viledega, mida suurem vile, seda madalam heli ja mida väiksem vile, seda kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on A. Kristal. Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikute ja loomuliku kultuurisuhtluse läbi. Muuseumis on ka eraldi ruum eesti rahvuspillidele. Seal võib näha moldpilli, mis on ühe keelega keelpill, mida mängitakse poognaga. Samuti võib seal näha ka sukusarve, mis on tühjaks tehtud sarvest puhkpill. Veel on seal väljas ka lõõtspill, kõige kuulsaim lõõtspilli mängija on A. Tepo. Mulle meeldis Teatri- ja Muusikamuuseum väga. See oli palju huvitavam ja põnevam kui ma algselt arvasin. Giidi jutt oli väga huvitav, kuid samas ka lihtsasti kuulatav. Külastaksin Teatri- ja Muusikamuuseumi veel.
Eesti rahvatants Kadri Laur XI B Pärnu Raeküla Gümnaasium Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegel...
Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes. Muuseumi fondides on üle 50 kandletüübi. Siin on nimetute rahvapillimeeste- kandelehitajate kõrval Friedrich Voldemar Janseni, Juhan Zeigeri, Jaan Hivaski, Harald Kristali, Elmar Luhatsi, Väino Maala, Taavet Poska ja paljude teiste loodud pille. Pillikollektsioonis on mitu eesti talupoegade poolt valmistaud viiulit, moldpilli ja Põhja-Eestis ning saartel ja rannikualadel levinud hiiukannelt. Peeti endastmõistetavaks, et iga pillimees valmistas endale ise pilli. Kogemusi käidi hankimas naabrite juures ja neid anti edasi põlvest põlve. Vanades kroonikates ja dokumentides leidub rohkesti andmeid torupilli, tõenäoliselt juba 14.sajandil Eestis kodunenud ja populaarseks muutunud pilli kohta. Huvitav on märge muuseumi arveraamatus, et esimene muuseumile ostetud pill oli torupill
Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil. Ärkamisaeg, laulupidude traditsiooni tekkimine Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ning ,,Estonia". 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve
10.7. Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispilli valmistamiseks kinnitatakse veidi kõverdatud kepile soolest või nöörist keel. Kepi ja keele vahel asetseb täispuhutud seapõis. Hambulise poognaga üle keele tõmmates saadakse põrisev heli. Käega keelt lühendades saab muuta helikõrgust. Seda pilli kasutati ansamblis sageli rütmipillina. Moldpilli (smollpill) saamiseks pingutatakse kadakapuust kõlakastile soolest keel, millel mängitakse vibupoognaga. Pilliga saadeti vaimulikku laulu kodus või koolis. Moldpill on Rootsi algupära ja tuli kasutusele XIX sajandil.Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi. Vanem kannel õõnestatakse piklikust trapetsikujulisest puupakust (harilikult kuusest, ka männist, pärnast, harvem kasest). Katteks asetatakse
annaabi.ee 
