Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015 kokkuvõte (0)

1 Hindamata

Kosmoloogia
Teema :  “Maa ja  Taevas”
Eesmärk  “Mõistaks füüsika võtmerolli
loodusteadusliku maailmapildi kujunemisel “
Kostja : Pavelkovitš Oksana
Astronoomia liigendus
Objekti järgi
Meetodi  järgi
(astrofüüsika)
• Astromeetria, tegeleb
• Planetoloogia (koos
taevakehade asukoha
geofüüsikaga) uurib
määramisega
planeete, nende
• Taevamehaanika, mis
uurib taevakehade, eeskätt
kaaslasi jt.
planeetide liikumist ruumis
• Tähtede füüsika
ja selle liikumise
• Galaktikate füüsika
kajastumist taevasfääril
uurib tähesüsteeme
• Astrofüüsika, mis uurib
taevakehadelt tulevat
• Kosmoloogia uurib
kiirgust ja teeb selle
kogu maailma ehitust
järeldusi.
ja arengut.
Maa
• Inimkonna esimeseks suureks
kosmoloogiliseks avastuseks oli Maa
kerakujulisuse tunnetamine
( maapind on kumer).
• Vana-Kreeka teadlane - Eratosthenes.
• XVII -XVIII sajandil suurte
maadeavastuste käigus
uuritimõõdeti  seda kera üsna
põhjalikult.
Eratosthenes
Maa
• Tänapäeval teame, et Maa on pisut
lapik- pooluste vaheline kaugus on
43 km ehk umbes 1/300 võrra
väiksem läbimõõdust ekvaatori
kohta.
• Maa lapikus on hästi seletav
pöörlemisega.
Maa- ellips
MAA siseehitus
maakoor
vahevöö
välimine tuum
sisetuum
Maa tuum
• Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa
tsentrisse.
• S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt
tuuma välimisosa vedelale olekule.
• Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised
elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit,
hapnikku, räni).
Tuuma jaguneb:
• VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km)
• SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa
keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga
aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal
aine ülessulamis temperatuurile.
Vahevöö
• on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär
( Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni).
• Oletatavasti koosneb peamiselt
ultraaluselistest kivimitest, peamiseks
tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest
oliviinist ja pürokseenidest koosnevad
kivimid).
Vahevöö jaguneb kaheks osaks:
• ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri
alaosa ja astenosfääri
• ALUMINE VAHEVÖÖ ehk mesosfäär -
660 km kuni 2900 km.
Maakoor
• Maakoor on maakera kõige välimine sfäär
(eraldatud Moho piiriga).
• Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev
maakoor on väga õhuke:
6-10 km ookeani põhjas,
umbes 40 km mandrite kohal;
kuni 80 km kõrgmäestike piirkonnas.
• Koostise, ehituse ja ka arenguloo poolest
jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks -
ookeaniliseks ja mandriliseks
maakooreks.
Miks Maa pöörleb ?
• Seda ja paljusid teisi küsimusi on
otstarbekas käsitleda üheskoos
ülejäänud planeetidega .
• Küll aga vajavad selgitust
maapealsed pinnavormid ja ning
atmosfäär.
ATMOSFÄÄR
ATMOSFÄÄRI TUNNUSED
• PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR
(TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE)
• GAASILINE, HÕRE KESKKOND
• VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-
REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT)
• GAASIDE SEGU
• KIHILINE EHITUS
• ULATUS u. 1000 KM
• LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES,
MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES )
GAASIDE OSAKAAL
ARGOON 0,9%
SÜSIHAPPEGAAS
ÜLEJÄÄNUD GAASID
0,03%
0,04%
HAPNIK
21%
LÄMMASTIK 78%
Maa liikumine
• Maa liikumine on keeruline, aga seda võib
jagada kolmeks põhiliseks komponendiks
• 1. Tiirlemine ümber Päikese (perioodiga 1
aasta)
2. Pöörlemine ümber  tiirlemistasandi.
3. Telje pretsessioon orbiidi tasandi
normaali ümber perioodiga = 25725
aastat.
http://www.zum.de/dwu/depotan/apan011 .
htm
Maa liikumine
• Aastat, mida mõõdetakse Päikese
läbimineku järgi kevade punktist,
nimetatakse – troopiliseks.
• Kinnistähtede suhtes sooritatud
täistiiru aga
    sideeriliseks e. täheaastaks.
Varjutused
• Varjutus tähendab varju jäämist,
varju sattumist.
• Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu
Päikese (vaatleja jääb Kuu varju),
kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu
(pole tähtis, kus asub vaatleja;
peaasi , et ta Kuud näeks).
      http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.s
wf
Allikad
• www.google.com
• http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.swf
• Ülle Liiber esitlused.
• http://www.slideshare.net
• http://www.zum.de/dwu/depotan/apa
n011.htm