Eelarvestamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Eelarvestamise protsess 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes; ·tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid; ·tead eelarvete liike; ·tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine; ·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine.
Avaldadakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks o 2. lugemine-hääletatakse eeln6u ettepanekud. Muudatused tuleb teha matemaatiliselt põhjendatult. o 3. lugemine- ülddiskussioon, mis l6ppeb eelarve vastuvõtmisega. V6etakse vastu seadusena. o 1. jaanuar- Hakkab seadus nö. Jooksma. 56. * Eelarvedefitsiit - summa, mille v6rra eelarve kulud ületavad tulusid 57. * Assigneerimine - kätte juhatama; eesti keeles teatud otstarbeks summasid kindlaks määrama 58. Eelarvetele esitatavad n6uded l) ühtsus;2) täielikkus; 3) reaalsus;4) avalikkus 59. Eelarve tasakaalustamise võimalused 1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine; 3) riigilaenude, v6lapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt lisavahendeid; 4) paberraha emissioon/sularaha hulga suurendamine; 5) varade müük 60. Riigieelarve tulu -ja kululiigid Tulud kajastatakse sageli tululiikide kaupa ning detailsemalt kasutatakse ka ametkondlikku
protsessi tulemus. See protsess koosneb selgelt eristatavatest sammudest, millest iga üks on selgelt kirjeldatud ja varustatud sobiva tehnikaga. Vastutus lasub kogu protsessi eest tippjuhil, strateegia elluviimise eest aga planeerimismeeskonnal. Selle protsessi käigus väljatöötavad strateegiad on täielikult valmis, väga üksikasjalikud, neid saab lihtsalt kirjeldada ja viia erinevate töötajateni. Rakendatakse pöörates detailselt tähelepanu eri liiki eesmärkidele, eelarvetele, programmidele ja tegevuskavadele. Positsioneerimise koolkond strateegia all mõistetakse eristuvaid positsioone turul. Võimalik on välja tuua üldised põhivõimalused positsiooni valimiseks. Valik baseerub analüütilisel kalkulatsioonil. Strateegiad väljuvad sellest protsessist valmis kujul, seejärel kirjeldatakse neid üksikasjalikult enne ellu viimist. Strateegia valik sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast, vastavalt tuleb kohandada organisatsiooni.
55. Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus? Eelarve menetlus hõlmab järmisi etappe: 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2.lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 56. Assigneerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 57. Eelarvetele esitatavad nõuded. ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 58. Eelarve tasakaalustamise võimalused Eelarvet saab tasakaalustada järgmistel meetoditel: 1)Kulude vähendamine 2)Maksude suurendamine 3)Riigilaenude võtmine 4)Sularaha hulga suurendamine 5)Riigivarade müük 59. Riigieelarve tulu- ja kululiigid. Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud
oodatavad tulud" esitatakse seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike otseste ühekordsete ja iga-aastaste kulude ulatus ning nende katmise allikad, lisades vastavad rahalised arvestused ja põhjendused. Kulutuste eelarve peab olema seotud riigieelarves ettenähtud või lähiaastateks kavandatavate vahenditega. (2) Seletuskirja käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise eeldatavat mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele lähiaastatel ja esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid, samuti iseloomustatakse seaduse rakendamisest oodatavaid tulusid. (3) Kui kulutused kaetakse osaliselt või täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse seletuskirjas Euroopa Liidu finantseeringute osakaal. 27. Volitusnormide ja rakendusaktide vajaduse käsitlemine Seletuskirja osas "Volitusnormide ja rakendusaktide vajadus" märgitakse, miks on
aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1. Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra FIRMASISESE PLANEERIMISE VIISID 1. Ülevalt-alla e. retrograadne planeerimine 2. Vastassuunaline planeerimine 3. Alt-üles e. progressiivne planeerimine Üldised nõuded eelarvetele eelarved peavad olema struktureeritud, selged ja põhjalikud eelarvenäitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud eelarvenäitajad peavad mahtuma piiridesse, mis tulenevad saavutatud tulemustest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest, tööjõu ja füüsiliste ressursside piirangutest, arenguperspektiividest jne.
Samuti on vaja ka tootmis- ja tegevuskulude kohta omandada kas kulustandardeid või eelarveid, millega saab tegelike kulusid võrrelda ning mis on juhtidele abika juhtimiskontrolli funktsioonide täitmisel. Seega, kuluarvestus peab tegelema ka tulevikus tehtavate tehingute kulude arvestusega ehk kulude planeerimise ja prognoosimisega. Kulueelarved ja prognoosid on kulude ettenägemise vahendid, ka kulude eelneva aktsepteerimise vahenditeks. Kulustandartitele ja eelarvetele saab üles ehitada võrdlemise efektiivse kulude kontrolli. KULUARVESTUS KUI JUHTIMISARVESTUSE PEAMINE KOOSTISOSA NING FINANTSARVESTUSE ,,TEENINDAJA" Kuluarvestus on juhtimisarvestuse peamine ja sealhulgas kõige mahukam koostisosa. Kuluarvestus on see osa juhtimisarvestusest, mis stegeleb ettevõtte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise,
kirjeldatud ja varustatud sobiva tehnikaga. · Põhimõtteliselt lasub vastutus kogu protsessi eest tippjuhul, vastutuse strateegia elluviimise eest lasub planeerimismeeskonnal. · Sellise protsessi käigus väljatöötatavad strateegiad on täielikult valmis, väga üksikasjalikud, neid saab lihtsalt kirjeldada ja viia erinevate töötajateni. Neid saab rakendada, pöörates detailset tähelepanu eri liiki eesmärkidele, eelarvetele, programmidele, tegevuskavadele. Positsioneerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui analüütilist protsessi. Koolkond tugineb disaini ja planeerimise koolkonnale, nähes samuti strateegia väljatöötamises teadlikku, läbimõeldud protsessi. Kuid rõhuasetsus tehakse mitte niivõrd strateegiate formuleerimisele, vaid strateegiatele endile, nende sisule ja sobivusele erinevates olukordades. Positsioneerimise koolkonna lähteseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
Kuluarvestus ja otsuste vastu võtmine · Vaid täielikult akumuleeritud (kogutud), sihipäraselt töödeldud ja ettenähtud (vajalikul ajal) juhtidele esitatud kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks. 28 Kuluarvestus ja plaanimine · Kulueelarved ja prognoosid on kulude ettenägemise vahendid, kulude eelneva aktsepteerimise vahenditeks. · Kulustandarditele ja eelarvetele saab üles ehitada võrdlemisi efektiivse kulude kontrolli. 29 Kuluarvestus ja kontroll · Kuluarvestus vastutuskeskuste, kululiikide ja kuluobjektide lõikes, kulude kontroll kulustandardite ja kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes.
· Valik. IT arendusprojektide valimine tuleb teostada ettevõtte strateegilistest prioriteetidest lähtudes tuleb hinnata ühtses kontekstis kõigi ettevõtte valdkondade arendusprojektidega. Valiku etapp lõpeb käivitatud projektiga, millele on kinnitatud vastutajad, ajakava ja eelarve. · Muudatused. Tuleb arvestada, et uus IT rakendus toob ettevõttes endaga kaasa tihti suuri töökorralduse muutusi. · Raha. Lisaks traditsioonistele IT kulude ja eelarvetele tuleb suuremat rõhku panna uute strateegiliste IT projektide tulude hindamisele ja tasuvuse määramisele. · Kasutus-, tugi- ja hooldusprotsessid. Kas korraldada tugi ja hooldus ettevõttesiseste jõududega või tellida väljastpoolt jne? · Inimesed ja organisatsioon. Laialdane IT kasutamine toob kaasa ka uusi nõudeid töötajate täiendkoolitusele ja töökaitsele
millised piirangud võivad taolist valdkondadevahelist koostööd mõjutada; kas ja millised muud tegurid, ning mil määral, võivad mõjutada seaduseelnõus sätestatud oodatud mõju realiseerumist; kas ja millised kulud ja tulud (või ärajäänud kulud) võivad eelnõus kirjeldatud lastekaitsesüsteemi korraldusega kaasneda riigieelarvele ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Eelhindamise läbiviimisel koostati ülevaade strateegilistest eesmärkidest lastekaitse valdkonnas, kirjeldati olemasoleva lastekaitsesüsteemi ning kehtiva lastekaitseseaduse suurimaid kitsaskohti. Eelhindamisse oli kaasatud suur hulk valdkondlikke eksperte erinevatest riigiasutustest, KOVidest, maavalitsustest ja MTÜdest. Eksperdid andsid tagasisidet seaduseelnõule, kus hinnati, millised riskid on seotud seaduse rakendamisega toodud sõnastuses
annaabi.ee 
