(1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 399. Asja läbivaatamise kord kohtuistungil [---] 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; RKTKo nr. 3-2-1-41-14 TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja muu hulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ja esitatud tõendite lubatavuse
keelumärke tegemine vararegistris; (vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada (TsMS paragrahv 389 lg 1); registrisse mittekantud vara arestimist korraldab kohtutäitur. Kohus võib hagi tagamise asendada raha maksmisega või teise abinõuga või tühistada tagamise, kui hagi tagamise vajadus ära langeb. Hagi tagamise tühistab sama kohus kui hagi jääb rahuldamata või kostja rahuldab hageja nõude vabatahtlikult täies ulatuses. 26. eelmenetluse ülesanded ja tähendus, eelistung Eelmenetluse ülesanne on asja ettevalmistamine kohulikuks arutamiseks. Eelmenetluse käigus selgitab kohus välja: Hageja nõude ja kostja vastuväited, kolmanda isiku seisukoha; Tõendid mida soovitakse esitada ja mida nendega tõendatakse (tõendite lubatavus); Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe); Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida;
1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega
III 2004, 5, 47 p-d 11-12), kus kolleegium leidis, et õigeks vastustajaks peab olema Vabariigi Valitsus, aga mitte Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Asjas esitati kaebus ministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kui Riigikohus leidis, et sisuliselt sooviti vaidlustada Vabariigi Valitsuse protokollilist otsust (seda tõlgendas Riigikohus haldusaktina) ning seega pidanuks olema vastustajaks Eesti Vabariik (samas 2005:1235). Eeltoodu alusel saab väita, et eelmenetluse üheks olulisemaks küsimuseks on vastustaja isiku õigsuse kontrollimine kohtu poolt, et välistada hilisem lahendi tühistamine Riigikohtu poolt. 5.3 Kolmas isik halduskohtus Põhiseaduse §24 lg 1 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Põhiseadusest tuleneb, et isikul on õigus viibida asja arutamise juures ka siis, kui ta ei ole menetlusosaliseks, kuid kui kohus võib asja arutamisel puudutada isiku õiguste ja vabaduste küsimust.
Pädevus lahendati lihtsalt: riigipea taotleb hinnangut K-le vastavuse kohta, rahvas saab pöörduda KK-sse. VI loeng 24.03.2006 §5 Konstitutsioonikohtute pädevus KK-te pädevus on riigiti erinev, kuid üldiselt võib välja tuua järgmised asjad, millega KK-d harilikult tegelevad: 1) sageli on nii, et kui instantsikohtutel (IK) tekib vaidluse lahendamisel probleem kohaldatava seaduse K-lisuses, siis ta peatab kohtumenetluse ja esitab KK-le eelmenetluse taotluse. IK-s saab vaidluse lahendamist jätkata alles pärast eelmenetluse taotlusele vastuse saamist. Vastuse saamine võtab kaua aega (nt Saksamaal 2 aastat). Analoogiliselt käituvad Euroopa õiguse kohaldamise juhtudel EL-i liikmesriikide kohtud, kes küsivad eelotsustamist. 2) mõnigi kord vaatavad KK-d asja läbi isiku enda kaebuse alusel. Selleks on mitmeid protsessuaalseid võimalusi. Saksamaal lahendati nt nii, et isik võib pärast tavalise 3-
tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või KOVide vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid
taimekaitsetoodete täiendav kaitse, mis on tingitud ravimite väljatöötamise kõrgest hinnast ning patenditaotluste ja ravimi turustuslubade väga pikast menetlusest. Täiendav kaitse võimaldab pikendada patendi kehtivusaega 25 aastani. 1970. aasta Patendikkostöölepingu (PCT) alusel on võimalik esitada rahvusvaheline taotlus patendi või kasuliku mudeli saamiseks korraga mitmes riigis. Selle lepingu kohaselt teeb WIPO Rahvusvaheline Büroo (Genfis) eelmenetluse, ekspertiis tehakse märgitud riikides. 1973. aasta Euroopa Patendikonventsiooni (millega Eesti 2002 ühineb) alusel on võimalik esitada üks taotlus saamaks patenti Euroopa riikides; kogu menetlus teostatakse Euroopa Patendiameti poolt (Münchenis), tulemuseks on märgitud riikides eraldi kehtivad patendid (bundle of patents). Euroopa Ühenduse patendi (mis kehtiks ühtsena kogu Ühenduse territooriumil) alase regulatsiooni kehtestamiseni ei ole veel jõutud, vaatamata pikaaegsele tööle.
