lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor- rakkudes kui ka teistes kesknärvisüsteemi rakkudes. 1.3 Neuraalsete eellasrakkude tuvastamine. Notch-Delta suhe Igast välimise lootelehe rakust, milles avalduvad proneuraalsed geenid, ei saa närvirakku. Paljud arenevad gliia- või naharakkudeks. Rakk, millel on natuke rohkem Notch valku raku pinnal hakkab takistama naaberrakkudel närvirakkudeks kujunemist. Kärbestel, konnadel ja kanadel leidub Delta neil rakkudel, millest kujunevad närvirakud, samas kui suurem hulk Notchi leidub neil rakkudel, millest kujuneb gliia. Notchi alla surumine uutes
erütrotsüüte ning tootmine. eluiga on lühike nende hulk ja mõõtmed vähenevad Tekitajad/Põhjustajad Kestev piimadieet, Erütrotsüüdid pole Taimetoitlus, Leukeemiliste Valgeliblede pärilikkus raua puudulik normaalsed enneaegsus, sisemise rakkude vohamine, eellasrakkude imendumine, pärilikkus, faktori puudus, aneemia, vohamine, mis rauakadu hemoglobinopaatia, bakterid ja infektsioonioht, põhjustab küpsete organismist, erütrotsüütidele parasiidid, vitamiin verejooksuoht. granulotsüütidele
kesta lõputult (50-...), looteeas algab meioosi 1.jagunemine, mis seiskub profaasis, korraga küpseb 1 munarakk. Spermil: Eelasrakud jagunevad alles murdeeas, on väike ja liikuv, tekivad surmani, kestab kõrge vanuseni (pidevalt), ööpäevas tekib sadu miljoneid sperme. 8.Miks suureneb naise vanuse kasvades väärarenguga laste sündimuse tõenäosus? Kuna naisel lõppeb munarakkude eellasrakkude paljunemine juba looteeas ja neid enam juurde ei teki, siis võivad igasugused kahjulikud mõjud (alkohol, tubakad, narkootikumid) kahjustada korraga kõiki munarakke. Vanematel naistel on suurem tõenäosus, et nende munarakkude varu on kahjustada saanud. 9.Kirjelda menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. Eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5
asuvad spermide eellasrakud. - Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakud. - Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. - Naiste sugurakud on munarakud. - Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. - Naisel lõpeb munarakkude eellasrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. - Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi u 28-päevaste tsüklitena. Suguline ja mittesuguline paljunemine (eelised ja puudused) SUGULINE PALJUNEMINE - sellisel sigimisel tekib uus organism kahe organismi geneetilise materjali
Mõlemi protsessi eel toimub interfaas 3. Mõlemil protsessil sarnased 4 faasi: pro-, meta-, ana- ja telofaas 6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3 valmivad sugurakud polotsüüti ühest eellasrakust Sugurakkude Pidev protsess Tsükliline; ~iga 28 päeva järel
moodustub kaks identset tütarrakku moodustub 4 tütarrakku kõik faasid toimuvad ühe korra Kõik faasid toimuvad kaks korda 8. Mehe sugurakkude ehk spermide areng toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes, mille seintes asuvad spermide eellasrakud. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. Esimesed rakud jäävadki eellasrakkudeks ega arene edasi. Need rakud on eellasrakkude varuks, millest moodustuvad hiljem uued eellasrakud. Teist tüüpi rakud jagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud spermid. Neid toodavad munandid, milles on sadu väänilisi seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke. Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat
ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 4. Rakutsükkel, mitoos ja meioos Rakkutsükkel: mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 5. Kromosoommutatsioonid Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid spontaanne mutatsioon (ingl. Spontaneous mutation)- Mutatsioon, mis tekib ilma teadaoleva välise põhjuseta. Vt. indutseeritud mutatsioon. Spontaansed mutatsioonid
Spermatogenees: toimumiskoht munandites (väänilistes seemnetorukestes spermatgeenses epiteelis). Algusaeg 12-14. Lõpp teoreetiliselt kestab elulõpuni, kui mingid häired seda ei katkesta. Tsükli kestvusena mõistetakse aega, mis kulub ühest eelrakust nelja viljastumisvõimelise spermi tekkeni. Inimesel selleks ajavahemikuks on 76-84 päeva. Spermatogeneesi kulg: spermatogenees algab looteeas munandite algmete kujunemise ja eellasrakkude populatsioonide kujunemisega. Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes. Kõigepealt on spermatogoon, milles on toimunud DNA kahekordistumine (92 DNA molekuli) spermatogoonid jagunevad (teine jagunemine) formeerumise etapp kujunevad spermid (a´23 DNA molekuli). Esimene ja teine jagunemine kannab nimetust meioos. Eritingimused : 1) nõuab kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalamat
