Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan).
eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi
empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms.). Nimi on tuletatud itaalia linna Faenza järgi. fassaad — ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg. fiaal — väike ehistornike gooti stiilis ehitiste tornide, tugipiilarite ja ehisviilude tipus, kaunistatud nn. krabide ja ristlillikutega. figuur — kuju; kujund. Flandria — maa-ala Põhjamere ääres, flaamlaste asustusala, haarab osa praegusest Belgiast, Hollandist ja Põhja-Prantsusmaast. foorum - turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Rooma linnades. fresko - värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling. Kasutatakse veega lahjendatud munavalgetemperat.
Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7
(kuningate galerii). Tornidel olid kiivrid, mis jäid sageli ehitamata. Sellele kirjeldusele vastavad Pariisi ümbruse gooti kirikud. Ülejäänud osades kujunesid väga omapärased gooti arhitektuuri koolkonnad. 15. ja 16. saj nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Võlvidel hakatakse kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks. Kirikute fassaadid on tihti üle kuhjatud ehisviilude tornikeste ja kujudega. Kõige rikkalikumad gootika näited asuvad Roueni linnas Normandias. Gooti stiili ajal jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. Prantsusmaal on säilinud näiteks Pierrefonds’i linnus ja Caracassonne’i linnamüür, paavstide kindlustaud loss Avignonis ja eriti kaunis looduslikus ümbruses Normandia rannikul väikesel kaljusaarel asuv Mont Saint-Micheli klooster.
· Pärgament töödeldud nahk , millele kirjutati enne paberi kasutusele võttu · Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, fiaalide, ehisviilude jne tipus · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roitele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris · Roosaken kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskajal · Rosett ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus · Sarkofaag kivist, savist, puust, metallist kunstipäraselt kujundatud surnukirst · Sfinks inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, egiptuse kunstis
raidkivi raamistuses, fassaadil skulptuuri rida ,,Kuningate galerii", lisaks väiksemad kaunistuselemendid ristlillikud ja krabid HILISGOOTI 15-16 saj SAKRAALARIHTEKTUUR Konstruktsioon lihtsustub Rohkem kaunistusi võlvidel kõrvalroided võrk- ja tähtvõlvid Kaared muutuvad teravamaks-lansettkaared või eriti lamedaks korv- või roodkaared Kirikute fassaadid tihti ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste, kujude ja teiste raiddetailidega PROFAANARHITEKTUUR Jätkub linnakindlustuste ja linnuste ehitamine Mont Saint Michel'i klooster Prantsusmaal GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL Alguses Prantsusmaa mõjud 1175 Canterbury katedraali ümberehitamine 12 saj lõp-13 saj algus Westminster Abbey Londonis 1. 13 sa I poolel ilmneb inglise omapära inglise varagooti (early english) Salisbury katedraal kirik pikk ja madal, põhiplaan on 2 transeptiga, tugikaared
Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris
omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn.
üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Gooti stiilis skulptuur. Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised. Gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja
Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti
Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk. Kõige ilusam osa välisarhitektuuris on pea-fassaad. Selle alumises osas on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud portaalid. Neid on tavaliselt kolm, vastavalt löövide arvule; ja
üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Skulptuur:
Vene põhjaaladel oli ammust ajast ehitatud puidust tornitaolisi kirikuid, mis olid kaetud telgisarnase katrusega. Kiviarhitektuuris on taolise laadi esimeseks näiteks 16.sajandi algul Kolomenskojesse ehitatud Voznessenski kirik, mille ülespoole pürgiv siluett on hästi kiriku nimetusega kooskõlas (Voznesenije taevaminek). Kiriku rikkalikult pilastritega liigendatud kaheksatahkne alumine osa läheb dekoratiivsete traditsioonilist vene peakatet meenutavate ehisviilude (kokosnikute) abil kitsamaks ning lõpeb võimsa taevasse kõrguva telkkatusega. Hästi on ära kasutatud maapinna tõus, ümbrusega seostab kirikut ning samal ajal lisab talle kergust lahtine galerii. Seoses tornkirikute ehitamisega hakkas vene kirikuarhitektuuris domineerima vertikaalsuse printsiip, järjest rikkamaks ja fantaasiaküllasemaks muutus kirikute eksterjööri kaunistamine. Värvikirev dekoor iseloomustab ka 16.sajadil Kaasani vallutamise tähiseks
annaabi.ee 