(4) Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (5) Kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. 26. Eelmenetluse ülesanded ja tähendus, eelistung Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohus peab asja
Sellisel juhul tuleb end otsustamiselt taandada. Olukord tekib huvide konflikti mõjul (nt enda või lähikondlaste kohta käiv või neid mõjutav otsus). Lisaks ei ole kohus erapooletu, kui ta on varem lahendatava asja kohta andnud arvamusi. 92. Kohtuniku sõltumatuse tagatised Ei ole osalenud selle asja lahendamisel prokuratuuris või uurimisorganites ega tegutsenud kohtunikuna asja eelmenetluses. Mitte kõik eelmenetluse toimingud (nt vahistamisloa admine), oluline on otsuste sisu ja ulatus (nt hinnangute andmine kuriteokahtluse põhjendatusele). 93. Nimetage kolm õigusemõistmise põhiseaduslikku põhimõtet Õigus avalikule kohtupidamisele, õigus viibida asja arutamise juures, menetlusosaliste võrdsus, edasikaebeõigus, õigus kiirele menetlusele. XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE 94. PS järelevalve seos õigusriiklusega
eemaldamist KrMS § 267 lg 5 alusel. Kohtulik eelmenetlus Üldmenetluse kohtuistungile eelneb kohtulik eelmenetlus, mille raames võib kohus pidada ühe või mitu eelistungit. Eelmenetluses kohus otsustab, kas saab talle saadetud kriminaalasja menetleda või mitte. Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1). Kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kohtunik kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse (KrMS 28 lg 1). Kui kohtualluvus on kontrollitud ning puudub eelistungi korraldamise alus, teeb kohtunik ilma eelistungita määruse süüdistatava kohtu alla andmiseks (257 lg 1). 2) süüdistusakti vastavust seaduses sätestatud nõuetele (258 lg 1 p 2),
Menetlusliku olukorra muutumise osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendites viidanud, et ringkonnakohus peab arvestama seda, kui menetluslik olukord on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita . Eelmenetlus apellatsiooni astmes - Eelmenetluse ülesanne on asja ettevalmistamine, et seda saaks arutada ühel kohtuistungil. Eelmenetluse käigus kõrvaldatakse kaebuse puudused, esitatakse vastus kaebusele, määratakse ekspertiis, tehakse paikvaatlus, nõutakse välja tõendeid, tagab hagi. Ringkonnakohus võtab apellatsioonikaebuse menetlusse määrusega, mis tuleb pooltele kätte toimetada. Puuduste esinemisel jätab kohus kaebuse käiguta ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
millel on kõrgem juriidiline jõud tavalistest seadustest ja madalam konstitutsioonist. Konstitutsioonis eneses oleva volituse korral võib teatud erandjuhtudel, näiteks sõja ajal olla konstitutsioonilisel seadusel olla kõrgem jõud kui konstitutsiooni mõnel sättel, sest nad asendavad konstitutsiooni. Väga harva võib juhtuda, et konstitutsioonilise seaduse jõud loetakse võrdseks konstitutsiooni endaga. Näiteks on Itaalias võimalik teatava eelmenetluse korras muuta konstitutsiooni konstitutsioonilise seadusega. E-s on tavaks saanud nimetada konstitutsioonilisteks neid s-i, mis on ammendavalt loetletud PS § 104- s. Valdavalt reguleerivad need s-d kõige olulisemaid ühiskonnaelu valdkondi (vt. põhiseaduse tekst). Selles sättes loetletud s-tele on iseloomulik see, et president ei saa neid seadusi muuta enda seadlusega. Romaani õ.süst-is (Prants.) kasutatakse mõistet "orgaaniline seadus". Need seadused reguleerivad
kohaselt esitas hageja kostjatele avaldused korteri ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust taganemiseks põhjusel, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ning lisaks muud avastatud puudused. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui lepinguesemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses. Eelduslikult on see eelkõige võimalik siis, kui asja menetlemine on veel eelmenetluse staadiumis (vt TsMS § 329-331), kuid ei ole täielikult välistatud ka hiljem, vt nt TsMS § 652 lg 3 p 2. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et tehtud taganemisavaldust ei saa hiljem täiendada. Riigikohus on leidnud, et tehingu tühistamisel pettuse tõttu saab pettuse aluseid hiljem täiendada, nt pärast tühistamisavaldust esitatud hagiavalduses (vt Riigikohtu 4. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-09, p 9)
annaabi.ee 
