine. Vanad põrandatalad tuleb välja vahetada, kuid enne tuleb niiskusallikad kõrvaldada ning pöörduda oma ala spetsialistide
poole, kes teostavad seenkahjustuste tõrjetöö. 8. Probleemülesanne: Näita fotol kuhu paneksid aurutõkkekile. Põhjenda miks? Isolatsiooni kaitsmiseks. Soojustus on kaitsetu niiskuse ja aurude vastu, sest märjana
kaotavad nad võime hoida ruumides soojust.Suurtes kogustes akumuleerudes võib niiskus
tuppa tagasi imbuda ja sellega siseviimistlust kahjustada. 9. Selgita miks ei ole vahtpolüstüreen kõige sobilikum materjal puitkonstruktsioonide soojustamiseks? EPS soojustusplaatide valmistamiseks kasutatakse tuld tõkestavate lisanditega toorainet,
mis annab EPS ile raskestisüttiva ja isekustuva omaduse. Tuleallika eemaldamisel
materjalist lakkab see iseseisvalt põlemast. Ülesanne 1:
Leia: a) õhu veeauru küllastussisaldus kui t=-10ºC
b) Temperatuur kui õhu veeauru küllastussisaldus on 7g/m³
c) Õhu suhteline niiskus kui t=+20ºC ja õhu veeaurusisaldus on 11g/m³
d) Õhu veaaurusisaldus, kui RH on 50% ja t=+20 ºC. Selle ülesande lahendamiseks tuleb kasutada valemeid RH= v - veeaurusisaldus õhus, g/m3 või kg/m3 vsat küllastunud õhu veeaurusisaldus, g/m3 või kg/m3 Küllastunud veeaurusisalduse leidmiseks tuleb teil kasutada ka all pool esitatud tabeleid. Lahendus: a) Tabelist 1 tuleb vaadata -10 kraadi juures olevat väärtust, mis on 2,14 g/m3
b) Tabelist 2 tuleb üles leida 7g/m3 ja vaadata mis temperatuuri juures see on – kõige lähem väärtus 7 g/m3-le on 7,02 g/m3. Seega vastus on +5,5 kraadi. c) RH= * 17,3g/m3 on tabel 2 võetud väärtus 20 kraadi juures. d) V= (50/100)*17,3=8,65 g/m3


Ülesanne 18 ehk h-x diagramm. (vaata moodlest).
Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3 #1 Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3 #2 Ehitusfüüsika kordamisküsimused- KT3 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Darja Sukhova Õppematerjali autor
Ehitusfüüsika, kontrolltöö 3. Sellised küsimused: Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes?Probleemülesanne: Too välja fotol nähtavad niiskustehnilised probleemid ning paku välja renoveerimislahendused... jne

Sarnased õppematerjalid

Ehitusfüüsika KT II - TTK
4
pdf

Ehitusfüüsika KT II - TTK

Kontrolltöö II 1. Mida me mõistame külma silla all? Tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest, takistab hallituse, kondenseerumise teket 2. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad - vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad - ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 3. Selgita mõisteid geomeetriline, ehitustehniline külmasild? Too näiteid? Geomeetriline külmasild – madal temperatuur seina nurgas (nurka ümbritseb rohkem jahedat pinda, suurem soojusvool), näiteks seina välisnurk, akna liitekoht seinaga, tellissidemetega sein Ehitustehniline külmasild – näiteks välisvoodri sidemed, tarindite läbiviigud 4. Miks tuleb külmasildadega energiatõhususe arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. Piirdetarindite soojajuhtivuse üldise vähenem

Ehitusfüüsika
Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass ­ kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass ­ tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass ­ mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass ­ hooned võivad kasutusel olla vaid pii

Ehitusfüüsika
Ehitusfüüsika Eksam
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel

Teoreetilise mehaanika lühikursus
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna

Ehitiste renoveerimine
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin

Ehitusfüüsika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun