suurepärane koht, kus noored saavad käia. Seal on väga palju erinevaid võimalusi, mida teha. Näiteks tantsimine, võitluskunstid, matka klubi jne. Ma olen seal vaid paar korda käinud aga see on jätnud väga hea mulje see näeb väga korralik välja ja seal on palju ruumi. Presidendi valimised on pea kõige olulisem asi, mis toimus riigikogus 29.august, valiti Toomas Hendrik Ilvese ja Indrek Tarandi vahel. Eesti presidendiks sai Ilves 73 häälega. Tarand sai aga vaid 25 häält. Ka mina oleksin hääletanud Ilvese poolt, sest minu arvates on tema vaateväljad mõistlikumad, kui Tarandil. Ilves on ka soliitsem ja riigimehelikum. Ilvese positiivseks pooleks on ka see, et ta toetab ka maa elu ja osaleb kohalike tähtsutega üritustel. Eesti majanduslik olukord on paranaenud, kuid pole veel hea. Eestis on väga palju töötuid inimesi, kuid tööötute arv väheneb. Paljud eestlased lähevad välismaale
Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma teesides, et viib presidendivalimised rahvani. Mis minu arust on väga positiivne, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus esimeses paragrahvis ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee
Kas euro teeb enam eurooplaseks? Eesti astus 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004 kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti Rahvas on vastu pidanud eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi see on endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori küsitlus 2010. aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks? Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla. Kui eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase paista üsna kesisel tasemel. Aastal 2011 on pilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
