1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karen...
arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus. Goethe jäi arusaama juurde, et inimene peab olema mässaja, kes tõuseb üles inertse maailma vastu. See leiab kinnitust ka ,,Noore Wertheri" kannatustes" (1774). Werher peab lugejaid veenma, et tunde erk inimene on palju nõrgem, kui arvestav ja kaalutlev tüüp ehk siis terve mõistuse kummardaja, kes käitub alati nii, nagu talle kasulikum on. Tunderikas inimene saab jagu oma egoistlikest huvidest ja suudab tõusta ning arendada endas eeldusi, mis loodus on talle kaasa andnud. Kaasaegne ühiskond moonutab inimest, sellistes tingimustes ei saa inimene areneda. Ta ei jõua ega suuda mõista looduse poolt kaasa antut lõpuni. Goethe pidas eelkõige silmas seda kuidas inimesed saaksid ennast inimlikemaks muuta. Inimlikkus käib aga kaasa lihtsate inimestega, sest nende ja nende keskel elab armastus, elab kirg, mis ei ole luuleline leid, vaid see ,,päris"
Ent kadedust tuntakse selle üle, mida ei omata, samas kui mässaja kaitseb seda, mis temas on" (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 32) Seega võib sellest lõigust lähtuda mässust kui positiivsest ja vajalikust sündmusest. Kui inimene mässab, väljendab oma arvamusi saab temast isiksus. Ta ei ole enam osa nn ,,hallist massist". Inimene kaitseb mässuga iseennast ja oma omandit. ,,Vastuhakk ei ole põhiolemuselt egoistlik tegu. Muidugi võib ta olla kantud ka egoistlikest kaalutlusist. Ent vastu hakata võib ühtviisi nii pettusele kui rõhumisele. Liiatigi, kui mässaja on otsusele jõudnud ning on parajasti kõige sügavamas mässuhoos, ei säästa ta midagi ja paneb kõik mängu. Mõistagi nõuab ta enesegi vastu ausust, ent üksnes sedavõrd, kuivõrd ta samastab end mõne olemasoleva inimkooslusega." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 31) ,,Ta võitleb oma isiksuse puutumatuse ees. Ta ei püüa ennekõike vallutada vaid soovib lihtsat tunnustust leida
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum
piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste nõrkuste idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude *võrreldes Corneille'-ga: muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikumaks, tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. *üks kuulsamaid tragöödiaid ,,Phaidra" lähtub ainestikus Seneca samanimelisest tragöödiast
Üleeuroopalise Natura võrgustiku aladel (aga ka neist väljaspool) tuleb arvestada väga suurte majan- dustegevuse piirangutega. Natura alad ei ole tavalised kaitsealad need on paikkonnad, millel on üleeuroopaline tähtsus ning Euroopa Ühenduse loodusdirektiivi alusel kujutavad need endast kõikide Euroopa rahvaste ühist pärandit . Nende alade arendamise üle ei saa otsustada ainult kohalikest egoistlikest huvidest lähtudes. Euroopa Kohtu arvates tuleb Natura alade valikul arvestada üksnes ökoloogilisi kriteeriume. * (Ei saa jätta loobuda mingi piirkonna Natura ala staatusest selleks et sinna oleks hõlpsam rajada tööstust.) * Lappeli kaasus: Kohus leidis, et majanduslikud ja nendega liituvad sotsiaalsed kaalutlused ei saa
1000 või kümmnesse tuhandetesse. Oluline see, et leidis, et Chervic on ümberjaotamist oluliselt üle hinnanud. Kogukonnad, kes chiefdomi kuuluvad, on isemajandavad kogukonnad ja toodavad vajaliku ise, seega pole ümberjaotamine vajalik. Pole ka võimalik sest tegu ju toiduga valdavalt(riknev staff). Kriitilisetks hetkedeks võis pealik küll midagi koguda, kuid sellel ei põhinenud võim. Pealiku eesmärk on saavutada kontroll ühiskonna üle, see tuleb puht egoistlikest motiividest. Üritab luua kaaskonna, kes teda toetab ja selleks, et kaaskonda enda külge liita, peab ta midagi andma ja selleks peab ta kehtestama kontrolli ressurside st maa üle. Võivad olla ka kogukonna valdused, kuid pealik peab kontrollima. Pole oluline, et kõik oleks allutatud, kuid kriitiline hulk. Kui pealik saab kontrolli maa üle, saab kontrolli ka inimeste üle. Oluline ka kontroll luksuskaupade jagamise üle. Ehk kelle rohkem väärtesemeid, see kõvem tegelane
