Maksusüsteem Mina ei eelistagi ühtegi maksusüsteemi, kuna kõikidel maksusüsteemidel on omad plussid ja miinused. Hea on aga see, et proportsionaalse maksusüsteemi puhul peavad nii madala kui ka suure sissetulekuga inimesed maksma sama palju, aga see oleneb sellest kas on pandud peale mingi % määr .Näiteks 22% proportsionaalne maksusüsteem võtab suurema sissetulekuga inimeselt 2200 ja väiksema sissetulekuga inimeselt 550. Progressiivse maksusüsteemi puhul on miinuseks see et suurema tuluga inimeselt võetakse rohkem raha, aga plussiks on see, et kui on progressiivne maksusüsteem ja 2 aste siis peavad kõik maksma sama palju tulumaksu. Regressiivse maksusüsteemi miinuseks on see, et madalama sissetulekuga inimene peab maksma rohkem, kui suurema sissetulekuga sellisel juhul on see plussiks suurema sissetulekuga inimesele. Neutraalse maksusüsteemiga on suurema sissetulekuga inimestel maksumäär suurem kui väikese
...................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Maksustamise üldised põhimõtted.........................................................................................3 Maksusüsteem Eestis..............................................................................................................4 Maksusüsteemi stabiilsus.......................................................................................................4 Maksukoormus.......................................................................................................................5 Maksude haldamine................................................................................................................5 Kokkuvõte...........................................................................................................
Angela Leppik Kuressaare 2015 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 Maksustamise üldised põhimõtted ......................................................................................... 3 Maksusüsteem Eestis ............................................................................................................. 4 Maksusüsteemi stabiilsus ....................................................................................................... 4 Maksukoormus....................................................................................................................... 5 Maksude haldamine ............................................................................................................... 5 Kokkuvõte ......................................................................................................
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi
maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi!
kehtestatavad maksud on just otsesed maksud (maksukohustuse kandja ja maksu maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi!
tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste
osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V 9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. T 10
.............. 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................... 8 Maksusoodustused..............................................................................................................8 Rahvusvaheline maksustamine...........................................................................................9
Sellisel alkoholiaktsiisi vähendamisel oleks pigem sotsiaalne mõju. Aktsiisi vähendamisega kaasneks suurem tarbimine. Alkohol on tervisele kahjulik ning seeläbi suurendaks suurem tarbimine ka erinevate haiguste esinemist. Ilmselt suureneks ka alkoholijoobes inimeste põhjustatud liiklusõnnetused. Õnnetustega kaasneks rohkem hukkunuid. Sellised õnnetused ja rohkemad haigused suurendaks suremust ning vähendaks inimeste keskmist eluiga. Viige sisse üks maksusüsteemi muudatus. Põhjendage. Mis on eesmärk? Tooge välja positiivne ja negatiivne mõju. Viiksin maksusüsteemis läbi muudatuse, mille käigus suurendaksin alkoholiaktsiisi. Aktsiisi suurendaksid nii palju, et see moodustaks senise 3,8% asemel 5% riigieelarvest. Muudatuse läbiviimise põhjuseks on see, et alkohoolsed joogid kahjustavad tervist ning alkoholijoobes autorooli istunud inimeste poolt põhjustatud liiklusõnnetusi on palju. Kõrgem aktsiis aitaks vähendada alkoholi tarbimist
Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon. Maksusüsteemis kasutatakse peamiselt kahte süsteemi, milleks on proportsionaalne ja progresseeruv maksussüsteem. Peamiselt eelistavad inimesed proportsionaalset maksusüsteemi, kus on maksud jaotatud võrdselt kõigi vahel, ehk kõik on võrdsed ja peavad makse maksma. Kuid samas on ka selliseid, kes eelistavad progresseeruvat maksusüsteemi, kuna siis peavad suuremapalgalised maksma rohkem makse. Kokkuvõtteks arvan, et maksupoliitika mõjutab suuresti nii indiviidide toimetulekut kui ka majandusedu. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti nende sotsiaalne staatus, maksukoormus ja töökohtade olemasolu
väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on motiveerida inimesi rohkem töötama, et nad tagaksid iseenda heaolu. Riik pakub sotsiaalturvat ainult vaestele ja pensioni eas olevatele inimestele. Seda vaadet on kritiseeritud, kuna tekivad suured käärid inimeste sotsiaalturva vahel, sest inimesed ei ole sünnipäraselt samade võimetega.
kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha läheb tõesti avaliku heaolu jaoks. Tuleks lähtuda Benjamin Barberi mõttest, et maksudest saadud raha ei kuulu valitusele, vaid meile, inimestele. Ameeriklane püüab eelkõige ise kindlustada enda toimetulek, mitte kaasata sellesse valitsust, kuna igaüks vastutab ise oma õnne eest. Ei saa väita, et kõrged maksumäärad tagavad meile stabiilse ja lõpmatu kindlustunde. Maksusüsteemi ei saa liigitada heaks või halvaks süsteemiks. Tegelikult, kui rääkida ameeriklastega maksudest on peamiseks kaebuseks hoopis see, et makse kogutakse ebaõiglaselt. Nad leiavad, et madalama sissetulekuga inimesed maksvad liiga suure osa oma sissetulekust ära, samal ajal kui kõrge palga saajad tasuvad liiga väikese osa riigile. Ameerika kodanikud peavad muutma oma suhtumist maksudesse. On vaja teadvustada inimestele, et on väga tugev seos valitsuse programmide ja maksumaksjate vahel
12. Mis on otsene maks? Mis on kaudne maks? Nimetage. Otsene maks on käest kätte maks, kaudne on maksu vahendamine kellegi vahendusel. Näit: Suurfirmadel on kaudne maks alam töötajatele, raha antakse kõigepealt osakonna juhtidele ja nad ise jagavad selle alamatele edasi, mitte firmajuht otse. 13. Nimeta kaks tarbimismaksu. Käibemaks ja tollimaks. 14. Nimeta maksulise tulu liike. Eestis ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks. 15. Missugust maksusüsteemi nimetatakse proportsionaalseks? Missugust progresseeruvaks ehk astmeliseks? Proportsionaalne- Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär. Progresseeruv - Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. 16. Kuidas korraldab riik maksude kogumist? 17
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm:
Eestis on kehtestatud proportsionaalne üksikisiku tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatavast summast. Tulumaksu määr on Eesti kodanikele 20% teenitavast summast, olenemata riigist kus see on teenitud. Tulumaksule kehtib ka maksuvaba tulu 170€ kuus, mis tähendab, et 170 eurot teenitud summast ei kuulu maksustamisele. Mitme töökoha korral kuulub tulumaksuvaba tulu ainult ühele valitud palgale. Sotsiaalmaksu 33% maksab riigile tööandja. Eesti maksusüsteemi positiivsed küljed: ● Lihtne ning kõigile arusaadav ● Äriühingute kasumit ei maksustata selle teenimisel vaid jaotamisel ● Kasumi reinvesteerimisel ettevõttesse on see maksuvaba ● Hetkel toimib maksusüsteem hästi, kuna riigikassa on peaaegu tasakaalus ning Eesti riigikassa võlg on üpris väike ● Maksud on suunatud. See tähendab, et nt alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadud maksu kasutatakse selle vähendamiseks
Mida madalam on ühiskonnas tööhõive määr, seda suurem on seal valitsev tööpuudus. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 18 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvised ei pea olema alati toodetud avaliku sektori poolt. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 19 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 18 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Progressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, proportsionaalse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 19 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat
Erihuvid ,,Semukapitalism’’ Maksud Maksusüsteem tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks. Miks riik kogub makse? Katta riigi kulusid Toota ühishuvesid Maksta pensione, stipendiume Ehitada rajatisi Piirata negatiivseid välismõjusid Kaitsta riigile tähtsaid majandusharusid Maksudel on turutoimet ja tulemust kujundav ül. Maksusüsteemi 2 põhimõtet 1) Turuosaliste maksustamine neile osaks langevate ühishuvede alusel 2) Turuosaliste maksustamine nende tegeliku maksevõime järgi Kes peaksid makse maksma? Milliseid makse peaks maksma? Kes tegelikult makse maksavad? Maksumäär – suhteline tulude osa, mis läheb maksudeks Progressiivne maks – suurem tulu, kõrgem maksu.. Proportsionaalne maks – kõigil sama Regressiinve maks – väiksema sissetulekuga maksavad ära enamuse oma palgast
loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kõik peaksid olema koheldus ühtemoodi! Sotsiaalmaksu puhul on tingimused erinevad. Väliskaubanduse bilanss on negatiivne, kui import ületab ekspordi. Elame laenu arvelt! Ekspordi käibemaksuga soositakse kedagi, ekspordi käibemaks on 0%! 2 ettevõtet ühesugused · - toodab siseturule , ostab toorainet 200 eest , lisandub käibemaks 40 ,
ühtmoodi. Praktikas on aga väga palju erandeid, kus maksukoormus on kellelegi rängem või vastupidi leebem võrreldes teistega. (võrreldes teistega rohkem tööandja; võrreldes teistega soodsamalt eksport ja käibemaks 0%) * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. * maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad. * maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei takista majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust. 1 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda
.. %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele maksusüsteemi kaudu Vaseuslõks- inimene jääb toetuste peale elama. toetuste süsteem välistab madala palgaga tööle minemise. Inimene jääbki ainult maksutarbijaks, mitte ei saa taas maksumaksjaks. Maksu objekt- töötajale ja juhtorganile rahas makstud palk ja muud tasud; FIE ettevõtlustulu (max 15*alampalk); FI võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud; erisoodustus + sellelt arvestatud tulumaks; töötuskindlustushüvitis 2. Maksukorraldus:mis asutus, milliseid makse kogub
Eelarve koostamise printsiibid Eestis: • Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve • Suhteliselt madalad maksud • Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised sündmused (looduskatastroofid, sõjad) • Soov säilitada endist heaolutaset majanduslanguse korral • Maksude alandamine, kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid: • Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis) • Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) • Neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus... Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik
Venemaa 18. sajandil Peeter 1. (1682 1725) Kuna lapsepõlv ei möödunud mitte Kremlis, vaid Moskva lähedal külas. Seega tekitas tulevases tsaaris soovi teha riigis peale Põhjasõda ulatuslikke ümberkorraldusi. Ta nõudis: 1. Uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge 2. 2. Korraldada ümber maksusüsteemi 3. Parandada valitsemiskorda Peeter 1. tegi: 1. Sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. 2. rajati sõjakoore 3. suurendas makse 4. muudeti Venemaa valitsemiskorda Peeter 1. teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1. haigestus ootamatult ning suri 1725. a algul 52 aastasena. Peeter 1
Ronald Wilson Reagan Üldine 6. veebruar 1911 5. juuni 2004 USA 40. president California 33. kuberner Näitleja Alustas poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. astus Vabariiklikusse Parteisse Sisepoliitika 1980ndal aastal võitis valimised 20. jaanuar 1981 asus ametisse Majanduspoliitika maksukoormat vähendati veerandi võrra 1984 valiti suure rahva poolehoiuga uuesti ametisse 1886 tegi täieliku maksusüsteemi paranduse, mis parandas rahva heaolu Reagan'i doktriin Kasutatakse Reagan'i valitsusaja iseloomustamiseks USA toetab avalikult kõiki kommunismivastaseid liikumisi kogu maailmas. USA abistas Afganistani mässulisi Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki
Rootsis viimane , kes kasutas tiitlit Jarl Seega polnud Jarl lisanimi , vaid tiitel Tõus võimule Tema eelkäija jarli ametis tema oli onu Ulf Fase Ulf Fase tapeti lahingus või hukati Birgessoni käsul Kuni oma surmani 1266 oli Rootsi tegelik valitseja Birger Jarli vapp Elu ja tegevus Väidetakse et ilma Birgerita poleks Rootsi riiki Tema lasi ehitada I kindlused ja lossid Kujundas maksusüsteemi, reformis rahasüsteemi Pani aluse vaimsele ja ilmalikule haridusele Viimne puhkepaik Maetud tsistertslaste kloostrisse 2000.a uuringud näitavad et 1266 oli Birger 50-55 aastat vana Monument Stockholmis Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Birger_jarl http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Portrait_of_Birger_Jarl.j http://en.wikipedia.org/wiki/Birger_Jarl Aitähh kuulamast !
