1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega
hakkab asjadest aru saama, Indrek elab köstri juures ja armus ta tütretütresse Millisse, Milli lahkub ja saadab Indrekule kaardi, Indrek jääb veel aastaks kooli ja sai vallakirjutaja abiline olla, Andres lõpuks lubaski tal minna tööle kuna Vargamäele keegi jääda ei taha 38. (448) Käib jälle töö rabamine, Andres paneb Antsu ka tööle aga Marile see ei meeldi, noor Andres on rammus ja visa, Andres katsub Eediga jõudu ja jääb peale, Andres sõbruneb tänu sellelele Eediga, Andres kosub endiselt, isale meeldib Andrese töötegu, Andres kuum tükk plikade seas, Andresele hakkab Maali meeldima, Maali annab korvi kuid Andres annab enne kroonu minekut teada kuidas lood on, Ants kogus karjapoiste keskel kuulsust,
Rammukatsumine Noorel Andresel oli julgust isegi isaga minna rammu katsuma. Tol korral tegi isa talle ära, kuid see oli alles siis kui noor Andres veel nii tugev polnud ja isa polnud veel aastatega vanadusest nõrkenud. Andres ei kartnud kedagi, ta pidas end kõige tugevamaks. Ka isa käske ta ei pidanud tähtsaks, sest ta teadis, et ta on isast tugevam. Andres kutsus teisi kõrtsis könnideks, sest ta oli nii palju uhkust oma tugevuse üle. Kõrtsis kakles ta Eediga. “Ainuke, kes millestki ei hoolinud oli Vargamäe noor Andres, sest see hakkas juba sedavõrd tugevaks saama, et ta hoolimatult võis igaühele vastu lõugu anda, kes tuli tema nina alla lorisema või oma roppu laulu jorisema.” Andrese kroonuminek Isa Andres ja ema Mari olid väga kurvad, et noor Andres ära peab minema. Andres oli viimastel aastatel olnud Vargamäe suurim tugi. Vahetult enne kroonuminekut tunnistab noor Andres isale, et ta ei
Esimestel päevadel andsid kondid ja liikmed jälle tunda. Ühel päeval saabus kraavile külaline. See oli jälle Tiina. Aga seekord kindla sooviga siia jääda, kuna linnas teda enam ei vajata. Pika palumise peale sai ta Indreku nõusse. 12) Tiina sai üles Mareti juurde tööle, kuna Indrek ise ei tahtnud Tiinat alla sauna. Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi
aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule?
Pärisnimi oi tal rahvuspäraselt Jekatarina, aga sõbrad kutsusid lühidalt Katsiks. Juba paar aastat elas Kaarina nende uues kodus Kakumäel. Oma maja, ujumisrand- igati super elamis koht. Kuid vaatamata uue kodu toredusele mõtles Kaarina sageli oma lapsepõlvekodust, mis oli olnud äärmiselt tagasihoidlik: Mustamäe kõige tavalisemas rajoonis, suure sõidutee ääres, sisehoov lastest ja hulkuvatest kassidest kubisemas. Mustamäel oli neil väike korter, kus tuli noorema venna Eediga tuba jagada. Vanal kodul oli üks väga oluline plusspunkt- kohe kõrvalkorteris elas Kaarina parim sõber. Nende naabriks oli sattunud vene perekon, pärit Krimmist. Vanaema Babuolevat kunagi ammu tüdrukuna koos isa ja emaga Eestisse elama tulnud. Tema poeg ja minia olid juba Mustamäe lapsed. Naabrimemm oli sõbralik ja väga helde. Kuna Kaarina ja Eedi pärisvanaemad olid, kes maal, kes oma tööga hõivatud siis oli nii tüdrukule kui ka hiljem ta pisivennale heaks hoidjatädiks just Babu
