Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ruumiprogramm: o saal (30-40m2, ühendus kabinetiga, WC-ga, riietusruumidega, inventari laoga),
Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda. Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10 5 Ehitisealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind. Ehitise ehitisealune pind ääratakse 1m2 täpsusega. määratakse Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Varem ei võetud arvesse hoone osi, mis ei ulatunud maapinnast vä välja, katmata välistreppe, keldrite valgusš valgusšahte ja ka kõnnitee või maapinna kohal olevaid varikatuseid, rää räästaid staid jms.
tööpäeva enne ehitustööde alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitustööde lõpetamise järel on ehitise omanik kohustatud esitama ülevaatuseks arhitektuuri ja ehitus osakonnale ning taotlema kasutusluba. Allkiri: _______________________________ EHITISE 8225279298 ANDMED 1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus
2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; · kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit (korsten võib ulatuda üle); · hoone on ühekorruseline; · hoones ei saa olla otsest elektrikütet; · hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; · peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine 2. Tehnilisedandmed
valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §12.(5) ORAS 9. Mis on maareformi eesmärk? Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. §2 MRS 10. Ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ... ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt. §6.(33)MRS 11. Kes on omandireformi õigustatud subjektid?
SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekte...
9 2.7.2. Piirded ja väravad Krundi perimeetril paigaldada uus piirded, koos sõidu- ja jälaväravatega tee poolt. 2.7.3. Jätmekäitlus Prügikonteinerid on projekteeritud koolimaja põhjapoolel, tee juures. 2.8. Tehnilised näitajad 1) Krundi pind 3832,1 m2 2) Ehitisealune pind 539,3 m2 3) Täisehituse % 14% 4) Krundisiseste teede ja platside pindala 522,2 m2 5) Parkimiskohtade arv 10 6) Hoone tulepüsivus TP-1
haljastus, puhkealad, kergliiklusteed, riigikaitsealade täpsustamine, erinevad keskkonnaküsimused- saaste, hoonete vahemaad, müra,), liikluskorraldus, tänavate võrk, kruntide minimaalsuurus jne. LOENG Koos oluliste kohtulahenditega (ehitus-ja kasutuslubade menetlus, projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused, EHITUSTEATIS vt üle Ehitusseadustiku lisadest, mis juhul teatis ja millal ehitusluba. Vt RK kohtulahendid 331-64-02 naabriõiguste kahjustamine 331-31.06 ehitusloa andmine 331-87-16 ehitusloa andmisel tuleb arvestada üldplaneeringuga, kaasamise eeldused ja kaasamise
2.5. Kitsendused Kitsendused puuduvad. 6 3. Ehitisregistri andmed Tehti ka väljavõte ehitisregistrist, internetiaadressil www.ehr.ee. Allpool on välja toodud sealt saadud andmed ning on antud ka tegelikud andmed, kuna ehitisregistri andmed on valed ja/või vananenud. 3.1. Aadress ja kood Tartu maakond, .... linn, .... tn 3 Ehitisregistri kood 3.2. Hoone(d) Ehitisealune pind (m 2) 194 Suletud netopind (m2) 213,3 Minimaalne korruste arv 1 Maksimaalne korruste arv 1 Maht (m3) 580 Kasulik pind kokku 213,3 m 2 Elamispind kokku 62,8 m 2 Tegelik kasulik pind kokku 280 m 2 elamispind 180m 2 Algselt oli majal üks korrus, nüüdseks oleme välja ehitanud ka nn pööningu kus on kolm suurt tuba. Lisas number 3 on ära toodud pildid majast, aiast ja tubadest. 3.3. Materjalid Materjalid ehitusregistri andmeil: · Madalvundament
7 Tuba 17.3 Elamus kokku 143.2 44.6 31.2 Kasulik pind 187,8 Kogupind 219 7 Ruumide ekplikatsioon jrk 1. 1. Ehitise üldised olulised tehnilised andmed ehitisealune pindala 219m2 kõrgus 7,8m hoone suletud netopind m2 pikkus 16,2m rajatise avatud brutopind m2 laius 10m minimaalne korruste arv maht 547m3 maksimaalne korruste arv köetav pind 219m2 2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed
Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. (21) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus ehitada kaldakinnisasjale üle kinnisasja piiri ulatuv ning veekogu põhjale toetuv veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatis, mis ei takista veesõidukite liiklemist ja mille ehitisealune pind ei ületa 60 m2. Sellise rajatise ehitamiseks, mille ehitisealune pind on 2060m2, avalike veekogude hulka kuuluvate jõgede puhul 1060 m2, on nõutav kirjalik nõusolek, mille annab kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. (3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele. (4) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. § 22. Ehitusluba
