töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial.’’ Seetõttu ametikohustuste täitmisel peavad nii kohtunik kui ka prokurör lähtuma eetikakohaselt erapooletu ja väärika käitumise tavadest, olles samas ka oma töös juriidiliselt korrektsed ning seadusandlikud. Ehkki põhimõtted on sarnased, siis kirjas olev tekst on erinev ning sarnasus ei võrdu siinkohal ilmtingimata samasusega. Ametnike vastutus Kohtunike eetikakoodeksis pole otseseid vasteid toodud vastutuse küljepealt, pigem räägitakse väärtushinnangutest ning ametitegevuse sündsusest. Prokuröri eetikakoodeksis esineb aga rohkem selgeltloetavust, näiteks on välja toodud punkt, kus räägitakse prokuröri ja prokuratuuri hea maine hoidmise vastutusest. Ühisosana saab tuua selle, et nii kohtunik kui ka prokurör peavad vastutama oma professionaalsuse ning oskuslikkuse eest, täiendades end
Eetikakoodeks annab kätte juhised eetiliseks käitumiseks. Eetikakoodeks peaks olema igas ettevõttes. Seaduste täitmine ja eetika on kõige aluseks. Kui tegutseda ning teha tööd antud eetikakoodeksi põhjal, siis see näitab minu meelest just minu korrektsust, elementaarsete käitumisnormide tundmist. Sõna juhiabi juba annabki vihje sellest, milles seisneb juhiabitöö! Ehk siis ülesandeks on juhi abistamine! Milline väga hea juhiabi olema peaks, see on kõik kirjas juhiabi eetikakoodeksis. Mina, kui firma juhiabi, pean olema viisakas, sõbralik, korrektne, sest esmamulje firmast jätan mina. Jah, juhiabi/sekretäri ametikoht on esinduslik, mistõttu välimus on oluline. Olen asutuse visiitkaardiks. Pean olema valmis inimestega suhtlema, olema meeldiv, vastutulelik. Olen nõus, et sisenedes asutuse ruumidesse, kus mind võtab vastu laua taga kössis ning ebaviisakas sekretär, ei tekita usaldust. Juhiabi peab jätma kliendile mulje, et just teda on oodatud
kas nad ise või siis nende kolleegid toimivad õigesti, teevad õigeid valikuid ja langetavad õigeid otsuseid. Oluline on ka see, kas inimene ise sobib sellele elukutsele või mitte, sest näiteks isik, kes iga väikese asja juures närvi läheb või ei suuda õpilastele asju selgeks teha või neid suunata, ei sobi kohe kindlasti õpetajaks, seepärast ongi vajalik, et inimesed suudaksid end analüüsida ja näha oma sobivust sellele elukutsele. Õpetajakutse eetikakoodeksis käsitletakse õpetjate eetilisi väärtusi nagu ausus, väärikus, õiglus, iseseisvus. Õpetaja peab suhtuma õpilastesse võrdselt, ta peab olema salliv kõigi suhtes, olenemata usust, rahvusest, välimusest, vanusest, vaadetest, võimetest jne. Õpetaja peab igal juhul kohtlema kõiki väärikalt ja ei tohi teha inimestel vahet. Samuti on määratletud see, et õpetaja peab kindlasti oma sõna pidama, samuti olema heasoovlik ja usaldusväärne ning eemale hoidma intriigidest
on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse. Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma. 6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi. Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub. 7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura, mille keegi on välja mõelnud. Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks. 8
c) eksperiment loomulike katsete puhul on eeliseks täpsem vastus, kuid tulemusi ei saa mõõta ning võib tekkida eetikaprobleem. Kunstike katsete plussiks on mõõtmisvõimalus, kuid need ei pruugi olla alati täpsed. d) vaatlus plussiks on see, et saab hea ülevaate väliselt jälgitavale, kuid see ei pruugi olla objektiivne (enesevaatlus ei ole samuti objektiivne, kuna inimene ei suuda üldiselt ennast objektiivselt hinnata) 6. Psühholoogide eetikakoodeksis on 4 põhipunkti: a) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus b) Uuringutes ja katsetes osalemine peab olema vabatahtlik ning katseisikul peab olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7
