Majanduskriis Venemaal (1900-1903). Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. Maa puudus 9.Milliste sündmustega on seotud?-2p von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel
saj. alguseühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinnaradikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosolekuotsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 1905.a.revolutsiooni põhjused? Taotleti: 1. demokraatiat ja kodanikuõigusi 2. enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust 3. autonoomiat ja omavalitsust Millega kulmineerusid 1905.a
jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele II leer Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele III leer Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel 11
saj.alguse ühiskondlikus elus. Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. 9. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. 10. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust -- kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele. 13
1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-19...
Eesti 20.saj alguses 1905. a. revolutsioon 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsu...
kodanikuvabadused. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tartu liberaalid eitasid klassivõitkust, Tallinna radikaalid ei eitanud. Tartu liberaalid rõhutasid vasty hakkamist saksastumisele ja venestumisele, Tallinna radikaalid rõhutasid majanduse parandamist. Tartu liberaalid jäid suures poliitikas tagasihoidlikuks pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa ,,suurest poliitikast". Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Bürgermusse koosolekul tunniastati riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühinemist üheks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis?
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
