Põhivõitlus käis silla peal. Kuldkellukeste kella abil ta jälle võidab nad, sest need kellukesed tal sõrmaküljes kui ta võitles helisesid. Osad põrgulised ka põgenevad. Lõpuks Kalevipoeg istus silla peale ja viskas surnud sealt sillapealt jõkke, mälestuseks mädanema. Kõndis üle silla,teise kalda peale, kuhu Sarvik oli teinud tõkkeid, valmistanud paksu seina. Kalevipoeg tagus vastu põrguväravaid, ja lõi need puruks ning astus ukse ette. Lõi ukse ka maha. Eestoas istus eidekene, nagu leinapõlves Linda. Istus voki taga, ketras kiiresti, kuldlinu, hõbevillu. Tema kõrval oli kauss, eluveega,millest Kalev rüüpas, mille peale salakambri seinad purunesid ja maapõhja vajusid. Sarviktaadi eidekene nägi kuldkellakest Kalevipoja sõrmes ja palus,et Kalev selle talle kingiks, et ta saaks panna selle kassi kaela hiirte hirmutamiseks. Kalevipoeg sai kohe aru,et see eit tahab teda üle kavaldada ja küsis pere taadi järele. Põhjuseks toob,et neil on vaja
ümber kaugemas ringis metsad otsatud metsad, kus meie marjul käisime ja mis mule igakord saladuslik-magusa õudusega hinge peale rõhusid". Õe Auguste Landbergi vahendatud kirjeldused muugast on hoopiski ulatuslikumad: "Muuga mõisa "alt-tuba oli hall, värvimata maja mõisapargi ääres. "Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond. Meil oli kaks suurt tuba, millel oli laudpõrandad all ja avarad aknad ees. Eestoas oli söögilaud keset tuba, ühes nurgas seisid ema kangasteljed ja vastasnurgas ahi ühes kaminaga. Tagatuba jagunes vaheseinaga pooleks: ühes osas magasid isa-ema, teisel pool mina Eediga. Mulle on meelde jäänud, kuidas ema eestoas kangastelgede taga kangaid kudus ja sagedasti laulis. Tal oli ilus lauluhääl ja enamasti oli ta rõõmus. Ema kudu kangaid nii oma perele kui ka võõrastele, isegi mõisarahvale".
skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides. Rikkamad hetäärid elasid omaette majas. Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud nii: "Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda, kus õitsesid üksnes roosid. Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust." Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis. Avanes vaade salongi, kus patjadel lebas perenaine. Hetääri õpilased pakkusid keedetud mune, salatit ja kuldkarikast veini. Kõlasid flöödihelinad. Kui mõni kuulus hetäär vahetas kodukohta, siis oli see sündmuseks kogu ümbruskonnale. Uude elupaika saabus hetäär nagu kuninganna
Nende ümbruses jäi vaikseks, kuid sõda polnud veel lõppenud. Sakslaste vabastatud aladel taastati Nõukogude kord. Algas rahulik töö. Poliitiliselt oli aeg rahutu. Jälle toimusid arreteerimised ja kohtumõistmine. 4 1.5 Lapsepõlve mälestused Esimesed lapsepõlve mälestused on neljandast eluaastast. Ta mäletab vend Arnoldi sündi, 22. veebruar 1932. aastal. Helvi ema oli eestoas voodis, Naabri Marie tuli sinna ning toa uks pandi kinni. Mõne aja möödudes kostus toast imelikku häält. Isa läks tuppa, kuid Helvit ei lubatud. Kui isa toast kööku tuli teatas ta Helvile, et talle on sündinud vend. Veel mäletab ta Naabri Marie tumedakarvalist krantsi, kes perenaisele järgi tuli. Nende emane kirju kass hüppas koerale kallale ning koer jooksis suure kisaga üle põllu kodu poole.