kasutatakse nende resursside saamiseks ja jaotamiseks iga süsteemi sees. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. a)vahetussüsteemid: Vahetussüsteem on selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Ehkki siin ollakse motiveeritud egoistlikest soovidest, ei pruugi sellised vahetussüsteemid olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hinbdavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon,
Makrotasandi teooriad E.DURKHEIMI ANOOMIA KONTSEPTSIOON Anoomia tähendab ühiskonnas sellist seisundit, kus ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste tõttu ei suudeta oma ühiskonnaliikmete käitumist reguleerida. Durkheim vaatab, et ühiskonnas on päris palju egoistlike huvidega indiviide ja selleks, et ühiskond saaks kõige efektiivsemalt töötada, on vaja kehtestada teatud käitumisreeglid ja panna teatud situatsioonides indiviide oma egoistlikest huvidest lähtumisest loobuma, et indiviidid tegutseksid teatava ühtsuse (grupina). Selles näeb Durkheim ühiskonnas funktsiooni, et erinevad egoistlikud indiviidid kuidagi kokku panna ja kehtestada reeglid, millega nad koos saavad olla efektiivsemad. Ühiskond pingutab selleks. Durkheim annab endale aru, et see võtab palju aega, et ühiskond suudaks oma liikmetele selgeks teha, millised need normid on ja milliste normide järgi käituda tuleb. Seal jõuab ta muudatuste
väärtused; kindlad reeglid ja normid mis puudutavad resursside jagamist; ja erinevad strateegiad, mida kasutatakse nende resursside saamiseks ja jaotamiseks iga süsteemi sees. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Ehkki siin ollakse motiveeritud egoistlikest soovidest, ei pruugi sellised vahetussüsteemid olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hindavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse,
Miks on siis liigisisene agressiivsus loomadel loodusliku valiku teooria järgi eeldatust madalam ja miks esineb loomariigis nii palju näiteid koostööst, abistamisest ja isegi äärmuslikult ennastohverdavast käitumisest? V.C. Wynne- Edwards oma 1962. a. ilmunud raamatus püüdis seda seletada nn rühmavaliku teooria abil. Selle põhiseisukohad olid järgmised: loomade käitumine on kõige paremini mõistetav siis, kui eeldada, et isend ei lähtu mitte iseenda egoistlikest huvidest (nagu eeldab klassikaline loodusliku valiku teooria), vaid hoopis selle loomarühma või liigi huvidest, kuhu ta kuulub ainult sellised rühmad, mille liikmed on valmis ohverdama oma egoistlikud huvid rühma kui terviku huvides, jäävad olelusvõitluses püsima , seega ei toimi looduslik valik mitte üksnes isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (sh liikidele). Wynne-Edwards tõi mitmeid näiteid meetoditest, mida isendid rakendavat, et
üldse ajaloolisele tegelikkusele vastab pole üheselt selge. Homerose ja Hesiodose eeposed esitavad ka varaseima tervikpildi kreeka religioonist. Meile ilmneb ülimalt inimlik panteon eesotsas pilvikeerutava piksejumala Zeusiga, kelle koda Olympose mäel on enamuse jumalate meelispaik. Homerosel on jumalate käitumise motiivid sageli inimestele raskesti mõistetavad ja taevased ei lähtu alati üldisest heaolust vaid oma egoistlikest huvidest. Seevastu Hesiodose uskumist mööda kaitsevad jumalad, eriti Zeus, kindlalt inimlikke õigusnorme. Tumeda ajajärgu lõpul esile tõusnud aristokraatia (kr k aristos parim; aristokratia parimate võim) domineeris kogu arhailise perioodi vältel. Eriti hästi ilmneb see arhailisel perioodil õilmitsenud kreeka lüürikast, mille autorid pärinesid ülemkihi hulgast, väljendasid selle meelsust ja kajastasid oma värssides aristokraatlikku elulaadi. Kui 7.
annaabi.ee 
