Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusfüüsika KT II - TTK". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
külmasild, erijuhtivus, külmasillad, probleemülesanne, fotol, temperatuuriindeks, õhupidavus, niiskussisaldus, soojusjuhtivus, energiakulu, välissein, geomeetriline, tarindite, energiatõhususe, õhuleke, pragude, soojuskadu, vältimine, vahtpolüstüreen, leiduv, auruerijuhtivus, joonkülmasild, punktkülmasild, vuugid, servad, ankrud, rõdu43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad?
43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad – vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad – ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad?
2. Arvutatakse kogusoojustakistuse alumine piirväärtus (piirde pinnaga paralleelselt) 3. Leitakse nende aritmeetiline keskmine See meetod ei sobi: külmasildadest põhjustatud pinnatemperatuuride arvutamiseks; mitte- homogeense tarindi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui arvutusviga on suurem, kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada tempera- tuurivälja arvutusmeetodit või külmasillad tuleb eraldi arvesse võtta. 21. Külmasillad (geomeetriline külmasild, konstruktiivne külmasild, „projekteerija praak“ külmasild), külmasildade mõjud, temperatuuriindeks, temperatuuriindeksi kriitiline tase Eesti elamutele, külmasilla joonsoojusläbivus Külmasild – tarindi osa, mille soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojus- läbivusest. Jaguneb: geomeetrilisteks-, konstruktiivseteks- ja ehitus vigadest tulevateks
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll
4.2.2 Hallituse tekkeks kriitilised tingimused põrandaalustes ruumides 58 4.3 Puidukahjustuste analüüsi tulemused 59 4 5 Niiskuskoormus elamutes 61 5.1 Meetodid 61 5.2 Tulemused 62 6 Külmasillad 66 6.1 Meetodid 66 6.1.1 Mõõtmine 66 6.1.2 Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga 67 6.1.3 Külmasilla kriitilisuse hindamine 68 6.2 Tulemused 69 6.2
4 2 ... EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE: Vundamendid Keldri müürid ja sokkel Pinnasel põrandad Välisseinad ja fassaadid Vahelaed (näiteks keldrivahelaed) Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused) Jt. Aga samuti isoleeritakse ka: Kommunikatsioonide läbiviigud Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad Pinnase külmakerke vastane kaitse Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774
2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2
G niiskustoodang, g/h qv ventilatsiooni õhuvooluhulk, m3/h (qv=n·V) n õhuvahetuskordsus, 1/h V ruumi kubatuur, m3 t aeg, h Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Eestis või Eestis olevate uute ja olemasolevate hoonete soojusliku kvaliteedi hindamisel kasutatakse tabelis NA.4 esitatud temperatuuriindeksi piirsuurusi. Suurema niiskuskoormusega ruumidel (niiskusklassid 4 ja 5) tuleb aktsepteeritav temperatuuriindeks määrata eraldi, aga see ei või olla alla 0,8. Temperatuuriindeksite piirsuurused Eesti hoonete projekteerimise ja soojusliku kvaliteedi hindamisel. Niiskusklass Temperatuuriindeksi piirsuurus fRsi,min Uued hooned ja Enne 2000 aastat ehitatud või rekonstrueeritud rekonstrueeritud hooned hooned olemasoleva olukorra hindamiseks
tähiseid Rw ja R´w. Rw laboris, R´w - tegelik Taandatud löögimürataseme indeks L´n,w Järelkõla kestus T on aeg, mille vältel helienergia tase langeb. Järelkõla kestus sõltub ruumi kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