Illimar hüppas algul maja ees peenikese jääkihiga kattunud lompides, kuid siis läks ta järjest rohkem järve poole. Ta katsetas jää tugevust ning varsti kõndis ta vabalt tervel järvel. Ta oli seal ikka päris kaua kuni nägi järve äära Kährit ning Millit. Nad olid mitte kuskilt välja ilmunud. Siis istus Illimar tammi all kaua ning kui tal ikka päris külm hakkas siis läks ta lõpuks koju. Illimar heitis tagatoa sohvale magama. Nüüdsest magas ta eestoas, sest Karla oli nädalate kaupa koolis. Nende toas oli vähe ruumi. Ning, kui Karla koju tuli, siis pandi ta tädi Liisa kõrvale magama. Järgneval ööl tundis Illimar ennast halvasti ning üritas kellelegi sellest teada anda, kuid ei suutnud. Tädi Liisagi ainult mõmises unes sellepeale, kui Illimar ütles et ta on haige. Illimar oli surmahirmus, kuid jäi siiski varsti peale voodisse heitmist magama. Illimar oli mitu päeva haige. Väljas muutus ilm valgemaks ning sadas maha esimene lumi
Ta on piiratud pärnadega ja kivist taraga. Kui kalurid pastoraati läksid, jäävad nad värava taha seisma , võtavad oma mütsid peast ning siluvad oma juukseid. Nad on oma pühapäevastes riietes, milleks on helehallid villased ülikonnad, mille ääred on palistatud musta läikiva paelaga. Üks haaval kutsuti inimesi Pastori juurde. Pastor pakkus kohvi esialgu, et ehk kalur tuli niisama juttu ajama. Katrina sellel ajal ootab eestoas. Kui Katrina sisse kutsuti, siis kõik olid üllatunud ta oli nii uhkelt ehitud nagu ta oleks üks rikkamaid. Pastor pani nende nimed kirja, küsis üht ja teist asja. Kolmeks nädalaks jäetakse paberileht, kuhu saab keegi kirjutada, vastu kosta sellele abielule. Epp Loonal oleks tegelikult kirjutada olnud, nimelt seda, et kõik need ehted, mis ehtisid Katrinat olid tema omad, et ei jääks tast vaeset muljet, aga ta ei hakanud kirjutama, ta hoidis meestega ühti.
meheks, kes midagi ei tea; Filosoofia: Olevik on nagu puu, suur kuusk, mis võib jala pealt maha prantsatada ja nii mõnegi hinge looja karja saata. Olevik on kiil möödaläinud ja tuleva aja vahel. Lugu: Kogu elu oli ta töömees, kes lõikas puid ja töötles neid. Töömehe põli algas juba neljateistaastaselt. Surmapõhjus: loomulik surm 4.74. Paul Tisler Sünnikoht: Harala Lugu: Oli eluaeg Haralas, vahepeal käis ainult sõjas. Õhtupoolikud ja vahel päevadki möödusid söökla eestoas, puhvetiruumis viinasuutäie juures. Tal oli sõber sidemees Lõimu Eedi. Ükskord solvas ta Eedit ja nad hakkasid kaklema. Laud läks ümber ja aknaruut puruks, puhvetipidaja põsed vabisesid. Ta helistas miilitsale, aga ei saanud ühendust. Teisel päeval, kui nad akent klaasisid, ütles Paul Eedile, et tema sassis sideliin päästis nad. Naisele ta last teha ei suutnud. 27 Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.75. Haljand Kotkas