Turumajanduses leiavad sageli aset tõusud ja mõõnad, mida kutsutakse majandustsükliteks. Majanduslanguse perioodil püüavad valitsused stabiliseerida hindu ja soodustada majanduskasvu. Riigi roll turumajanduses on täita neid ülesandeid, mida turg ei suuda täita. 6 MAKSUSÜSTEEM JA MAKSUD Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumist riigieelarvesse, kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud:
Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. Venemaa- 4. Peeter I reformide sisu ja nende reformide positiivsed ja negatiivsed küljed. Peeter I lõi uue korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväe. Ta korraldas umber maksusüsteemi ning parandas valitsemiskorda. Positiivne- Valitsemiskord muutus kindlamaks ja korrapärasemaks. Negatiivne- Rahvas oli harjunud vanade kommetega ning nad ei tahtnud uuendustega harjuda. 5. Katariina valitsusaeg: positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne- Negatiivne- Tema plaan parandada talupoegade olukorda nurjus. Tema ümberkorraldused nurjusid.
Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots. Demokraadid on vasakpoolsed, sest 1) progressiivne maksusüsteem 2)Üksikisiku sots. Tuvalisuse peab tagama riik.*Reformierakond on parempoolne, sest 1)nad taotlevad proportsionaalset maksusüsteemi 2) Võimalus saada haridust ja kvaliteetset arstiabi sõltub inimese ,,rahakoti" paksusest. 4.Seletage mõisted. Partei Kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga kogu, mis taotleb võimule pääsemist. Sotsiaalne sidusus kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ja sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Nimetage kaks võimalust sotsiaalse sidususe suurendamiseks.1) Suhtuda tolentraselt vähemusse (usk, rass, vaesus, puue)2) Isikul on võimalus rohkem
ooteaeg on kuni 2 minutit, muidu ostust loobutakse. Teine aspekt, mis oli uuritud, on tudengite informeeritus NFC tehnoloogiast, mida me soovime maksmiseks kasutada. Selgus, et vaid üksikud õpilased pole NFCst midagi kuulnud. Ülejäänud aga väidavad, et kasutaksid sellist maksumeetodit tavalise sularaha või kaardiga maksmise asemel, kuna see säiliks nende väärtusliku aega. Järeldus: NFC maksusüsteemi kasutusel saaksid kliendid kiiremini tellimuse kätte ning seega jõuaksid oma lõunat nautida. Kohviku omanikud aga jõuaksid rohkem kliente teenindada ning seega kasumi suurendada. 4.2.3. Nõudlust mõjutavad tegurid 1) Võimaldab teha ostud kohvikus kiiremini ja mugavam. 2) Suur nõudlus kohviku järjekorra süsteemi muutmiseks 3) Toodang millele on lihtne harjuda 4) Kasutusel on uued tehnoloogiat mida peetakse praegu väga perspektiivseks
liikumisest.) * maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad. * tulumaksuseadus- tulumaksu tuleb arvestada, üle kanda, deklareerida töötasu väljamaksmise kuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. 1 Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: Riigi maksusüsteemi moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Igas riigis kujuneb välja oma maksusüsteem, sageli tahetakse anda sellele hinnang, kas hea või halb, kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei tohi takistada majandusteguri
valdkondades. Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju. Väljakutse on ka vananeva elanikkonnaga ravi- ja pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Järjest tähtsam on halduspoliitika, sest
