,,Vastus oled sina ise" Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist, et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele
15. Mis on teisene nägemissuund? Kõikide mitte-foveaalsete reetina retseptorite nägemissuunad. 16. Kus on silmakeskse suuna 0-referents? Foveas. 17. Tutvusta Heringi silmakeskse suuna seadust. Igal reetina punktil on ainult talle omane nägemissuund. Nägemisjoone saab joonistada igast reetina punktist alates, läbides nodaalpunkti ja väljudes silmast pupilli kaudu. Kõikidel objektidel, mis asuvad samal nägemisjoonel, on sama suund. 18. Mis on egotsenter? Mis on egotsentrilise asukoha eelis? - on tõenäoline punkt poolel teel kahe silma vahel. Eelis on objektist nähtava 3Dtajumine. 19. Mis on normaalse binokulaarse nägemise puhul nägemisuuna lähtekohaks? 20. Kirjelga lühidalt Heringi egotsentrilise nägemissuuna seadust. - Mõlema silma silmakesksest joonest moodustub üks egotsentriline nägemisjoon. Kükloobi silma esmase nägemisjoone suund on võrdne kahe silma esmase nägemisjoone keskmise suunaga. 21
Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse. Lev Võgotski Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult
Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel. Ta ei olnud nõus sellega, etisaikelapse kane or peamiselt egotsentriline ning et monoloogid ei mangi kognitivse arengu puhul mingit rolli. Võgotski arvates muutuvad umbes seitsmeaastastel lastel monoloogid
põhjendus selleks, et see teema tänases ühiskonnas vaibuks? Ajalugu ei eita olevikku, kuid see võiks olla indikaatoriks mitte jätkata alandavaid, isegi surmavaid tegevusi. Ilma väjatoodud faktide, analoogiate, protestide ja selliste sõnavõttudeta, kas keegi üldse saaks teada, mis maailmas tegelikult toimub? Miks peaksime me täna, pärast kogu saavutatud progressi, et lõpetada naiste rõhumine, alla andma? Isegi kui sinu näol on tegemist täielikult egotsentrilise šovinistiga, peaks sul alati olema vähemalt julgus hoida oma suu kinni ja anda sellekohane soovitus kõigile teistele küünilistele sigadele, kui jutt läheb naistele ja sellel on vähimgi negatiivne alatoon. Vastasel juhul teed sa end vaid avalikult lolliks. Häbistad iseend. Sa ei tohiks kunagi lõpetada võitlemist selle eest, mis on eetiliselt õige, sa ei tohiks kunagi karta väljendada oma arvamust millegi nii radikaalse kui võrdsete õiguste kohalt. Muutus on alati võimalik
Oma tegevuse verbaalse reguleerimise-planeerimise eelduseks on võime tegutseda teise isiku keeleliste intsruktsioonide järgi ning samuti oskus oma tegevust verbaliseerida tegevuse käigus ja tagantjärgi kirjeldada. Tavapärase arengu korral hakkab laps ühendama oma väliskõnet ja tegevust kolme aasta vanuses. Selles vanuses lapsed annavad iseendile korraldusi mingi tegevuse alustamiseks, s.t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse, sh üksikoperatsioonid, nende tulemused ning seejärel hakkab nimetama ka järgnevat tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika?
