just need keeled, millel on olemas korralik keeletehnoloogiline tugi. Hoiakutes eesti keele suhtes on täheldatavad ka teatud ohumärgid, mis näitavad, et me ei saa loorberitele puhkama jääda, et tuleviku nimel tuleb pingutada. Meil on küll olemas eestikeelne tarkvara, kuid tavaliste koolinoorte hulgas on selle kasutajaid vaid 1015%. Eesti koolides ja ülikoolides on tarkvara valdavalt ingliskeelne. Hoiakute muutmine: Väidetakse, et arvuti kasutamine eeldabki inglise keele oskust. Ajaloolistel põhjustel on eestlasele omane, et ta omandab nurisemata vallutaja keele. Anglo Ameerika kultuuri invasioon on toimunud varjatult ja seda kogu maailmas. Ka meie tahame olla eurooplased ja maailmakodanikud, ehkki meil on oma rahvusriik. Tarbijakaitseametist öeldakse, et neile pole eestikeelse tarkvara puudumise kohta kaebusi laekunud. Pildid: Õiguslik alus: Otseseks mõjutusvahendiks on seadusandlus.
Vastupidisel juhul, kui tegemist on ebasoovitava tegevusega, peab juht vastavalt ka reagreerima. Sellisel juhul tekib negatiivne kinnistamine ja üldjuhul selliseid tagajärgi hakatakse vältima. Muidugi ei tohi unustada oskuslikku tagasiside andmist, see on oskus omaette. VROOMI motivatsiooniteooria Selle teooria kohaselt on tegemist hüvitusega. Mis aga kellelegi hüvitusena mõjub, sõltub inimesest. See eeldabki juhi poolt eeltööd, uurimaks oma kollektiivi individuaalseid motivaatoreid. Vastavalt sellele tuleb hakata tegutsema. Jacobi võib huvitada karjääri tegemine, kui või ka mitte.Või siis omab tema jaoks tähtsust vaba aja olemasolu ning selle kompenseerimine. Kõik sõltub hüvitusest ja hüvituse atraktiivsusest Jacobi jaoks. Kui Jacob on huvitatud karjääri tegemisest, siis tasub motivaatorina välja tuua ehk mõni kõrgem ja vastutusrikkam töökoht, mille nimel Jacob edaspidi tegutseks
väidab, et inimene on vahetu kogemusega võimetu tõestama ükskõik mille eksistentsi peale iseenda eksistentsi (B 274). Descartesi väite kummutamiseks tuleks Kanti sõnul tõestada, et meil on välistest asjadest kogemus, mitte pelgalt kujutlus. Kanti järgi peab niisugune tõestus kätkema endas selle asjaolu demonstreerimist, et sisemine, ka Descartesi jaoks kaheldamatu, kogemus on võimalik üksnes siis, kui eeldatakse välise kogemuse olemasolu. Kanti järgi eeldabki minu enda eksistents, mida kinnitab mulle minu sisemine meel, millegi püsiva olemasolu väljaspool mind, niisiis väliste asjade eksistentsi (B 275 jj.); järelikult on meil ka välistest asjadest olemas kogemus ja mitte pelgalt kujutlus. Argumendi struktuur näeb välja selline. Näidata tuleb järgmist: (1) Kui isik S on kaheldamatult teadlik sellest, et tema ise eksisteerib, siis eksisteerivad ka asjad ruumis väljaspool S-i (Kant).
Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb
2)kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. On see eetiliselt õige nõuda, et mingi maa rahvus ei teeks asju, mis nende jaoks on tavaline? N: Ütleme Hiinlastele, et ärge sööge pulkadega, kasutage kahvlit; ütleme islamimaade naistele, et ärge laske end ümber lõigata, sest mujal nii ei tehta ja teilt võetakse õigus tunda naudingut. ?? See ei oleks eetiline, sest eetiline relativism eeldabki erinavate kultuuride ,,sõda", kuna erinevad kultuurid toimivad erinevalt. Vastuväited: 1. Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi 2. Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Kui me tahaks öelda, et mujal oleks ka hea, kui tal oleks vaba tahe valida. Kui me leiame, et igal pool võiks nii olla, ei ole me eetilise relativismi postisioonil. 3
kvaliteedile. See eeldab tootmisprotsessi erldamist üksikuteks lülideks mis toimivad tarnija kliendi suhte põhimõttel ja selle abil püütakse võimalike vigu avastada võimalikult varases staadiumis. selline arend võimaldab paremini rakendada kvaliteedi mõõtmist ning seda teaduslikult juhtida. Kvaliteedi juhtimine on oluline nii tootmis kuiteenindus ettevõtetes. Kuna kõik töötajad vastutavad kvaliteedi eest, kes tagavad kvaliteeti siis eeldabki see nende juhtimist. Tippjuhtide probleem on häälestada kogu organisatsioon lõppeesmärkide saavutamisele. Seega on kvaliteet muutunud tehnilisest valdkonnast rohkem juhtimisvaldkonnaks. Väga tõsiselt hakati kvaliteedi probleemidele tähelepanu pöörama 1970 aastal, praktikud püüavad väljatöötada kvaliteeditagamise mingit ühtset süsteemi ja nii jõutaksegi 1979aastal ISO 900 standartite väljatöötamiseni, milles näidatakse millised tegevused ettevõttes peavad
Idülliline: Proovides luua ideaali luuakse soovitud olukord milles tahetakse elada. Selleks võib olla näiteks rahu või õiglus või võim. See on tulevikuvaateline olukord, kus soovitakse elada. Altruistlik(versus deemonlik): Ideaalid sisaldavad endas ka omakasupüüdlik omadusi. Me loome ideaalid, nagu rahu, mitte ainult sellepärast, et me arvame, et see on õige. Me loome nad ka sellepärast, et nii on meile endale kasulikum. Altruistlik põhimõtte eeldabki selle omakasupüüdliku ehk deemonliku poole mahasurumist kogukonna hüvanguks. Vooruslik: Eelmised 2 ei omanud endas hinnangut sellele kas ideaal on õige või vale. Kas Adolf Hitleri või Ema Theresa ideaalid on õiged või valed. Vooruslik kätkeb endas ka eetilist poolt, mis hindab kas need väärtused on eetilised. Euroopa ühenduse alguspunktis toob autor lisaks rahule välja veel 2 olulist ideaali. Need on heaolu ja rahvusülesus.
õigsust kontrollimised ei tuvasta, tuleb need tunnistada kehtetuteks. Teadus ongi arenenud just läbi vigade ja proovide meetodil. Kontrollile vastupidavamad teooriad jäävad püsima. Popper aga nõudis kriitilist suhtumist teooriatesse ja teadmiste allikatesse: ,,...teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi". See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: ,,Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni". Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb küsimuste esitamise suhtes olla üsna julge
õigsust kontrollimised ei tuvasta, tuleb need tunnistada kehtetuteks. Teadus ongi arenenud just läbi vigade ja proovide meetodil. Kontrollile vastupidavamad teooriad jäävad püsima. Popper aga nõudis kriitilist suhtumist teooriatesse ja teadmiste allikatesse: ,,...teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi". See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: ,,Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni". Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb küsimuste esitamise suhtes olla üsna julge
Oluline on eristada, et tööandja peab tagama töötajale vaid sellise koolituse, mis on vajalik lähtuvalt tööandja ettevõtte huvidest ning mis on suunatud töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Milline koolitus millise sisu ja vormiga vastab ettevõtte huvidele, seda hindab eelkõige tööandja. Koolitamiskohustus tekib tööandjal muu hulgas tööks va- jalike kutseoskuste muutmisel või juhul, kui töö iseloom eeldabki pidevat enesetäiendamist vajalike kutseoskuste ja teadmiste säilitamiseks. Näiteks võtab tööandja kasutusele uue tehnoloogia, mis eeldab uute töövõtete omandamist. Sellest tulenevalt tekib tööandjal ko- hustus pakkuda töötajatele vastavasisulist koolitust. Koolituskohustuse täitmine võib olla eelduseks töölepingu ülesütlemiseks ebapiisava tööoskuse või töökohale sobimatuse alusel, st enne töölepingu ülesütlemist nimetatud põh-
õigsust kontrollimised ei tuvasta, tuleb need tunnistada kehtetuteks. Teadus ongi arenenud just läbi vigade ja proovide meetodil. Kontrollile vastupidavamad teooriad jäävad püsima. Popper aga nõudis kriitilist suhtumist teooriatesse ja teadmiste allikatesse: „...teadmistel on igasuguseid alli- kaid, kuid absoluutset autoriteeti ei ole mitte ühelgi“. See tähendab ka seda, et isegi autoriteetsetes- se teaduse seisukohtadesse on vaja suhtuda kasvõi mõnesugusegi skeptismiga. Seda just eeldabki kriitiline ratsionalism. Popper väidab: „Kõik inimeste teadmised on siiski inimlikud – läbi segi meie eksituste, eelarvamuste, meie unistuste ja lootustega, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni“. Popper eeldas uute tõeste teadmiste saamist, mis samas ka kontrolliksid olemasolevaid traditsioonilisi teadmisi. Teadust ei tohiks siiski hüljata. Tuleb küsimuste esitamise suhtes olla üsna julge
annaabi.ee 