võrdeliste maksude poolt. konkurentsimajandust. Konservatiivid kaitsevad Valitsus reguleerib kogu kodumaise (rahvusliku) majandust ja väldib kapitali ja ettevõtja huve maksusüsteemi abil osa inimeste liigset rikastumist. Peale rahvuse ja religiooni Vabadus, konkurents, Sotsiaaldemokraadid väärivad hoidmist ka individualism. ,,Igaüks on arvavad, et riik peab traditsioonilised oma õnne sepp
ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Kusjuures suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. See on hea kuna me kõik peame panustama oma ühise riigi heaollu vastavalt oma võimalustele. Sotsiaaldemokraadid arvavad, riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme, nii põliselanikele kui immigrantidele. Eeskujuks on näiteks jätkusuutlikud ja heaolu ühiskonnaga riigid: Soome ja Rootsi.
et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 5 Erinevad maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht- astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.
riigi vastu. Riigiametites töötavad mitte eriti kõrget palka saavad inimesed pooldasid astmelist tulumaksu, tuues positiivsete teguritena välja suurema sotsiaalse kindlustatuse, rahva üldise ostujõu paranemise ning hädavajalikel ametitel töötavate inimeste, näiteks õpetajate ja päästjate võimaluse saada väärilisemat palka. Selgus, et mida rohkem raha inimestel on, seda vähem nad seda ära anda tahavad, seega ettevõtluses töötavad inimesed astmelist maksusüsteemi ei poolda. Nagu arvata võis, ei olnud õpilasestaatuses noored selles teemas väga kodus ning nii tõdes 16-aastane innukas keskkoolineiu ebalevalt, et tema kindlat seisukohta võtta ei oska, tema arvates tundub plaan veidi ebaõiglane, kuid siiski mõistlik. Mööda ei saanud ka minna hiljuti poleemikat tekitanud tulumaksuvaba määra tõstmisel 144 eurolt 500-le. Siin kostis üksmeelne poolthääl, sest praegused tingimused nii väikese rahaga ära elada ei võimalda
tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism Radikaalne ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad liberalism Ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus, sealhulgas tegevusvabadus Majanduses vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine
Siia kuuluvad: ettevõtte vara maks; kinnisvara maks; teemaks; hasartmängu maks; transpordimaks; regionaalsed litsentsitasud. Kohalikud maksud ja lõivud – kehtestatakse kohalike omavalitsuste poolt. Siia kuuluvad: maamaks; füüsiliste isikute vara maks; reklaamimaks; pärandi- ja kinkemaks; kohalikud litsentsitasud. Peale selle eksisteerib Venemaal kõrvuti üldise maksusüsteemiga ka lihtsustatud maksusüsteem. Lihtsama maksusüsteemi rakendamine ettevõtetele näeb ette ettevõtte tulumaksu, ettevõtte vara maksu ja üldise sotsiaalmaksu maksmise asemel ühe maksu maksmise, mis arvutatakse firma tulust maksustamisperioodi vältel. Ettevõtted, kes on omaks võtnud lihtsama maksusüsteemi, ei ole kohustatud maksma käibemaksu, välja arvatud käibemaksu, mis tekib kauba vedamisel VF-i tolliterritooriumile. (Maksud Venemaal 2015) 4
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. Vali üks: Tõene Väär
inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu nimega Wechale-Ucciali leping , mis viis itaallaste meelest Etioopia Itaalia protektoraadi alla. Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. Etioopia on ka kohvipuu kodumaa, kuigi seal ei kasvandatud kohvi esimesena.
Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal
Sveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea. Piiramatu võimuga monarh toetus valitsemisel alalisele sõjaväele ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis,
3. Lihtrahvas tundis,et ühiskonnakorraldus on ebaõiglane(valgustusideede levik). 4. Kuninglik perekond oli äärminselt ebapopulaarne. 2. Kes olid Prantsuse revolutsiooni ajal Louis XVI ja Marie Antoinette? Milline oli nende saatus?(2p.) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas ja Marie Antoinette tema naine keda kõik vihkasid. Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3. Mis olid generaalstaadid ja miks nad kokku kutsuti? (2p.) Selleks,et maksusüsteemi muuta, oli vaja kokku kutsuda kõigi seisuste esinduskogu ehk generaalstaadid. 4. Millal (kuupäev ja aasta) ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? (2p.) 1787. aastal,generaalstaadi kogunemisega. 5. Nimeta kuus Asutava Kogu poolt ellu viidud reformi. (6p.) 5. seati sisse võimude lahusus. 6. tehti kirikureform. 7. kaotati aadliseisus ja keelati aadlitiitlite kasutamine. 8
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahabaasiks (M0) on kommertspankade poolt väljalaenatud summade kogumaht. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks:
tulumaksu süsteem on vaid kümmekonnas väikeriigis. Sest põhilise osa maksutulust annavad riigile keskmise ja madala palgaga töötajad, vaid väikesel protsendil maksumaksjaist ulatub palk üle 100 000 krooni aastas, samal ajal kui 2/3 palgasaajaist teenivad alla keskmise. Astmeline tulumaksusüsteem oleks seetõttu samm õigluse suunas, kuna võrdeline tulumaks ainult suurendab lõhet rikaste ja vaeste vahel. Meie praegust maksusüsteemi on nii kiidetud kui ka kirutud, ning ka Eestis mõeldakse tulude varjamiseks välja petuskeeme. Selle vastu ei saa ükski maksusüsteem, olgu see siis astmeline või mitte. Aga praeguse tulumaksusüsteemi õnnetuseks on see, et vaid väike osa inimestest elab seetõttu väga hästi, paljud aga vaevlevad toimetuleku piiril. Veelgi enam ei saa ükski väikeriik võtta eeskujuks ühe võimsama võrdelise tulumaksu süsteemi kasutajat Ameerika Ühendriike. USA majandusedu ei saa üheselt
6) riigieelarve hääletamine 7) eelarveprojekti lugemine 8) president kuulutab eelarve seadusena välja 2.4 Riigi maksupoliitika: a) majanduslik aspekt - kui on rohkem maksutulu, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse (ühishüvede pakkumine, toetused abivajajatele) b) sotsiaalne aspekt - maksudega saab inimeste tuluerisusi vähendada või suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.
maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Võim ühiskonnas Võim on inimese või inimeste grupi võime mõjutada ja suunata teisi ning saavutada oma eesmärke.
- toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on
- toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded: - põhieesmärk on valitsuskulude finantseerimine - turu toimimist ja tulemust kujundav ülesanne; kaitsta mingit tootmisharu, mingi tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on
jm). 3. Riigieelarve: tulud, kulud, koostamine, tasakaal, eelarve defitsiit ja ülejääk, lisaeelarve, · MAKSUD: maksustamise eesmärgid, riigi maksusüsteem, maksude kehtestamine- Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, et täita oma ülesandeid. · Maksude maksmine on kohustuslik, maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. · Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. · Maksude kehtestamise õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 4. Proportsionaalne ja progresseeruv maksusüsteem-süsteem, kus tulumaksu protsent on kõigile võrdne ja ja tulu suurenedes maksuprotsent ei muutu. Süsteem, kus tulu suurenedes maksu protsent tõuseb astmeliselt. 5. Otsesed ja kaudsed maksud, näited, maksja 6. Maksed, eesmärgid (töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed)
annaabi.ee 
