tööpuudus, inflatsoon ja tasakaalutus. 11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik; ühtsuse printsiip – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves; tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust; universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks.
· Brutoprintsiip ehk tulud-kulud kirjutatakse täielikult lahti · Esineb ka netoprintsiip ehk kajastub eelarves tegevuse saldo Selguse printsiip: · Eelarve tulude ja kulude läbipaistvus Ühtsuse printsiip: · Kassaühtsuse põhimõte (riigikassa) ehk kõik tulud koondatakse ühte ja samast kaetakse ka kõik kulu. · Uus kulu ei pea tähendama uut maksu. Täpsuse printsiip: · Võimalikult reaalse eelarveperioodi kulude ja tulude etteprognoosimine. Eelnevuse printsiip: · Reeglid juhuks, kui ei ole eelarvet veel kinnitatud. · Jooksva aasta eelarve kehtib edasi. · 1/12 meetod · Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, kuid uusi programme ei lubata alustada. Spetsialiseerituse printsiip: · Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa) · Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid
arusaadvaalt, et nende päritolu ja eesmärk oleks üheselt mõistetav. (eelavre klassifikaator). Ühtsuse põhimõte: kõik tulud koondatakse ühtsesse fondi ja sealt tehakse kõik kulud. Eesmärgist sõltumatuse põhimõte: tulud ei tohi olla seotud konkreetsete kuludega, uus ulu ei tähenda uut maksu kehtestamist. Täpsuse põhimõte: eelarve koostamine peab olema võimalikult täpne, ehk kinnitatud eelavr eja eelavre täitmine peavad olema võimalikult sarnased. Eelnevuse põhimõte: eelarve hõlmab eelarve aasta kulusid ja tulusid, mis ei pea olema seotud kalendriaastaga. Ning peam olema valimis enne eelarve aastat. Spetsialiseerituse põhimõte: Kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et kulutuste maksimaalne summa on seadusega määratud ning seda tuleb järgida. Kvalitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et valitsus võib teha ainult eelarveseadusega ettenähtud kulutusi. Avalikkuse põhimõte: eelarve eelnõu, eelarve menetluse
1) kõikehaaravuse põhimõte: eelarve koosneb terve eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest 2) ühtsuse põhimõte tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. 4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel KOV 1918-1940 1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse
Kuues loeng Riigieelarve: Riigieelarve põhimõtted: Ühtsuse põhimõte – ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves; Reaalsuse põhimõte – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele; Selguse põhimõte – nõuab tulude ja kulude niisugust liigendust, et kõikide eelarve tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks selgelt määratletud; Eelnevuse põhimõte – riigieelarve võetakse vastu enne eelarveaasta algust. Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud.
Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta (aastase kehtivuse põhimõte). Eelarve on tähtajaline seadus, mis kaotab automaatselt kehtivuse tähtaja möödumisel (eelarveaasta lõppedes). Senise praktika kohaselt koostatakse riigieelarvet kassapõhise arvestuspõhimõtte kohaselt, mis tähendab, et tulud ja kulud võetakse arvesse tegeliku laekumise või tasumise järgi. Riigi raamatupidamist ja avaliku sektori finantsstatistikat koostatakse tekkepõhiselt. · Eelnevuse põhimõte Riigieelarve tuleb vastu võtta enne eelarveaasta ehk arvestusaasta algust. PS § 118 sätestab, et Riigikogu vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Eelarve on oma olemuselt tulevikku suunatud prognoos, mis ei pruugi alati planeeritud kujul täituda. Riigieelarve puudumine ei tohi aga takistada riigi funktsioneerimist. Juhul kui Riigikogu ei ole eelarveaasta alguseks riigieelarvet
Tegelikult on tulusid ja kulusid väga raske prognoosida, kuna riigitasandil mõjutavad neid paljud erinevad tegurid. Maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP tasemest, inflatsiooni toimest, Maksu- ja Tolliameti tööst. Selleks et vältida negatiivseid üllatusi lähtutakse Eestis eelarve koostamisel tulude mitte liiga optimistlikust prognoosimisest, sest tulude ülelaekumise korral saab seda reguleerida lisaeelarvete koostamisega. 5. Eelnevuse printsiip – eelarve hõlmab mingi kindla perioodi tulusid ja kulusid, mis tähendab seda, et ta peab olema valmis õigeks ajaks ehk eelarve perioodi alguseks. Eelarve seaduses on kindlad reeglid juhuks kui eelarve kinnitamisel pole antud printsiipi järgitud. Need reeglid on sellised: 1. Jooksva aasta eelarve kestab edasi. 2. Ei lahendata vahepeal tekkinud probleeme. Valitsusel ega parlamendil pole sellise
93. Riigieelarve menetluse põhimõtted Kõikehaaravuse põhimõte - riigieelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid. Ühtsuse põhimõte - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves. Universaalsuse põhimõte - Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Aastase kehtivuse põhimõte - Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Eelnevuse põhimõte - Riigieelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust. Tõepärasuse põhimõte - Riigieelarves planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Avalikkuse põhimõte - Kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik. 94. Obstruktsionismi olemus ja piirangud Obstruktsioon ehk tahtlik töötakistus kui vähemuse vahend oma eesmärkide eest võitlemiseks ja oma seisukohtadele tähelepanu
ning tegevusest. Riikide praktika näitab, et kui kehtestatakse uus maks, siis algul ei õnnestu seda sisse nõuda ja seda tuleb arvestada. Eestis ei lähtuta eelarve tulude prognoosimisel täpsuse põhimõttest eriti rangelt ja tulude ülelaekumisel koostatakse lisaeelarved. Kulude tegemise vajadusi määrab majanduse areng. Kui majandus on tõusuteel, siis sotsiaalkulud (sotsiaalabi)on väiksemad, majanduse languse perioodil muutub aga vajadus neid suurendada hädavajalikuks. 6. Eelnevuse põhimõte, tähendab seda, et eelarve hõlmab kindla perioodi tulusid ja kulusid, mida nimetatakse eelarveaastaks. See ei pea kokku langema kalendriaastaga, vaid määratakse erinevates riikides nii nagu seda ratsionaalsemaks peetakse. Eelarve peab valmis olema enne algavat eelarveaastat ja eelarve raamseaduses on tavaliselt kehtestatud reeglid, mida kasutatakse, kui eelarvet enne eelarveaasta algust mingil põhjusel vastu ei ole võetud. Eestis on eelarveaastaks
Tegelikult on tulusid ja kulusid väga rakse prognoosida, kuna riigitasandil mõjutavad neid paljud erinevad tegurid. Maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP tasemest, inflatsiooni toimest, maksu- ja tolliameti tööst. Selleks, et vältida negatiivseid üllatusi lähtutakse Eestis eelarve koostamisel tulude mitte liigaoptimistlikust prognoosimisest, sest tulude ülelaekumise korral saab seda reguleerida lisaeelarvete koostamisega. Eelnevuse printsiip: eelarve hõlmab mingi kindla perioodi tulusid ja kulusid, mis tähendab seda, et ta peab olema valmis õigeks ajaks ehk eelarve perioodi alguseks. Eelarve seaduses on kindlad reeglid, juhuks kui eelarve kinnitamisel pole antud printsiipi järgitud. Kui ei järgita, siis : Jooksva aasta eelarve kehtib edasi. Sellise süsteemi puuduseks on see, et ta ei lahenda vahepeal tekkinud probleeme
ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: kohaliku eelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Siiski tehakse riigieelarvest KOV üksuse eelarvesse sihtotstarbelisi eraldisi. 4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel;