Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele. 6 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1. Allikas 3 - Rahvakunstiselts ,,Leigarid" kodulehekülg. Leigarite esinemiskavadest ja eesti rahva tantsust. http://www.leigarid.ee/yld/rahvatants.html 2. Veebilehekülg ,,kultuurilaegas". Mis on tants? http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_mis_on# Imiteerivad tantsud. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_van emad/rt_imiteerivad Akrobaatilised tantsud. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_van emad/Akrobaatilised-tantsud 3. Veebilehekülg ,,Eesti Rahvaluule"
Vabarna nimelist Fourth level omakultuuripreemiat isikule, kes on Fifth level aasta jooksul suutnud anda kõige tõhusama panuse setu rahvakultuuri arendamisse ja talletamisse. Näiteid lauludest http:// www.folk.ee/kultuurilaegas/UserFiles/materjal/audio/lp_4_2_6b.mp3 http://www.folk.ee/kultuurilaegas/UserFiles/materjal/audio/lp_4_2_6.mp3
piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli ehitus Viiuli valmistamine Vanasti : Käsitööna Tänapäeval: Tööstuslikult ja käsitööna Tuntumad Eesti viiulimeistrid Felix Villak Eugen Meri Aaro Altpere http://www.youtube.com/watch?v=2Q0W Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_in http://muusika8b.wikispaces.com/viiul
mille peal on sõrmeavad. Saavutamaks paremat heli, on puhumisotsa tihendatud vaha või vaiguga. Teise võimalusena hoiab mängija oma keelt õhukindlalt pilliotsal ees. Roopilli mängisid nii karjased kui ka vanemad mehed valdavalt meelelahutuseks. Poistel, kel oli oov õppida torupilli, soovitati enne roopillimäng selgeks saada. Mängiti tantsu- ja lauluviise, samuti erilisi kiireid kaunistuste ja trioolidega palu. Kasutatud allikad: http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rp_pillid_ja_muusika/rp_rahvapillid/rp_puhkpillid/rp _klarnet/Roopill Raamat ,,Eesti rahvapillid"
Parmupill ja rahvakannel Pärja Õun 12kl Tapa Gümnaasium Parmupill • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente • Pärit Aasiast • Vanim Eestimaalt leitud parmupill pärit 13.saj. • Valmistatud raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängimine • Heli tekitajaks on pilli materjali jäikus. • Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma • Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused Väike kannel • Peamiselt ühest puust õõnestatud • harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest • Kaetud õhukese kõlalauaga • trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. • Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. • Mängiti tantsumuusikat ja kirikukellade imitatsioone Väikekandle 1. Etapp valmistamine J...
Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus Miina Härma auks nimetati endine ENKS Tütarlaste Kool Tartus ümber Miina Härma Gümnaasiumiks (1964), Tema mälestust tähistab Tartus monument (J. Eskel, 1884). Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rah http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compose http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje Aitäh kuulamast!
vahele roop. On andmeid, et põispilli kasutati mõnel pool ansamblites rütmipillina. Jauram Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. KASUTATUD ALLIKAD : http://www.rahvamuusika.ee/?s=113 http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rp_pillid_ja_muusika http://www.valgavg.edu.ee/loputood/Koidu_Ahk/page3.html 6 http://www.kandlekoda.ee/indexes.htm http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rp_pillid_ja_muusika/rp_rahvapillid/rp_keel pillid/rp_p6ispill http://www.rahvamuusika.ee/?s=210 http://www.tmm.ee/index.php?s=25 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158950 http://et.wikipedia.org/wiki/Parmupill http://www.eksootika.ee/product.php?product_id=456
muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid/n_J%FCri%F6%F6_Luhthein_1725_am.jpg 23.09.2009 • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/42/S-L_pk_Liivis.PNG 23.09.2009 • http://www.muuseum.viljandimaa.ee/static/body/pildid/pilt_36.jpg 27.09.2009 • http://www.vobam.se/Bilder/baltadel/maydel.jpg 27.09.2009 • http://sakuvald.ee/vvfiles//2/28c5b25f0c9d835425de48c32da675ad.jpg 27.09.2009 • http://static.epl.ee/pildid/2008/normal/140917.jpg 27.09.2009 • http://www.folk.ee/kultuurilaegas//UserFiles/materjal/suur/rt_3_2_2.jpg 27.09.2009 • http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid/kuulsaid/ajalugu/peks.jpg 27.09.2009 • http://f.postimees.ee/f/2008/12/09/103201t40hbf05.jpg 28.09.2009 • http://www.tourism.tallinn.ee/static/files/021/mustpead250.jpg 28.09.2009 • http://qrm.pri.ee/mt/archives/Edgar01.jpg 28.09.2009 • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0f/Siegel_Elbing_1350.jpg/300px- Siegel_Elbing_1350.jpg 28.09.2009 • http://www.eelk
traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast, millest on saanud rahvussümbol ning mida oleks õigem nimetada funktsiooni muutuse tõttu rahvusrõivaks. Kasutatud kirjandus: Adamson, A., Valdmaa, S. (2001). Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri. Eesti Rahva muuseum. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.erm.ee/?lang=EST&node=217&parent=205 Kultuurilaegas. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad Piiri, R. (2006). Rahvarõivaid Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn: Schenkanberg. Vahtre, L (1993). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus. Vahtre, L. (2005). Eesti rahva lugu. Tallinn: Ilo.
Noored mehed, hellad vennad - need tõid lauad lahedad. Kes tõi toed tugevad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid toed tugevad. Kes tõi võlla vareda? Noored mehed, hellad vennad - need tõid võlla vareda. Harju-Jaani. Kasutatud kirjandus : http://www.folklore.ee/laulud/erla/e52.htm#L455 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Regilaul http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvalaul http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rahvalaul_ja_laulupidu/lp_rah valaul# http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm 6
Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt.
I (2004) ,,Eesti Kultuurilugu" Tartu: ,,Ilmamaa" 2. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710-1850_Balti_erikord/P %C3%A4risorjuslik_kord_ja_m%C3%B5isamajanduse_intensiivistumine/ 3. http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Teadus/Teaduselu_18_sajandil/ 4. http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_hariduse_ajalugu_%E2%80%94_ %C3%BChe_rahva_vaimse_vabanemise_lugu/Valgustuse_m%C3%B5jud/ 5. http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Pulmad/ 6. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad/rr_areng/rr_18_saj# 7. Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 15
kasutasin oli mahukas. Vestlustest Maimo Hõbessaarega sain teada palju Hiiumaa inimeste ja nende kunagiste kommete kohta. Leian, et on oluline, et iga noor teaks, kuidas nende esivanemad on elanud ja millised on olnud nende traditsioonid. Veel parem oleks, kui neid traditsioone ka jätkataks. Uurides leidsin, et 18 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvalaul http://et.wikipedia.org/wiki/Regilaul http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rahvalaul_ja_laulupidu/lp_laulu_naabr id ,,Kooli folkloori kogumik" Celia Roose ,,Eesti rahvaluule" (teine, parandatud ja täiendatud trükk) E.Laugaste ,,Regivärsist netinaljadeni" Merili Metsvahi, Ülo Valk http://www.elu24.ee/?id=108353 http://et.wikipedia.org/wiki/Virve_K%C3%B6ster http://laulud.ee/laul/merepidu-418.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Ariste http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_S%C3%BCda LISA 1 Järsumäe Virve Mere Pidu
annaabi.ee 