Kuna sellele konkreetsele perele need lahendid ei sobi, eelistatakse hotellis ööbimisega reise teha pigem välis- maal. Eriti lõunapoolsetes riikides kasutatakse palju apartment-tüüpi hotelle, kus pere end kõige vabamalt tunneb, sest peale võtmete saamist ei otsusta teenindav personal nende eest, kes kus magama peab. Pooleteist-aastase lapse isa ütles aga, et nad eelis- tavad abikaasaga just kahetoalisi sviite, kuna saavad siis lapse magamistuppa magama panna ja ise eestoas õhtuti kauem aega veeta. Samas pidas ta seda kalliks. 45 Erinevate välismaiste sihtkohtade külastamise põhjuste uurimisel selgus, et enamasti on tagant tõukavateks mõjuteguriteks uute kohtade avastamine ja mugavus. Toodi välja ka klimaatiline ja kultuuriline eelis, mis on esimeste teguritega seotud. Pärnus meeldib käia kolmel perel, kuid vaid üks vastaja nimetas seda esimese eelistusena. Kaks peret ei
arvu, kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Mööda ühte suurt treppi, mille kohale meie tänapäeva tsivilisatsioon juba terve maja ehitaks, sõelusid edasi-tagasi pariislased, kes taotlesid soosingut, provintsiaadlikud, kes püüdsid musketäride ridadesse pääseda, ja teenrid iga värvi poortidega livreedes, kes tõid härra de Tréville'ile teateid oma isandatelt. Eestoas, pikkadel ringikujulistel pinkidel, istusid väljavalitud, need, keda oli kutsutud. Hommikust õhtuni kestis häältesumin, kuna härra de Tréville samal ajal kõrvalasuvas kabinetis võttis vastu külastajaid, kuulas kaebusi, andis korraldusi; ja nagu kuningas Louvre'is ainult rõdule tarvitses minna, et inimestest ja relvadest ülevaadet saada, nii tarvitses härra de Tréville seks otstarbeks ainult oma akna juurde ilmuda. *Mittevõrne paljudega (lad. k. ) 26
ja veidi pilklikult. « K õ i g e kenam ja kangem,» kordas Adel-heid kindla usuga. «Ma olen teda ainult mööda minnes mõnikord näinud, aga ma ei saa teda oma meelest kaotada. Ma ei tohi tema peale mõtelda ja pööran ikka silmad kõrvale, kui mööda sõites teda kogemata näen, aga ta kuju jääb ikka mu silmade ette.» «Kas ta siis suure tee ääres elab?» küsis Mai aralt. «Ta ei ela meist kaugel . . . Aga miks su paled nii kähvatud ja silmad hirmu täis on?» 194 «Ma arvasin eestoas kähinat kuulvat,» kogeles Mai. «Kas sa nii kartlik oled? Pole seal midagi . . . Kuule, Maieke, selle eest, et mina sulle omad patud olen pihtinud, pead sa mulle ütlema, keda sina armastad.» «Ei kedagi.» «Aga miks su paled punaseks lähevad? Ära tühja salga. Kardad sa, et ma seda vennale räägin ja sellega sinu armsale õnnetust valmistan? Tühi kartus. Kas tahad, ma ütlen sulle tükk-tükilt, mis nägu see mees on, keda sa armastad? Kuus jalga pikk -- jah? Kollased
" Aga vaevalt jõudis Indrek üksi jäänult toas lasta pilgu ümber käia, kus nägi lihtsa eesriide varjul lahtist sängi, nagu oleks sealt just praegu magamast tõustud, kui juba uks jällegi kuulmatult avanes ja direktor pea sisse pistis. ,,Tulge siiski parem kaasa," ütles ta Indrekule. Nõnda läksid nad lõpuks kahekesi mööda kitsast puutreppi alla, direktor öökingis vaikselt ees, öökuuesaba lehvivalt laiali, Indrek oma kõvade saabastega hirmsa mürinaga tagant järele. All eestoas direktor koputas selle ukse pihta, kust tagant esiti oli kostnud kõnelus ja naer, ning hüüdis: ,,Herr Koovi!" Kui vastust ei tulnud, katsus ta ust avada, mis oli aga lukus. Siis ruttas ta läbi suure toa, tõmmates Indrekut näpuga endale järele, ja katsus seda ust, mis viis otseteed edasi, aga ka see oli lukus. Igal pool valitses praegu tühjus ja vaikus. Ainult lamp põles endiselt suures toas laual ja temast pisut kõrval sirutas valge luik lae all oma tiibu tolmunud rahuinglina.