Ta rääkis sellest vanematele. Otsustai, et kui Ott Ellist käsi eemal ei hoia, saadetakse ta Vargamäelt minema. Öösel kostis tagakambrist Tiina kisa. Ott oli üritanud Elli juurde saada. Ta läks Juuliga rääkima, et tuleb tema juurde tagasi, kui majakese endale saab. Juuli vikas ta vihaga välja. Sass maksis Otile palga ära ja ajas ta Vargamäelt minema. Kuuldi pauku. Karla tuli teatama, et Eedi olevat Oti maha lasknud. Mäe omad arvasid, et äkki Juuligi oli Eediga koos olnud. Eedi oli aga kadunud ja nii ei saadudki teada, kes Oti oli tapnud. Arvati, et Eedi on jõkke uppunud. Pearu kartis, et nüüd Orule pärijat ei olegi. Ta tahtis, et Karla muretseks lapse kõrvalt, sest Ida enam lapsi ei saanud. Karla polnud sellega nõus. Karla arvas, et ehk Juulil sünnib poeg. Pearu arvates oli see hulluga sigitatud. Karla heitis isale ette, et see tahab Joosepi pojale Oru anda, sest selles on Krõõda verd. Siis oleks ka Orul Mäe verd. See Karlale ei meeldinud
XIII Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott tegi Tiinale liiga. Sass arvab, et elu läheb Vargamäel põnevaks. Elli ja Tiina pannakse aidast tuppa magama. XIV Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta. Tiina kurdab Indrekule, et poisid kaklevad tema pärast, aga Indrek arvab, et see on tingitud Tiina headusest. Oru lapsed Juuli, Helene ja Olga. Tiina hakkab suhtlema teispere Eediga ja saab teada, et Ott sehkendab Juuliga. XV Mäel taibatakse, et Ott käib öösiti Orul. Tiina ütleb Ellile, et Ott sehkendab Juuliga. Elli räägib sellest Otile ning Elli saab Oti peale vihaseks. XVI Jutuajamine Oru aidas: tütred, ema ja Ott. Oti ja Juuli suhe on peale seda kindel, nad jäetakse aita kahekesi. XVII Otti piinab mõte, kas Elli saaks oma toa aknast välja, nii et keegi ei kuule. Proovisid, aga ei saanud. Juuli on rase ning hoiab kümne küünega Otist kinni
Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14
Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit
12. V osa ALLAANDMINE Indrek tuli vargamäelue( Ütles isale, et tuli sunnitööle) Isa jaoks oli Kõrboja nagu unistuste ja armastuse paik. Indrek kolib sauna, isa juurde. Suures talus elab Maret (tütar) oli abielus Sassiga. Indrek tahab ennast tööga lunastama hakata Linnamees, eriti suur töötegija pole. Hakkab kraavi kaevates inimestega kohtuma (Eedi-Oru-Karla ja Iida poeg, Eedi on lihtne inimene, peast veits totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga, kes jäi rasedaks, kes sünnitaks Oru talule pärija. Pearu anna pm mingi lubaduse. Karla ei lase Pearut kodust välja, et testamenti pmber kirjutada. Ott sebib ka Elliga (salajane) Armukolmnurk lõpuks saadetakse Ott Vargamäelt minema toimub lask
Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta
"Muuga mõisa "alt-tuba oli hall, värvimata maja mõisapargi ääres. "Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond. Meil oli kaks suurt tuba, millel oli laudpõrandad all ja avarad aknad ees. Eestoas oli söögilaud keset tuba, ühes nurgas seisid ema kangasteljed ja vastasnurgas ahi ühes kaminaga. Tagatuba jagunes vaheseinaga pooleks: ühes osas magasid isa-ema, teisel pool mina Eediga. Mulle on meelde jäänud, kuidas ema eestoas kangastelgede taga kangaid kudus ja sagedasti laulis. Tal oli ilus lauluhääl ja enamasti oli ta rõõmus. Ema kudu kangaid nii oma perele kui ka võõrastele, isegi mõisarahvale". Noor Vilde meenutab, kuidas mõisa vaikellu tõid vaheldust sealt läbivoorivad Peipsi kalavenelased, puunõudega kaubistevad Avinurme mehed ja Räpina kausikaupmehed. Maantee Rakverest Peipsi poole kulges otse läbi mõisa, lärmakas kaubarahvas peatus
Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu- mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi. Eriti kui Ott nii tüdrukuid taga hakkab ajama. Noormehed lähevad koguni kaklema, kuni Sass neid lahutab, Elli valetab Oti puhtaks. Tiina räägib pärast Sassile tõde. Elli on Otti armunud. Tiinat on aga Elli sootuks vihkama hakanud. Tiina on hakanud rääkima teise pere Eediga(poiss). Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul aga plaanib poisid panna kellelegi last tegema, et panna tema peremeheks. Kuid Karla ei taha oma viljatut naist petta. Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Elli suurimaks probleemiks saab see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad
XIV Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta. Tiina kurdab XXXI Indrek küsib Maretilt, kas tema on Vargamäe hädade Indrekule, et poisid kaklevad tema pärast, aga Indrek arvab, et see on põhjuseks ning see vastab jaatavalt. Maret saab teada, et Indrek tingitud Tiina headusest. Oru lapsed Juuli, Helene ja Olga. Tiina poleks Tiinat soovitanud. Indrek ütleb seda ka Tiinale, kes tuli hakkab suhtlema teispere Eediga ja saab teada, et Ott sehkendab temalt nõu küsima. Tiina otsustas Vargamäelt lahkuda andmata Juuliga. Oskarile selget vastust. XV Mäel taibatakse, et Ott käib öösiti Orul. Tiina ütleb Ellile, et Ott XXXII Tiina ja Oskar vestlevad, aga Tiina jääb endale kindlaks, sehkendab Juuliga
ole viisakas . Päev- päevalt käis eedi tiina juures jutustama kui too aga sattus üksi jääma tunnistas kõik oma vembud ülesse ja näitas oma arme . Ta rääkis et ta teeb krutskeid ja nüüdsest peale vaid poistele kuna tema õe Juuli juures käib Ott kellele meeldib Eedil vempe visata. Selle lause peale aga langes Tiina südamelt kivi, kuna kuigi elli kodus nutab et ei saa otiga koos olla käib too hoopis oru naisi moosimas. XV Tiina juhtus endiselt kokku eediga. Kuid tekkis konflikt elli ja tiina vahel kuna Mulla(koer) kes enne koguaeg ellile truu oli jooksis nüüd vaid tiina sabas isegi karjas ei käinud Hakka Heino(karjapoiss) hädaldama, kuid jutt jõudis sellele et eh Mulla on Tiina jures selle pärast et too kardab eedit ja koer on talle kaitseks kuid tiina vastas et ei tema karda eeedit. Kuid hiljem endamise järele mõeldes ta nõustusselelga e ta kardab eedit. Elli võtab julguse kokku ja ütleb
○ I tants- 1914. aasta; ■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus; ■ õnnetus sulase Eesneri Eediga. ○ III tants – 1943. aasta; ■ masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema; ■ mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal; ○ IV tants – 1949. aasta; ■ kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi. ○ V tants – 1957. aasta;
Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta
las Andres laseb pojal minna, nii kui nii ta tallu jääda ei taha, nende lapsed unistavad nüüd linnaelust XXXVIII - Andres lubas siiski pojal vallakirjutaja abiliseks minna - Terve pere töötas, Mari tegelikult häiris, et Andres lapsi nii varakult tööle sunnib, kuid Andrest Mari arvamus ei kõigutanud - Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene - väikesest Andresest oli küla tugevaim mees saanud, katsus rammu teise tugeva poisiga, Eediga, kuid see jäi tookord alla ja kukkus pea veriseks, Eedi ei suutnud ka issameie meelde jätta ja seetõttu pidi olema 3. aastat leeris, lõpuks sai vabaks, Andres aga uhkustas oma rammuga, kõik neiud olid tema ümber - Kord oli Pearu hädas hobuse rauatamisega, Andres läks appi, sai hakkama ja seega polnud enam naabrite vahel probleemi, sai kangelaseks - noorele Andresele endale oli silma jäänud Kassiaru Jaska tütar Maali, kes oli tema silmis
Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks. Poisil oli selline probleem et talle ei jäänud issameied meelde ja selleks jäi ta juba 3aastat järjest leeri. Noored mehed palusid seekord õpetajat et ta ei jätaks teda enam see aasta, nii ka läks. Andres uhkustas ja lõõpis oma rammuga kõigi ees sest ta oli tõesti tugevaim. Naised ja neiud kõik tema ümber
Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks. Poisil oli selline probleem et talle ei jäänud issameied meelde ja selleks jäi ta juba 3aastat järjest leeri. Noored mehed palusid seekord õpetajat et ta ei jätaks teda enam see aasta, nii ka läks. Andres uhkustas ja lõõpis oma rammuga kõigi ees sest ta oli tõesti tugevaim. Naised ja neiud kõik tema ümber.
jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks. Poisil oli selline probleem et talle ei jäänud issameied meelde ja selleks jäi ta juba 3aastat järjest leeri. Noored mehed palusid seekord õpetajat et ta ei jätaks teda enam see aasta, nii ka läks. Andres uhkustas ja lõõpis oma rammuga kõigi ees sest ta oli tõesti tugevaim. Naised ja neiud kõik tema ümber. Poisile
XIII - Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott tegi Tiinale liiga. Sass arvab, et elu läheb Vargamäel põnevaks. Elli ja Tiina pannakse aidast tuppa magama. XIV - Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta. Tiina kurdab Indrekule, et poisid kaklevad tema pärast, aga Indrek arvab, et see on tingitud Tiina headusest. Oru lapsed - Juuli, Helene ja Olga. Tiina hakkab suhtlema teispere Eediga ja saab teada, et Ott sehkendab Juuliga. XV - Mäel taibatakse, et Ott käib öösiti Orul. Tiina ütleb Ellile, et Ott sehkendab Juuliga. Elli räägib sellest Otile ning Elli saab Oti peale vihaseks. XVI - Jutuajamine Oru aidas: tütred, ema ja Ott. Oti ja Juuli suhe on peale seda kindel, nad jäetakse aita kahekesi. XVII - Otti piinab mõte, kas Elli saaks oma toa aknast välja, nii et keegi ei kuule. Proovisid, aga ei saanud. Juuli on rase ning hoiab kümne küünega Otist kinni
võeral maal. Sellepärast siis jää jumalaga, oh armas kodumaa, jumalaga, oh kallid suguvennad ja õed, sest ma tahan minna teile au tegema oma keha jõu ja ihu rammuga. Ja ei pea ühtegi leitama siin halli taeva all, kes võiks minu vastu seista, kui mina võitlen oma sugurahva eest ja tema nimel. Ja mina olen nemad siin kõik selili pannud, nagu seadus nõuab ja nagu tegin seda selle kange Mätliku Eediga leeris, kus ma tahtsin talle issameie igaveseks pähe lüüa, kui ta läks lõhki nagu kupuga. Ja meie harjutame ühes selle lätlasega, kes on hästi sitke vemmal, aga mina olen temast igat kanti üle ja tema ei saa minule mitte vastu pidada, kui ma täie auru peale lasen. Ja tema võib minu kukla peal kas või ühe jalaga keksida, aga minu kael ei lähe mitte kõverasse ja nemad kõik, terve rood, pataljon, polk, käivad korda mööda minu kaela proovimas
annaabi.ee 
