1905 9.jaan.-Verine pühap.-tulistamine Peterburis.16.okt.-veretöö,rahvakoosolekul avas sõjaväeüksus rahva pihta tule.17.okt.-Nikolai II kirj. alla manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.27.nov-Tartusse kutsuti kokku I üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek.tartu liberaalid-häälekandja Postimees, eestvedaja Jaan Tõnisson,teised ühisk.tegelased Oskar Kallas,Villem Reiman,Peeter Põld, Karl August Hindrey.toetajaskond jõukad lõuna-eesti talupojad, haritlaskond.kohalikud probleemid,eestlaste õiguslik võrdsud baltisakslastega,haridusküs.,imp.riigikorra muutus. Tln radikaalid-"Teataja",Konstantin Päts.teised ühisk.tegelased A.H.Tammsaare, .Virgo,J.V.Veski.toetajaskond Põhja-eesti vaesemad talupjad ja linnatöölised
sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Päev hiljem andis Nikolai II 17. oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi. Sellega algasid kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, Eestis asutati esimesed erakonnad. Mõõdukad liberaalid asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna . 27. novembril algas Tartus üle-eestimaaline rahvaesindajate (800 saadikut) koosolek. Ülikooli aulas peetud koosolekul, võeti 29. novembril vastu revolutsioonilised otsused, rahvast kutsuti üles ise valitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Koosolekut juhtis Jaan Tõnisson Bürgermusse saltsi saalis koos rahvaesindajatega, nõuti Eesti alade ühendamist, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade rahvale jagamist. Aukoosolekut pidanud Jaan Teemanti nõudmised olid suuremad, nõuti valitsuse
2) Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei. (Hääli 152 341,kohti 41) 3) Eesti Tööerakond (Hääli sai 114 879,kohti 30). 4) Saksa erakond Eestimaal (Hääli 11 462,kohti 3). 5) Eesti Maarahva Liit (Hääli 29 989 ,kohti 8 ). 6) Eesti Kristlik Rahvaerakond (Hääli 20 157 ,kohti 5 ). 7) Eesti Rahvaerakond (Hääli 94 892 ,kohti 25 ). 8) Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (Hääli 26 536,kohti 7 ). 9) Vene Kodanike Kogu (Hääli5765,kohti 1 ). 10) Üle-eestimaaline Meremeeste Liit (Hääli795,kohti 0 ). Kokku hääli 467 906,kohti 120 Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid · Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); · Jaan Tõnisson (18. november 1919 26. oktoober 1920); · Ants Piip (26. oktoober 25. jaanuar 1921). 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4
parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01.1905- Verine pühapäev 16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek 1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10
9. jaan 1905 Peterburis ,,Verine Pühapäev", toimus elanike rahvusmeelne demonstratsioon. Sõjavägi avas tule. 16.okt 1905 ,,Veresaun" Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks. Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. 2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek. Vabariigi loomine. Isevalitsuse kukkutamine. Maa kuulutada rahvaomandiks. Mõisad riigistada. Venestamise vastu. Nekruti kohustust eirata. Sõjaväe ja politsei asemele nõuti miilitsat. Tagajärg oli et
Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile. Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse, kodanikuõigused. Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2
16.oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok- raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia, mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda · Astuti välja venestamise vastu Radikaalid juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann
● 17. oktoobril Tsaari manifest ○ Lubati kokku kutsuda venemaa parlament - Riigiduuma ○ Lubati demokraatlikke vabadusi esti ■ Manifesti tulemusena Eesti esimene legaalne poliitiline partei - E Edumeelne Erakond (ERE) ● Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline r ahvaasemike koosolek ● Detsembris kuulutati välja sõjaolukord (liikumispiirangud, keeld koosolekute korraldamisele, läbiotsimised) ● Mõisate põletamine ● Karistussalgad - hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, ihunuhtlus. ● Paljude ajalehtede ilmumine keelustati ● Suleti seltse ja ametiühinguid ● Paljud põgenesid terrori eest välismaale ● Rahvas sai poliitilise õppetunni
2) tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike koosolek, mõisate põletamine: 1905 oktoobris suur üldstreik Nõudmiste toetamiseks Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati 17. oktoobril tsaari manifesti: - Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma - Lubati demokraatlikke vabadusi Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond Novembris 1905 Tartus üle-eestimaaline tahvaasemike koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed: Karistussalgad hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ihunuhtlus Paljude ajalehtede ilmumise keelustamine Suleti seltse ja ametiühinguid Paljud põgenesid terrori eest välismaale 4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul: Lubati asutada emakeelseid erakoole ENKS'i loomine 2 esimesel aastal algkoolides lubati kasutada emakeelt 1905 esimene kirjanduslik rühmitus
oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale); 2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse
rahvakoosolek tulistati · 17. oktoobril tsaari manifest: 1. Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma 2. Lubati demokraatlikke vabadusi 3. Lubati ühinemisvabadus lubati luua parteisid, seltse jne · Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) · Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek jagunes lõpuks kaheks: Aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed · Detsembris kuulatati välja sõjaseisukord tühistati alles 1908. a · Mõisate põletamine mõisatööliste poolt · Karistussalgad hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ehk ihunuhtlus · Paljude ajalehtede keelustamine
Tuntumaks nimeks Alekseid Sorokin, hariduselt jurist. Kogu see kogu oli üsna amortne. Vene rahva esindajad. Valimiste eel kutsuti ell ka Saksa Partei Eestimaal. Ei hiilanud Eesti Vabariigi vastu lojaalsusega. Tooni andsid mõisnikud, need samad mehed, kes olid võidelnud Balti Hertsogiriigi eest. Aga ametlikult ja avalikult nad ei saanud deklareerida, et neil ei ole Eesti Vabariiki vaja. Päris lõpuks esitati veel ka kaks imepisikest nimekirja, millest ei saanud kunagi parteid: Üle-Eestimaaline Meremeeste Liit ja Hiiu-Saare elanikkude partei. Sellises olukorras jõudis kätte aprilli algus, viidi valimised kõikjal edukalt läbi. Valimisaktiivusus 75% - näitas vasakpoolsuse populaarsus Eesti ühiskonnas. Valimiste võitjaks kujunes Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei - 33,3% (41 kohta), teiseks Eesti Tööerakond, mis sai 25% häältest (30 kohta). Parempoolsetest võis oma tulemuseks enam-vöhem rahul olla üksnes Eesti
annaabi.ee 