rahvusvahelistes võrdlusuuringutes tõusta maailma tippu. Sakslased on nimetanud Soomet haridusparadiisiks, millele võlgnevad oma edu ka maa muud eluvaldkonnad. Soome haridusrahva selgitus on, et kõike seda on suutnud soome õpetaja, sest ta on mitmekülgselt haritud, ta on ühiskonna eetilisuse hoidja, teda usaldatakse ning antakse talle suur vabadus pedagoogiliseks loovuseks. Ning talle makstakse head palka. Kutse-eetika probleemide lahenduse võti ei ole kutsestandardis ega eetikakoodeksis, vaid õpetajate põhi- ja täienduskoolituses ning kutsevalikus. Nimetatud dokumendid aga on vajalikud, et koolitus sisaldaks eetikaküsimusi ning iga õpetaja ja noor, kel on soov koolmeistriks hakata, mõistaks, et õpetaja ei saa valida lapsi oma arusaamade järgi, vaid 9 peab omandama kutseoskused, mis võimaldaksid tal õpetada iga last. Ennekõike peab
Tuleb valida printsiip, mis on situatsioonis kõige määravam. Tuua kasu Mitte teha halba Austada autonoomsust Olla õiglane Olla usaldusväärne Moraalifilosoofia ja eetika S. Kierkegaard vaja mõista hetke olukorda K. E. Logstrup - kui me enam ei mõista seda, mis seostub enda avamisega teistele, siis ei saa edasi liikuda. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine 1. Probleemi või dilemma olemus 2. Seonduvate ajasaolude hindamine 3. Eetikakoodeksis sätestatu 4. Erinevad vaatenurgad kovisioon, supervisioon, teised spetsialistid 5. Erinevad tegevusplaanid mitu plaani 6. Tegevusplaanide hindamine 7. Tegevusplaani valik Uriko soovitab, et eetiliste probleemide lahendamisel tuleks alati teiste professionaalidega arutleda. Mille vastu enamasti eetika puhul eksitakse? 1. Nõustamissuhte kategooria 2. Kliendi heaolu kaitsmine 3
teatada) Ivar Tallo, 1999, Kommentaar avaliku teenistuse eetikakoodeksile, Juridica: http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/tallo_koodeks.pdf Ühiskond on läinud keerukamaks, lagundades iseennast. Eetikakoodeks võeti vastu, sest ajaloost järeldub, et formuleeritud põhimõtete järgi on kergem juhinduda. Nõnda väheneb ebaeetiline käitumine ning aitab hoiduda ametnike karistamisest. Eesti eetikakoodeksis(EK) asub rõhk avaliku võimu kasutamisel, sest Nõukogude võimu järgsed mõjutused on veel alles. EK koosneb ,,üldosast", ,,avaliku võimu teostamisest", ,,ametinõuetest" ja ,,isikuomadustest". Ametnik on eelkõige kodanik rahva teenistuses, kehtib tööandja-töötaja suhe. Muidugi peab ametnik austama ka Eesti põhiseadust. Teine üldine nõue ametnikule on ametivande järgimine. Ametnik tohib oma võimu kasutada ainult ühiskonna üldistes huvides ning ainult seaduse alusel
usaldusväärne, asjatundlik ja pühendunud. Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, ametnikelt seaduspärast ja eetilist käitumist ning tegutsemist avalikes huvides. Avaliku teenistuse eetika on avaliku võimu teostajatelt nõutavate väärtuste ja põhimõtete kogum. Eesti avalikele teenistujatele esitatavad põhimõtted on kõige üldisemalt kajastatud avaliku teenistuse eetikakoodeksis. Eetikakoodeks: 1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses. 2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu. 3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet. 4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides. 5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel. 6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus. 7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
38 Vt lähemalt Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020, p 6 „Kutsesobivuskomisjoni tegevus ja liikmete vastu- võtt“. 494 JURIDICA VII/2011 Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Kristel Voltenberg omased reeglid advokatuuri kodukorras ja eetikakoodeksis, vajadusel advokatuuriseaduses.*39 Samuti on vajalik pikemas perspektiivis välja töötada õigusteenuse sisulist poolt puudutavad miinimumstandardid, mille järgimine tagaks kliendi, sh riigi õigusabi korras nõustatava ja esindatava kliendi teenindamise nõu- taval tasemel. Põgusalt veel ühest arengust, millest üha enam räägitakse advokaatide kokkusaamistel ning erinevates erialaväljaannetes – nn virtuaalsetest advokaadibüroodest. Viimasel Euroopa advokatuuride tegevjuhtide
hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Oluline on siinkohal ka märkida, et abipolitseinikule laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduses toodud Ametnikueetika nõukogu poolt kinnitatud eetikakoodeksit. Kuigi abipolitseinik ei ole otseselt teenistussuhtes, siis on talle avaliku korra tagamisel antud politseiga võrreldavad volitused ja seetõttu abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid (alus: APolS § 2 lg 4). 2.4 Avalik arvamus ja usaldus abipolitseinike vastu Siseministeerium tellis programmi ,,Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) raames Saar Poll OÜ-lt uuringu teemal ,,Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel". Uuring viidi läbi 2016. aasta juulis ja augustis ning uuringu käigus küsitleti kokku 1603 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam
mis aitavad kliendil eesmärkideni jõuda? · Nõustamise seansside arv - r · Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine Forester-Milleri & Davis (1995) 1.Probleemi või dilemma olemus määratle probleem. Probleemiks see, et määratletakse probleem liiga vähese info alusel. Kas eetiline probleem on juriidiline? 2.Seonduvate asjaolude hindamine hinnata kõikide asjaosalistega seonduv, 3.Eetikakoodeksis sätestatu - kas nõustaja isiklikud väärtused ja formaalne eetika langeb kokku 4.Erinevad vaatenurgad 5.Erinevad tegevusplaanid kui teen nii, mis siis saab, kui naa, mis siis saab? 6.Tegevusplaanide hindamine konsultatsioon teistega 7.Tegevusplaani valik - mida tundlikum eetiline dilemma, seda raskem otsusta langetada. Lõplik otsus seotud olukorraga ja nõustaja isiksusega. Tuleks otsida oma kogemusest analoogilisi juhtumeid. Võimaluse korral kogemus endale
iseseisva nõudega kolmas isik, iseseisva nõudeta kolmas isik, prokurör (ei ole tsiviilkohtumenetluses nõukogude ajal avalike huvide kaitseks võis olla), avaldaja, rahvakohtunik (ei ole enam vana seaduse järgi oli ette nähtud, et kui pooled soovisid, siis võis kaasata), esindaja, muu asjast huvitatud isik (hagita menetluses), tunnistaja, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik (nt eestkosteasutused), muu seaduses nimetatud isik, tõlk, kohtunik (ei tohiks olla esindaja, eetikakoodeksis või kohtute seaduses võiks midagi sellist olla; vanas seaduses oli otsesõnu öeldud, et ei tohi), kohtukordnik, ekspert, spetsialist (tsiviilmenetluses ei ole sellist isikut; KrMS kohaselt isik, kes abistab uurijat), kannatanu (KrMS, väärteomenetluses ei ole), kohtualune (KrMS), kaitsja (KrMS), kohtu konsultant (saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama) 87
Seega on kokkuleppeline moraal vaid kohaliku toimega ning tekitab rahvusvahelisel rakendamisel uusi eetilisi küsimusi ja probleeme. Eetikakoodeksi eri kultuurides rakendamise probleeme · Mil määral saab firma emamaa norme kohandada tegevusele teistes kultuurikeskkondades? · Kas on praktikaid (näiteks altkäemaks), mida ettevõte peaks vältima mis tahes tingimustes, kasvõi seeläbi kahju kannatades? · Kas kultuurierinevus peaks olema ajendiks eetikakoodeksis möönduste tegemiseks? · Kas edu saavutamiseks peaks ettevõte omaks võtma kohaliku kultuuri eetilised standardid? · Millised probleemid võivad tekkida erinevates maades erinevate reeglite kehtestamisel? · Kuidas oleks võimalik koostada ja rakendada rahvusvaheliselt kehtivat eetikakoodeksit? Kontraktualistliku eetika peajooned · Moraal on inimeste poolt loodud. · Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel. · Moraal kaitseb inimeste põhihuve.
annaabi.ee 
