Alles selles võrdluses saab eelarvamusest arvamus, mida nüüd on inimesel võimalik vajadusel korrigeerida. Sellist vahekorda eelmõistmise ja mõistmise vahel nimetab Gadamer hermeneutiliseks ringiks. Ühelt poolt eelmõistmine kujundab mõistmist, teiselt poolt avaldab mõistmine pidevat tagasimõju ka eelmõistmisele ning selle tulemusel inimese eelmõistmine muutub. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte-formaalsete tekstide, näiteks kirjanduse, ajaloo tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutilise
Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund - Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele Gadamer, Hans - saksa kontinentaalfilosoof. Tuntud teos ,,Tõde ja meetod",Hermeneutilise ringi looja Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu,
endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. 2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal see seisneb selles, et meil on olemas teatud eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne. Kuidas me seda eelteadmist saame, seda hermeneutika ei ütle, ta ei ole meetod, vaid ta on pigem kirjeldus sellest, mis tegelikult juhtub. 3.ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA põhiline arusaam maailmast on, et keel on mõtete
A1=1/2 A2=1/2 korras. Eeldatakse, et mittekorras dioodide arv 10 Bayes: P(Hk/A)=P(Hk)P(A|Hk)/P(H1)P(A| dioodi hulgas võib olla võrdse tõenäosusega, kas 0, H1)+P(H2)P(A|H2)+...+ P(Hn)P(A|Hn) 1 või 2. P(Hk/A)=P(Hk)P(A|Hk)/P(A) Lahendus: Täistõenäosus A= „5 dioodi 10-st on baas“ Täistõenäosus: P(A)=P(H1)P(A|H1)+ P(H2)P(A| Eelteadmine Hi= „i dioodi 10-st“ i=0,1,2 H2) P(H0)=P(H1)=P(H2)=1/3 P(A/H0)=1 5 1) Kastis on 3 parema ja 6 vasaku jala saabast. C9 Lahendus: Täistõenäosus A= „tekib paar“ P(A/H1)= C 5 =¿ 1/2
perspektiivi ei ole võimalik teha arusaadavaks teisele kogukonnale. Hermeneutiline ring: järgkjärguline lähenemine teksti tähendusele, autori sõnumile; osa mõtestamine terviku kaudu; terviku mõtestamine osade kaudu; teksti mõistmine süveneb tänu terviku ja osade pidevale ümbermõtestamisele. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. Sestap on loomulikus keeles kirjutatud mitte-formaalsete tekstide, nt kirjanduse, ajaloo jms tõlgendamisel hermeneutiline ring vältimatu. Hermeneutiline ring: 1. samm –
vaatenurgast, mille järgi ringmääratlused on soovimatud või isegi halvad (vitiosus), leiavad hermeneutilise ringi eestkõnelejad, et ring määratluses ei pruugi olla halb, vaid ringi sisenedes ja seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise
isegi halvad (vitiosus), leiavad hermeneutilise ringi eestkõnelejad, et ring määratluses ei pruugi olla halb, vaid ringi sisenedes ja seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt. Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume. Tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna
Huumor on universaalne inimjoon On osa inimkäitumisest On osa inimvõimetest On osa inimkompetentsist, nagu seda on keel, moraal, loogika, usk jne Huumoriakti asetleidmise eelised: Inimosalised - inimene võib emotsioone üle kanda kõigele; ehk inimene võib naerda potilillega, tuulega jne. Ka loomadel on huumoritaju. Stiimul (koostoimes osalistega) – kujunenud TH situatsioon, mingi juhtumus või olukord või eelhoiak või eelteadmine naljakuse kohta; keegi nt teeb naljanäo või hoiatab, et “nüüd räägin ühe nalja” (kontekst, mis aitab aru saada, et nüüd tuleb nali; elevandi näide) Inimese elukogemus – seda võiks käsitleda kui omandatud /õpitud koodi TH Inimese psühhotüüp – eeldus või mitte-eeldus kogeda või genereerida naljakust. Situatsioon – seotud ka stiimuliga Sotsiaalne ja kultuuriline taust – eeldus on tugevam, kui osalevad pooled
