LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
"Must inglike" Peategelane on 18-aastane Ania, kes tuli kirikusse pihtima. Raamatu alguses räägib ta, et ei tohiks tegelikult üldse seal olla, kuna ema-isa on vanausulised, kes ei usu kirikusse. Ent sellegipoolest on ta otsustanud rääkida kellelegile oma südame pealt kõik ära. Ta mälestused ulatuvad Peterburi-aegsetesse meenutustesse, aega, mil poes polnud osta midagi peale pooltoorete tomatite konservpurkides. Ania ise oli siis alles lapsuke, eelkooliealine, kes ei mõistnud suurt poliitikast. Kuid ometigi sai talle selgeks, et isa pidi oma veendumuste tõttu maalt lahkuma. Olles ainus laps, said tüdrukule saatuslikuks nii mured kui rõõmud uues keskkonnas. Tundmatu keelega harjumine võttis parasjagu aega, kuid koolis sai see keel veidi selgemaks. Loomulikult teda narriti aktsent oli tunda. Ilus ta polnud olnud tuhmid blondid juuksed hallikate rotisilmadega ei tekitanud kelleski meelehead. 7
magneesiumi, peaaegu pool E-vitamiini ja umbes 1/3 B-grupi vitamiinide, fosfori ning umbes 1/5 ülejäänud mineraalainete päevasest soovitatavast kogusest. 5 · Kõige rikkamad on puu- ja köögiviljad vitamiini C poolest. Samuti leidub neis foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine ja vitamiini E. Vitamiini D ja puu- ja köögiviljades ei leidu. · Päevase vajaliku vitamiini C koguse saab eelkooliealine laps kätte, kui ta sööb paar lõiku paprikat/ 2 suurt tomatit/ 100 g kaalikat/ 1 ½ dl hapukapsasalatit/ 100 g kapsast/ ühe väikese apelsini/ ½ kiivit/ ½ dl mustsõstraid/ joob väikese klaas apelsinimahla. · Puu- ja köögivilju saab edukalt peita järgmistesse roogadesse: supid, köögiviljahautised, vormiroad, wokid, pastad, kastmed, pudrud, kotletid, pirukad, koogid, pitsad, värskeid marjakastmeid, tarretised, kissellid, puuviljakokteilid, smuutid, piima-mahlajoogid.
põhimõtetest: Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. (M.Maser & L.Varava, 2003) Õppimine läbi mängu On arvamusi, et lasteaias laps ainult mängib ja õppimist ei toimu, kuid tegelikult just läbi mängu suudab eelkooliealine laps õppida rohkem kui mingil muul meetodil ning sellepärast võimegi lasteaia kontekstis rääkida mängulisest õpikeskkonnast (Seeme, 2011). Tervist edendav lasteaed pakub ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest ja huvidest tingitud arendavaks mänguks. Mäng on peamine arenemist soodustav tegevus. “Mäng ühendab mõistuse, keha ja vaimu”, ütleb Levy (1978). Mida mäng annab lapsele? Mäng on eekooliealiste põhitegevus.
mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3] Mängimisprotsess on lapse jaoks õppimise kui eesmärgipärase ja sihikindlategevuse jaoks vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu korraldab lapse mängud nii, et lapsele meeldiva ja huvitava tegevuse kaudu arenevad lapse 5 Mäng ja lapse areng taju, kujutlused, mälu ja mõtlemine ning hakkavad moodustuma eluaegseks õppimiseks vajalikud alusoskused. [4]
kuni täisea künniseni u. 21.a. Iga 7-aastane periood jaguneb omakorda lühemateks perioodideks ja neist igaüks veel kord. Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused. Muutub viis, kuidas laps tajub maailma: tegelikkus, mis ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel täiesti erineval kujul ja mõjutab erinevaid omadusi ning võimeid. Esimesed seitse eluaastat on füüsilise kasvamise aeg. Eelkooliealine suhtleb maailmaga vahetute aistingute kaudu, mis kujundavad ja vormivad tema organismi. See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas
Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid probleemi ühele silmatorkavale omadusele. Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat. Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõiste arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. . Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni võrreldakse osi osadega, mitte aga osi tervikuga. Samuti ei suuda arvestada pööratavust Lapseea egotsentrism- maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel. Nt kolme mäe katsed. Egotsentriline on ka lapse keel pigem monoloog. Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad
· Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat · Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõistmine · Jäävuse mõiste arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. · Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga · Samuti ei suuda arvestada pööratavust Lapseea egotsentrism · Egotsentrism maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda lähtepunktil/vaatepunktil ja teiste võimalikel vaatepunktidel. · Egotsentriline on ka laste keel olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism
ühele silmatorkavale omadusele. Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõistmine Jäävuse mõiste – arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus. Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni – võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga Samuti ei suuda arvestada pööratavus Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel Nt: kolme mäe katse Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism
Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga Loeber, 1990: Imik raske temperament 3 1 aastane hüperaktiivsus 2 aastane ekternaliseeritud käitumisprobleemid(agressiivsus) eelkooliealine ekstensiivne endassetõmbumine 1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad:
Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks. Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus) väljendub riietuskäitumises. 2. Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas. Vaatame peamiselt lapseeas. Riietusega seoses number 1 (funktsioon)on autonoomia saavutamine. Imik hakkab protestima, kui riietusega tema liikumist, käitumist piiaratakse. Maimik protestib, kui oskab riideid selga panna, kuid seda ei lasta tal ise teha. Eelkooliealine protestib, kui tal ei lasta riideid ise seljast võtta või ise riideid valida. Riietel on ka küpsuse funktsioon: suurtele on omased teised prioriteedid- tahetakse paista vanem, kui ollakse, olla küpsem jne- riided kannavad seda funktsiooni. Komandaks funktsiooniks on tähelepanu tõmbamine. Uute riietega tõmmatakse tähelepanu. Kui uusi riideid ei märka- ütleb laps sulle ise, et vaata kui ilusad uued nt kingad mul on! Tähelepanu on seotud värvidega
annaabi.ee 
