LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
"Must inglike" raamatukokkuvõte "Must inglike" on Juliette Patricia Ebara parim teos, mis peegeldab mõnevõrra autori enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma pisiõe vastand ja ehk oli see üheks põhjuseks, miks õdede vahel säilisid...
magneesiumi, peaaegu pool E-vitamiini ja umbes 1/3 B-grupi vitamiinide, fosfori ning umbes 1/5 ülejäänud mineraalainete päevasest soovitatavast kogusest. 5 · Kõige rikkamad on puu- ja köögiviljad vitamiini C poolest. Samuti leidub neis foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine ja vitamiini E. Vitamiini D ja puu- ja köögiviljades ei leidu. · Päevase vajaliku vitamiini C koguse saab eelkooliealine laps kätte, kui ta sööb paar lõiku paprikat/ 2 suurt tomatit/ 100 g kaalikat/ 1 ½ dl hapukapsasalatit/ 100 g kapsast/ ühe väikese apelsini/ ½ kiivit/ ½ dl mustsõstraid/ joob väikese klaas apelsinimahla. · Puu- ja köögivilju saab edukalt peita järgmistesse roogadesse: supid, köögiviljahautised, vormiroad, wokid, pastad, kastmed, pudrud, kotletid, pirukad, koogid, pitsad, värskeid marjakastmeid, tarretised, kissellid, puuviljakokteilid, smuutid, piima-mahlajoogid.
põhimõtetest: Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. (M.Maser & L.Varava, 2003) Õppimine läbi mängu On arvamusi, et lasteaias laps ainult mängib ja õppimist ei toimu, kuid tegelikult just läbi mängu suudab eelkooliealine laps õppida rohkem kui mingil muul meetodil ning sellepärast võimegi lasteaia kontekstis rääkida mängulisest õpikeskkonnast (Seeme, 2011). Tervist edendav lasteaed pakub ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest ja huvidest tingitud arendavaks mänguks. Mäng on peamine arenemist soodustav tegevus. “Mäng ühendab mõistuse, keha ja vaimu”, ütleb Levy (1978). Mida mäng annab lapsele? Mäng on eekooliealiste põhitegevus.
mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3] Mängimisprotsess on lapse jaoks õppimise kui eesmärgipärase ja sihikindlategevuse jaoks vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu korraldab lapse mängud nii, et lapsele meeldiva ja huvitava tegevuse kaudu arenevad lapse 5 Mäng ja lapse areng taju, kujutlused, mälu ja mõtlemine ning hakkavad moodustuma eluaegseks õppimiseks vajalikud alusoskused. [4]
a. kuni täisea künniseni u. 21.a. Iga 7-aastane periood jaguneb omakorda lühemateks perioodideks ja neist igaüks veel kord. Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused. Muutub viis, kuidas laps tajub maailma: tegelikkus, mis ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel täiesti erineval kujul ja mõjutab erinevaid omadusi ning võimeid. Esimesed seitse eluaastat on füüsilise kasvamise aeg. Eelkooliealine suhtleb maailmaga vahetute aistingute kaudu, mis kujundavad ja vormivad tema organismi. See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
· Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat · Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõistmine · Jäävuse mõiste arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. · Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga · Samuti ei suuda arvestada pööratavust Lapseea egotsentrism · Egotsentrism maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel. · Egotsentriline on ka laste keel olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism
ühele silmatorkavale omadusele. Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõistmine Jäävuse mõiste – arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni – võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga Samuti ei suuda arvestada pööratavus Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel Nt: kolme mäe katse Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