Tuleohutus tagatakse tarindite pinnakihtides suurema tulepüsivusega materjale kasutades silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja pulberkustutid. Kõik suitsulõõrid ja küttekolded on eraldatud puidust ja muudest põlevmaterjalidest. Korstna ulatus üle katuseharja on 0,8 m 7. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pindala 193 m2 Hoone suletud netopind 141 m2 Hoone avatud brutopind 0 m2 Köetav pind 116 m2 Kõrgus 4,8 m Pikkus 15,2 m Laius 14,2 m Maht 692 m3
(registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt plaanile. 3. EHITISREGISTRI ANDMED 2.2. Aadress ja kood Ehitise koha-aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Kood: 120700833 3.2. Hoone Üksikelamu: ehitisealune pind 166,6 m² 3.3. Materjalid Vundamendi liik: armeeritud raudbetoontaldmikul väikeplokkidest soojustatud lintvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal: palk Välisseina välisviimistluse materjal: puitlaudis Välisseina liik: palkseinad Katuste ja katuselagede kandva osa materjal: puit Vahelagede kandva osa materjal: puit ja betoon Katusekatte materjal: kivikatus 3.4 Tehnosüsteemid Vesi: kaev Kanalisatsioon: lokaalne settekaev Küttesüsteem: maaküte
projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüpprojekti põhise 9-korruselise korterelamuga, milles on 3 sissekäiku ning kokku 108 korterit. Hoonel on soojustatud välisfassaad (2007.a) ja vahetatud veetorustik (2005.a).[1] Tabel - Hoone üldandmed Korruste arv 9 Korterite arv 108 Ehitisealune pind [m2] 882 Maht [m3] 23806 Köetav maht [m3] 19155 Kõrgus [m] 29,2 Pikkus [m] 67,6 Laius [m] 15,0 Kasulik pind [m2] 7367,4 Netopind [m2] 7113,9 Brutopind [m2] 9126 1.5 Tehnilise seisundi kirjeldus Tabel - Hoone tehnilise seisundi kirjeldus
vastutaval spetsialistil olema vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. (4) Hoonete energiaauditite tegemiseks peab vastutaval spetsialistil olema vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses ja erialane kõrgharidus. 43 Kohaliku omavalitsuse tegevus ehitusalal. Riiklik ehitisregister. Tegevuse eesmärk. Omavalitsuste tegevus ehituse valdkonnas. Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 2060 m2; 2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe
hoonestusõiguslikule isikule- võõrandatava ja pärandatava õiguse omada võõral kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõiguse sisu jaguneb seadusjärgseks sisuks ja kokkuleppeliseks sisuks. Seadusjärgne sisu: 1. Hoonestusõiguse kohustuslik seadusjärgne sisu on hoone omamine. 2. Hoonestusõiguslikul isikul on võim hoonestusõigusega seatud ehitise ja selle ehitise jaoks vajaliku maa kasutamisega.(ehitisealune maa, juurdepääsutee, õu ja aiamaa) 3. Hoonestusõigus ei saa piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. 4. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kokkuleppeline sisu: Lisaks seadusjärgsele sisule võivad asjaosalised seda sisu kujundada ka kokkuleppeliselt. Hoonestusõiguse sisuks võivad olla kokkulepped: 1. ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta 2. ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel 3
hoonestusõiguslikule isikule- võõrandatava ja pärandatava õiguse omada võõral kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõiguse sisu jaguneb seadusjärgseks sisuks ja kokkuleppeliseks sisuks. Seadusjärgne sisu: 1. Hoonestusõiguse kohustuslik seadusjärgne sisu on hoone omamine. 2. Hoonestusõiguslikul isikul on võim hoonestusõigusega seatud ehitise ja selle ehitise jaoks vajaliku maa kasutamisega.(ehitisealune maa, juurdepääsutee, õu ja aiamaa) 3. Hoonestusõigus ei saa piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. 4. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kokkuleppeline sisu: Lisaks seadusjärgsele sisule võivad asjaosalised seda sisu kujundada ka kokkuleppeliselt. Hoonestusõiguse sisuks võivad olla kokkulepped: 1. ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta 2. ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel 3
mis võib aidata renoveerimisjärjekorra koostamisel, kui ei tehta kõike korraga. Siiski tuleb alati eelistada elamu korraga tervikrenoveerimist. 11.2.1.3 Analüüsitud elamutüübid Energiatõhususe arvutuslik analüüs tehti neljale elamutüübile, vt. Tabel 11.4. Tabel 11.4 Hoonete tüübid, millele tehti energiaarvutused. 3-korruseline keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu Võrdlushoone põhinäitajad: o ehitisealune pind, 269 m2; o suletud netopind: 852 m2; o köetav pind: 672 m2; o välisseina pind:667 m2; o akende-uste pind: 122 m2; o korterite arv: 12; o elanike arv: 26; o välispiirde pind/köetav kubatuur: 0,68 m-1. 2-korruseline keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu Võrdlushoone põhinäitajad: o ehitisealune pind, 183 m2; o suletud netopind: 433 m2; o köetav pind: 283 m2;
annaabi.ee 
