peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2
*Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine. *Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli. Terad ka hea sööt loomadele *On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele. *Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus-meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm
210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures. · Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes
liivsavimullad. Rukki tugevalt arenenud juurestik omastab hästi toitaineid. Põhiline toitainete tarbimine toimub taimekasvu algul ja on hiljem võrdlemisi ühtlaselt jaotunud kuni pea loomiseni. Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad 25...35 kraadi. Põuda talub üldiselt hästi, v.a. sügisese võrsumise ajal. Saaki võib vähendada ka juulikuine põud. külvikord Sobib külvikorras enamiku kultuuride järele. Parimateks eelviljadeks põldheina või ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda.
niiskusesisaldusega sl või ls muld. Vähe sobivateks on s või l mullad, samuti happelised mullad. Happelistel muldadel tuleks neid lubjata, kuid linale endale lubiväetisi ei anta, vaid seda tuleks teha eelkultuurile. Lina on niiskusnõudlik taim. Eriti suur veevajadus on tal õiepungade moodustumisel ja õitsemisel. Külvikord: Mullal tekib lina kasvatamisest kergesti ,,linaväsimus". Selle vältimiseks tuleks teda võtta külvikorda alles 5...6 (soovitavalt isegi 7) aasta tagant. Sobivateks eelviljadeks on teraviljad. Ei sobi aga raps/rüps (kuivlaiksus), vahe peaks olema vähemalt 1 aasta. Lina ise on heaks eelviljaks peaaegu kõikidele kultuuridele peale iseenda ja rapsi/rüpsi. Väetamine: Keskmise toitainetevajadusega mullal antakse talle 50...60 (80) kg/ha N, 25 kg/ha P ja 75 kg/ha K. Lisaks vajab ta veel B ja S. Mullaharimine: Künnipõhisel tehnoloogial tuleks sügiskünd tasandada maa vajumise eesmärgil juba sügisel. Kevadel tuleks tagada aga peenesõmeraline mullastruktuur
sekundit). 35.Rukki kasutamise võimalused. Leiva tegemiseks, seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus. Kõrge toiteväärtus ja valgusisaldus, rohelistes palju C-vitamiini, karotiini. 40
Tõusmepõletik põhjustab saagi vähenemist. Vilttõbi vähendab mugula massi. Tõrje: 1. Muldade ja mugulate saastumise vähendamine haigustekitajate poolt. Kasutada tervet seemnematerjali. Kasvatada nakkusvabas mullas ( haigustekitaja säilib mullas kuni 7 aastat). 2. Mugulate töötlemine fungitsiididega ( soovitatakse pritsimist või mahapanekuaegset märgpuhtimist). 3. Vältida mahapanekujärgset töötlemist piki ridu. 4. Sobivate eelviljade valik. Eelviljadeks ei sobi raps, hernes, köögiviljad. 5. Seemnekartuli eelidandamine ja mahapanek õhurikkasse mulda ( 5-6 cm). Sügavamale mahapanekul vaod maha libistada või äestada, millega tagab mulla parema soojenemise. 6. Kasutada ainult haigusvaba kartulit 7. Keemiline tõrje - kartuli töötlemine sügisel või kevadel ( nt Dithane M 45, kulunormiga: 2,00 – 2,5 kg/t) (Plant Pathology, New York) 2.5 Kartuli hõbekärn ( Helminosporium solani)
Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde
Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde
Seemneks ei sobi mugulad, milledel on haigustunnused või mis on vigastatud. ·eelidandamine-kiirendab võrsete tärkamist Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 30°C juures.Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 12.Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia Kartuli eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartuli kasvatamiseks ja hooldamiseks. Muld peab olema sõmer, sügavalt kobe (20-25 cm) ja umbrohupuhas. Väetamiseks antakse argaanilisi ja mineraalväetisi, parim spets. kartuliväetis. Kartul on nõudlik soojuse suhtes. Mugulad hakkavad arenema +3°C juures. Pealsete normaalseks kasvuks vajab 19-21° C sooja. Kartulivarred kahjustuvad juba -2° C juures. Samuti nõudlik valguse suhtes. Kartul vajab palju
Ülejäänud osa jaguneb järgmiselt: - seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks, - valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks, - söödahernes - kogu taim haljasmassiks Hernest kasutatakse toiduks:
annaabi.ee 