isegi halvad (vitiosus), leiavad hermeneutilise ringi eestkõnelejad, et ring määratluses ei pruugi olla halb, vaid ringi sisenedes ja seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla teksti mõistmine selle horisondist lähtuvalt, hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sellega, et meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine või eelarvamus, mille pinnalt me midagi tõlgendama asume, tähtsaimad hermeneutika nimed on Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger ja Hans- Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse
hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks: · see info, mida inimene teistele annab nt sõnad,mida inimene teadlikult teistele edastab ja · see info, mis inimesest läheb, see mida teised tema kohta võivad välja lugeda aga mida inimene ise teadlikult ei edasta. Selle teooria järgi on kõige olulisem just see esimene mulje, mis endast teistele edastatakse. Esmamulje on eelkõige oluline sel juhul kui auditooriumil puudub eelteadmine antud inimese kohta. Kui see on aga olemas, siis võib see oluliselt suhtlemise käiku muuta. Üheks kõige olulisemaks tunnuseks antud teooria puhul on see, kui palju inimene usub oma rolli. Ühel pool on nt need inimesed, kes elavad oma rolli täiesti sisse, on väga veendunud ja innustunud ja teisel pool on need inimesed, kes ei ole oma rolli omaks võtnud seetõttu ei usu neid ka teised. Kuid mõnikord me ei ole laval, siis on tegemist lavataguse käitumisega (nt kodus, tagaruumides jne)
USA sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides. Suulise jutustamise uurimisel on tähtis performance'i mõiste: jutustust saatvad ja dramatiseerivad võtted. Lõpuks on moodsaks teemaks biograafia uurimine ehk mina konstrueerimine suulises narratiivis. Narratiivide eluaegne kogumine: küsitlemine. Narratoloogiliste meetodite abil uuritakse sotsioloogilisi ja poliitilisi narratiive. M. Toolan. Keeleline, diskursiivne ja situatiivne eelteadmine, mis jutustajat kuulajaga ühendab. Kuidas on grammatilised vormid seotud teksti tähendusega. Mütokriitika. Kirjandusliku mütoloogia uurimine. J. G. Fraser Kuldne oks 1890. kirjutas raamatu innustatuna kultuuriantropoloogiast. See raamat on mõjutanud modernismi kirjanikke samapalju kui Nietzsche või Marx. Uuris Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultust. Näitas, et mitmete euroopa rahvaste
samal ajal seisab selle kogemuse taga midagi niisugust, mis peaks kahtlemata omama struktuuri, kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering stiimulile. teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Eco skeem Presupositsioon kui eelteadvus, eelteadmine. Ühised PRSd on konteksti tähtsaim osa. Mängib olulist rolli igasuguses kõneaktis ja kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just seetõttu saame partneri väljenditest rohkem infot (üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab. Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks. Avatud tekst suletud tekst "avatud tekst" mudel, mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Avatud teos välistab
Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks: · see info, mida inimene teistele annab nt sõnad,mida inimene teadlikult teistele edastab ja · see info, mis inimesest läheb, see mida teised tema kohta võivad välja lugeda aga mida inimene ise teadlikult ei edasta. Selle teooria järgi on kõige olulisem just see esimene mulje, mis endast teistele edastatakse. Esmamulje on eelkõige oluline sel juhul kui auditooriumil puudub eelteadmine antud inimese kohta. Kui see on aga olemas, siis võib see oluliselt suhtlemise käiku muuta. Üheks kõige olulisemaks tunnuseks antud teooria puhul on see, kui palju inimene usub oma rolli. Ühel pool on nt need inimesed, kes elavad oma rolli täiesti sisse, on väga veendunud ja innustunud ja teisel pool on need inimesed, kes ei ole oma rolli omaks võtnud seetõttu ei usu neid ka teised. Kuid mõnikord me ei ole laval, siis on tegemist lavataguse käitumisega (nt kodus,
annaabi.ee 