DNA katke matriitsahelas varutee (2) kaudu, mis vähirakkude puhul ei tööta. Abl protoonkogeeni muutumine onkogeeniks (Bcr-Abl liitvalgu teke) kroonilise müeloidse leukeemia korral. Bcr geen (22 kromosoom), Abl geen (9 kromosoom), kui on toimunud katkemine, siis viiakse lbi translokatsioon, 22 osa transporitakse 9 kromosoomi ossa, tekib Bcr-Abl geeni. Ekspresioonil tekib Bcr-Abl valk, mis on üliaktiivne ning aktiveerib liitvalgu, mis põhjustab hematopoeetiliste eellasrakkude kontrollimatut jagunemist. Gleevec valk seostub Abl valgu türosiinkinaase domeeniga,signaali ei teki ning proliferatsiooni ei eisne, ei teki leukeemia Kasvajaid ümbritseva mikrokeskkonna immunosupressiooni vähendamine kui vähiravi üks võtetest. Kasvajate arengut saab peatada ka suurendades immuunvastust kindlat tüüpi vähi rakkude vastu. Kasvajat ümbritsevas koes on immuunsüsteem tugevasti allasurutud. T-lümfotsüüdid ei
eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon Pärast seda, kui neuronid on “leidnud” oma lõpp-asukoha, peab toimuma veel kaks suurt protsessi, et närvisüsteem hakkaks normaalselt funktsioneerima. Esiteks peavad tekkima ühendused eri närvisüsteemi piirkondade vahel
rakud hukkuvad samades rakkudes toimivate geneetiliselt programmeeritud sündmuste tõttu, raku enesetapp. 10. Mitoosi ja meioosi võrdlus mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine viljastumine (ingl. Fertilization)- Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot. 12. Karüotüüp. Kromosoomide mittelahknemine, polüploidsus karüotüüp (ingl
paar kõrvalkilpnäärmeid Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul, millest areneb maksapung; maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulevatele signaalidele kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) mesenhüüm indutseerib 2 pankrease punga kujunemist eessoole endodermist; eri signaalmolekulid reguleerivad pankrease eellasrakkude eksokriinsete ja endokriinsete rakkude diferentseerumist; dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Kuidas arenevad kopsud? endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid; hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena mesodermi signaalidele Mesoderm Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik
Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke mutatsioone. Meestel uute spermatosoidide moodustumine vältab kogu elu. Geneetiline konsultatsioon - mingi haiguse tekke tenäosuslik hinnang (mida mjutab genotüüp). 7. Mis on krossingover? Meioosi I profaasi etapid. Krossingover - homoloogiliste kromosoomide piirkondade vastastikune vahetumine (kromatiidid ühenduvad uues jarjekorras), mis viib sidestatud geenide rekombinatsioonile
9 kromosoomis, saavad kokku valed geenid ja tekib uus valk, millel on funktsionaalne aktiivsus bcr-abl, suudab seostuda IL-3 retseptorile, alamühikule. bcr-abl valk interakteerub interleukiin 3 beta(c) retseptori alaühikuga. Aktiveeritakse valke, mida ei oleks vaja: ...genoomi instabiilsus ...aktiveerib rakutsüklit kontrollivaid valke ...inhibeerib DNA reparatsiooni mehanisme ...granülotsüütide ja g.blastide hulga tõus Vereproovisnäeme granulötsüütide ja nende eellasrakkude kasvu. Et leida sobivaid inhibiitoreid võidakse skriinida High-throughput screening (HTS) -100 000 ühendit päevas. Ravim – hübriide kromosoomilt tekkinud valgust põhjustatud leukeemiale Imatinib - müüakse Glivec® nime all, imatinib mesilate on päris nimi, suudab blokeerida bcl-abl aktiivtsentri, kinaasse koha ja vähirakud ei saa enam kontrollimatult paljuneda. Burkitti lümfoom Translokatsioon 8 ja 14 kr vahel. Immunoglobuliinide raskete ahelate geenid ja c-myc.
segilöömine, raku lõhkumine ja selle osade vabanemine, põletikuline vastus. 18. Vähiraku ja terve raku võrdlus vähki iseloomustab rakkude autonoomne jagunemine, invasioon ümbritsevatesse kudedesse ning võime metastaseeruda. Vähirakkudel on tervetega võrreldes erinev kuju ning nad on kaotanud oma esialgse funktsiooni, paljunevad pidurdamatult, surematud. 19. Selgita vähi tekke tüviraku-kontseptsiooni - eellasrakkude jagunemine väljub kontrolli alt, ebaküpsete eelasrakkude akumulatsioon on tingitud diferentseerumise e. küpsemise blokaadist, teise variandi puhul läheb diferentseerumine küll lõpuni, kuid rakke on siiski ebanormaalselt palju. Tüvirakkudega on seostatud leukeemiat, rinnavähki, nahavähki, ajukasvajaid. 20. Mis on proto-onkogeenide funktsioon rakus - kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke ja kuidas proto-onkogeenide muutumine onkogeenideks mõjutab raku jagunemist
otsustatakse kas gonaadist areneb munasari või munand (testis) ja vastavalt sellele arenevad PGC-st munarakud või spermid Vanuseks E14.5 hakkavad PGC välja kujunema primaarsed ootsüüdid (emassugurakkude eellane), mis liiguvad meioosi diploteeni aresti kuni suguküpsuse saabumiseni, ja gonotsüüdid (isassugurakkude eellane), mis liiguvad mitootilisse aresti kuni suguküpsuse saabumiseni, mil lähevad edasi meioosi. Isasgonaadis - ümbritsetakse PGC-d testiseväätide eellasrakkude poolt, kus nad jäävad prospermatogoonidena G1/G0 mitoosi aresti suguküpsuseni, mil käivitatakse meioos Emasgonaadis - läbivad PGC-d meioosi I profaasi ning jäävad diploteeni aresti (primaarne ootsüüt) kuni puberteedini Kuidas toimub isasgonaadi e testise areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, munandiväädid, Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast
annaabi.ee 
