Eesti rahvastikuprobleemid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

HEV koordinaatori roll

Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna õppenõustamiskeskuse logopeedi teenust, et saada kinnitust spetsialistilt, kas tegevus on õige ning milliste tulemusteni tuleks õppeaasta lõpuks jõuda. Sellised eesmärgid seatakse juba sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm ­ see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate soovitusel, sest ilmnenud on probleeme õppimisel, mis avalduvad halbades hinnetes tunnistusel

Sotsiaalpedagoogika

12

doc

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002),

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002) Dirk J. Van de Kaa 1. Põhiidee 19. saj lõpus mõned Prantsuse teadlased märkasid, et on toimunud märkimisväärne muutus rahvastikus nende maal. Laste arv perekonnas on vähenenud, mis on selgelt konkreetsete pingutuste tulemus, et vähendada abielulist sündimust. Üsna pea mõisteti, et abielulise sündimuse teadlik piiramine oli revolutsiooniline uuendus ja mõiste ,,demograafiline revolutsioon" oli esialgne termin, millega seda kirjeldada. Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli

Riigiteadus

6

pdf

Perekonna ajalugu

võitlusest, saa tus test ja uskumustest. Ent ülikute maadel elasid ja tegutsesid talupojad, kes tegid kehvades oludes rasket tööd ja kelle töö andis toidu lauale nii talupojale endale kui kõrgematele kihtidele. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Eesti talupoja elu polnud keskajal ilmselt kergem kui mujal Euroopas. Maa soodsa geograafilise asendi tõttu himustasid seda sõjaliselt tugevad riigid, kes pidasid praeguse Eesti pinnal korduvalt lahinguid. Alla surutud põlisrahva võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada olid minimaalsed. Rahvaluule annab siiski aimu ka peresuhetest. Vähe leiab laule ja lugusid mehe ja naise vahelisest armastusest. Kui seda mainitakse, siis sagedamini vihjamisi. Hoopis dramaatilisemad on eesti lüürilis- eepilised rahvalaulud. Ehkki tõlgendustega tuleb olla ettevaatlik, tundub, et neist kumab läbi sama sugude ebavõrdsust, mis teada mujalt Euroopast.

Inimeseõpetus

22

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

väljaspool abielu sündinud, vanemad lahus(lõhutud perekonnad), 47% isadest alkohoolikud. Vanemate alkoholism: 1)pärilikult koormavad tegurid, 2)miljöölised faktorid. Karnevalilapsed – alkohol mõjub järeltulevale põlvele, vanemate kohtulik karistus, halva eeskuju pärib isegi vaimselt terve isik. Tuleb luua alaealiste kohtud, kes ainult arutavad alaealiste asju. Alaealiste kohtud peavad olema kinnised.Tänapäeval heaolukuritegevus, millega palju raskem võidelda! 6. Eesti politsei edukas võitlus hobusevargustega. Hobusevargused olid aktuaalsed 1920-ndatel aastatel. Põhjuseks oli see, et sõdurid ei viitsinud jala käia ja varastasid hobuse, et lihtsamini sihtpunkti jõuda. Vargused muutusid massiliseks – 1920 aastal oli 1000 vargust. Omanikele oli see suur kaotus, kuna hobusel oli tol ajal kolme lehma hind, 4 Kuritegevus EVs ARVESTUS

Õigus

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2  1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................

Ajalugu

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb siiski aru saada ning vahet teha vanemlikul hellitusel ning sündsusetul käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt. tabel 1 ja 2) erinevate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude osas ning ülevaate laste arvust, kes on pöördunud Tallinna ja Tartu Laste Tugikeskusesse, mis on Eestis lisaks erinevatele nõustamiskeskustele olulised seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavad asutused. MTÜ Tartu Laste Tugikeskus loodi 1995. a. ning tööperioodil 1995­2000 on olnud 120 seksuaalse väärkohtlemise juhtu, sh. 41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001

Ühiskond

47

docx

Downi sündroom Õpimapp

Bianka Mättas toonaseid aegu. Tänaseks on õnneks olukord muutunud ja suur enamik puudelisi lapsi kasvab kodudes oma pere keskel ja tavalises keskkonnas. Esimese šoki üle elanud Bianka hakkas otsima kontakte teiste daunlaste vanematega. Ja leidiski. Ühest tutvusest arenes teine ning 32 poolteist aastat hiljem loodi Eesti Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing. Tänaseks on sellega liitunud või kontaktis üle saja pere. Kui Tallinnas või Põhja-Eestis sünnib downi sündroomiga laps, saab Bianka sellest geneetiku kaudu teada. Ja laseb omakorda värskele emale teada anda, et tuge ja nõu pakkuv ühendus on tema jaoks olemas, kui ta vaid ise seda soovib. ”Ega meie eesmärk ei ole hakata teiste inimeste igapäevaelu elama. Meie mõte on see, et

Bioloogia

46

docx

Portfoolio

Bianka Mättas toonaseid aegu. Tänaseks on õnneks olukord muutunud ja suur enamik puudelisi lapsi kasvab kodudes oma pere keskel ja tavalises keskkonnas. Esimese šoki üle elanud Bianka hakkas otsima kontakte teiste daunlaste vanematega. Ja leidiski. Ühest tutvusest arenes teine ning 31 poolteist aastat hiljem loodi Eesti Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing. Tänaseks on sellega liitunud või kontaktis üle saja pere. Kui Tallinnas või Põhja-Eestis sünnib downi sündroomiga laps, saab Bianka sellest geneetiku kaudu teada. Ja laseb omakorda värskele emale teada anda, et tuge ja nõu pakkuv ühendus on tema jaoks olemas, kui ta vaid ise seda soovib. ”Ega meie eesmärk ei ole hakata teiste inimeste igapäevaelu elama. Meie mõte on see, et

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)