kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevused, nt metsandus Andmeid PM ettevõtete kohta saab- FADN, Eesti Statistikaamet, ajakirjad nt Põllumajandus EFEKTIIVSUSTEOORIA Efektiivsusteooria- õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. • Hinnata saame: tegevust (ressursside kasutamist), tootmist tervikuna (seisundit ja argenguperspektiive) • Hindamisel soovima saada efekti ja seda vastandada kulutustele Efektiivsusteooria selgitab- tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise (ühiskonna progressi)
põllumajandusmaad; või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või kes toodavad rohkem kui kindlaksmääratud toodangu kogus. Põllumajandustootja- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, kaasa arvatud mittepõllumajanduslikud tegevused (metsandus, taluturism). Nad erinevad tootmissuuna, suuruse, juhtimisstruktuuri, ettevõtte eesmärki poolest. 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA Efektiivsusteooria- õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võime: tegevust, s.o ressursside kasutamist; tootmist tervikuna, selle seisundit ja arenguperspektiive. Hindamisel soovime selgitada efekti, mida võiks saada ning vastandame selle kulutustele. Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise, s.o ühiskonna progressi.
(aktsiaselts, osaühing jne) - ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb Ettevõtte tegutsemiskeskkond Tegutsemist mõjutavad 1. Sisekeskkond (omanikud, juhid, töötajad) ja sisemised tegurid (juhtimise kvaliteet, ettevõtte finantsseisund jt) 2. Väliskeskkond - mikrokeskkond (tarbijad, hankijad, vahendajad, konkurendid) - makrokeskkond (majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline, tehnoloogiline, looduslik) SWOT analüüs!! 2. Efektiivsusteooria üldalused 2.1. Efektiivsusteooria olemus EFEKTIIVSUSTEOORIA on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võib 1) tegevust, s.o ressursside kasutamist 2) tootmise seisundit, arenguperspektiive Hinnangu andmisel oluline: 1. Hinnang rahvamajanduse kui terviku ja ettevõtte huvide kooskõlastatuse seisukohast, st makrotasandil vaadelda tootmise (ja investeeringute) efektiivsust 2. Süsteemsuse põhimõtte järgimine
2)tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3)tegevusalternatiivide valimine 4)konkurentide tasemega võrdlemine 5)töötajate stimuleerimine Tootlikkusnäitaja VÄLJUND võib olla naturaalses; väärtuselises ühikus Tootlikkusnäitaja SISEND võib olla naturaalses; väärtuselises; ajalises ühikus Kombineerides väljundi kahe mõõtmisviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kolme tüüpi tootlikkuse näitajaid. 5:Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates ( Töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi. Lähenemine tootmistegurite osale on muutunud. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud
1.naturaalne- tk, m3, m2 jt. 2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites Sisend võib olla: 1.naturaalsetes 2.väärtuselistes 3.ajalistes ühikutes Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid. Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmismeetodit ja näitajat pole olemas. Põllumaj on kasutusel näitaja töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta. See iseloomustab toodangu töömahukust. 5. Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse
2) tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3)kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses-kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude krooni kohta. 5. Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö- ja turuväärtusteoorias) Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega
järele.Horisontaalne integratsioon tähendab , et põllumajandusettevõtted loovad ühtsete kapitaalmhutuste ja materiaalsete ressurssidega mingi kitsalt spetsialiseeritud ettevõtte. Vertikaalne integratsioon liidab eri majandusharud ühtseks tervikuks hõlmates nii põllumajandustootjaid , töötlejaid, turustajaid. 62 23.Efektiivsusteooria olemus ja efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus). Efektiivsusteooria olemus õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võime: 1)tegevust s.o. ressurssiside kasutamist 2)tootmist tervikuna, selle seisundit ja arenguperspektiive. Hindamisel soovime leida efekti, mida võiks saada ja vastandame selle kulutustele (loovutustele).
üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel
üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel
üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel
annaabi.ee 