keelendite kasutus ning üldse võrdlemisi tihe keel, mis ei pelga ka anglitsisme, roppuseid (kui olukord sedasi nõuab) ning väga huvitavaid kujundeid. Kõomägi keel on kaunis kui kalmaar. Tsitaadid, mõtted • “Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.” • “Armastuses saab loota vaid silikoonile, kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.” • LK96, 106 • “kui inimkeel degenereeruks tagasi nulli, siis kas viimane sõna, mis enne kui see kõigi teiste juurde verbaalsesse ühishauda lendab, on seesama, millest kõik kord alguse sai. See kõige esimene sõna, mille meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises. Kui ma nüüd katsun ette kujutada toonast maailma, kus salk haisvaid pesemata tegelasi
Tegelased olid justkui kapseldunud oma eludesse ning tegelesid oma probleemidega. Ka eelpool nimetatud Unduski arvamusartiklis loeb välja, et Mati Unt oli üksik Unt. Tal oli küll sõpru, kes tal külas käisid, kuid sellega ühtlasi sõprus ka piirdus. Ühegi naisega, kellega ta elu jooksul kokku puutus, ta lõplikult kokku ei jäänud. Undusk iseloomustab Unti ja tema suhteid nii: „Unt tõmbas ligi, aga tõukas ka eemale, sest igaüks ei tahtnud saada malendiks egotsentrilise meistri partiis“. Seega võib romaani tegelasi ja ühtset võtmesõna üksindust pidada Undi enda üksinduseks eri eluetappides. Geete Kaasik Kasutatud kirjandus Miksike, referaat Mati Unt, 2005 http://miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.htm Eesti Päevaleht, 23.08.2005. MATI UNT - Esteetiliste väärtuste rüütel- http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-unt-esteetiliste-vaartuste-ruutel?id=51017568
Mõistmist toetab situatsioon ning olulised on intonatsioon ja paralingvistilised vahendid. Kirjalikku kõnet kasutatakse mittevahetuks suhtlemiseks, mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendid ega situatsioon. ¤ Sisekõne kujunemine erivajadustega lastel. Sisekõne areneb suulise kõne baasil, selle peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine-reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. See on dialoog iseendaga. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed:mõjuks on sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida.
Inglise keelt kõnelevad inimesed kirjeldavad objekte, kuidas viimased on paigutunud kirjeldaja suhtes, samas kui Austraalia aborigeenihõim Guugu Yimithirr kirjeldab asukohti mitte relatiivselt, vaid kardinaalselt st ilmakaari kasutades. - Katse hollandlaste ja aborigeenidega, kaks tuba – esimeses vaatasid pilte, teises olid vrld esimesega suunatud teise suunda ja pidid pildil nähtud objektid korrektselt reastama. Ilmneb, et tendents seostada suundi enda egotsentrilise asukohaga on võrdlemisi hiljutine nähtus, ning mis on levinud pigem industrialiseeritud klt’ides (nt ka šimpansid tajuvad asukohta vastavalt kardinaalsele punktidele). Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir-Whorfi hüpotees võiks kehtida
vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega võrreldes veelgi vähem hargnenud, ei vaja täpset artikuleerimist või toetub ainult kujutlustele sõna häälikkoostisest. Sõnu iseenda jaoks võib kasutada ükskõik mis tähenduses (oluline on fikseerida mõte). J. Piaget üheks suuremaks saavutuseks peetaksegi lapse egotsentrilisuse (enesekesksuse), sh. egotsentrilise kõne analüüsi. Enesekesksuse tunnuseks on võimetus eristada välist keskkonda ja oma sisemaailma. Hinnangud ja järeldused teeb laps oma tajude seisukohalt. Ta ei arvesta asjade-nähtuste suhtelisust ja varjatud seoseid, hinnangud on absoluutsed. L. Võgotski tõestas egotsentrilise kõne muutumise sisekõneks. Suuline ja kirjalik kõne koos moodustavad väliskõne, mis on vastandatav sisekõnele. Jaguneb
me kasutame. SISEKÕNE see on endale suunatud kõne, kas täielikutl artikuleeimata võib ka olla. Põhiline sisekõne ül: verbaalse mälu ja mõltmeise sooritusviis. Seotud enesekontrolliga, reguleerimisega, planeerimisega. 1. Sisekõne funktisoonid: *verbaalse mälu ja mõtlemise "teenindamine" · oma tegevuse reguleerimine ja planeerimine 2. Egotsentrikine kõne sisekõne Lapsel oma tegevuse verbaalse teadvustamine algab privaatkõnest (see on egotsentrilise küne üks osa). Egotsentrilise kõne liigid ongi (3-4 a vanuses): *osatoimingu kommenteerimine *omatoimingu tulemuse fikseerimine (kokkuvõte) *eelneva nimetamine-planeerimine. Inimene opereerib konseptide osadega. 3. Sisekõnne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika (mõte "valitseb" tähenduse üle) 4, Sisekõne ja sarnased protsessid: ütluse planeerimine, hääletu väliskõne. Sisekõne sidusteksti ettevalmistus, kirjalik tekstiloome. 5
annaabi.ee 
