poolt esitatud küsimustele). Kogu kaitsekõne sõnast ,,Austatud" kuni sõnani ,,Tänan" peab mahtuma etteantud ajapiiridesse (näiteks 10 minuti sisse). Esinemisel on oluline järgida struktuuri. Esinemine peab olema positiivsele muljele rõhuv. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis Lõpetuseks Kaitsekõne edastamisel tuleb silmas pidada järgmist reeglit: selle eest, kas teised saavad või ei saa edastatavast sõnumist aru, ei vastuta mitte kuulajad, vaid kaitsekõne esitaja. Tänan tähelepanu eest!
kasutades sobivalt miimikat, kommentaare ja küsimusi; kohandab oma jutu teise omaga, pannes teist ennast selles situatsioonis mugavalt tundma; leiab olevat kerge vestelda erinevat tüüpi inimestega; teeb pingesituatsioonides sageli nalja; on suhtlemisel pingevaba; väljendab oma mõtteid selgelt; võib olla väga veenev; märkab ja mõistab teiste tundeid; hoiab vestlemisel silmsidet. Teha seda kõike pole ültsegi raske. On teada et keskkonnatingimustel kaob ligi 60% edastatavast informatsioonist, järelikult tuleb vältida kõik segavad faktorid. Tuleb leida ruum kus vestluspartner või klient tunneks end hästi ja mugavalt. Kliendile on tähtis teada, et teda teatakse, märgatakse ja oodatakse siia ning ollakse valmis teda teenindama. Klient tahab kuulda tähtsust sisendavaid sõnu: ´´Kas teile sobib?...´´,´´Kas ma tohin...?´´,´´Kui te lubate...?´´Hoolitsust väljendavaid sõnu: ´´Kohe ma toon Teile´´,´´Võib-olla te soovite veel..?´´,´´Kas
konkreetsest olukorrast kokku leppida teate edastamise viisi. Edastamise viisiks võib olla näiteks klassikaline väljastusteatega või tähitud kirjana postiasutuse kaudu saatmine, kullerteenuse eri võimaluste kasutamine, vahetult notari poolt teisele isikule käest kätte üleand- mine, e-postiga saatmine e-kirja tekstina, skaneeritud failina, DigiDoc-failina jne. Erinevalt kliendi enda poolt postiasutuse kaudu edastatavast saadetisest on sellisel notari kaudu saade- tise edastamisel võimalik tulevikus tõendada, mis oli saadetise täpne sisu. 3.3. Tõlked Tõlke õigsuse kinnitamine oli varasema regulatsiooni järgi ametitoiming, kuid on praeguseks ameti- toimingute alt üle viidud ametiteenuste alla. Pole põhjust arvata, et notarid spetsialiseeruksid nüüd uute
alluvate probleemidest. Tasude puudulikkus töötajate alt-üles kommunikeerimisel. Tunne, et ülemused ja juhid on ligipääsmatud ja ei vasta/reageeri sellele, mida alluvad ütlevad. Muid põhjuseid: Ebaselge sõnastus, ebakohane kom kanal, tagasiside võimaluse puudumine, liiga palju tasandeid info saaja ja vastuvõtja vahel, kom-kliima. AGA KA: juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; suur osa edastatavast infost puudutab vaid juhtkonda ega huvitav teisi töötajaid; liiglselt palju edastatakse propagandat; liiga vähe on siirust; kom annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. Keskastme juhi roll info edastamisel: Mis on meie olemasolu põhjused? MIKS?? Horisontaalne info- info, mida vahetatakse sama taseme töötajate vahel ühes struktuuriüksuses, osakonnas või talituses tööülesannete koordineerimiseks, infovahetus plaanide ja tegevuse kohta,
5.(Töö jätkamise võimalustest). 6.Lühiesinemise lõpetamine Austatud komisjoni esimees, liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja huvilised, tänan teid kuulamast ja olen valmis vastama mulle esitatud küsimustele .Tänan. Kaitsekõne edastamise reeglid: kaitsekõne peab mahtuma 10-12 minuti sisse; esinemisel on oluline jälgida struktuuri; esinemine peaks olema positiivsele muljele rõhuv; selle eest, kas teised saavad või ei saa edastatavast sõnumist aru, ei vastuta mitte kuulajad, vaid kaitsekõne esitaja; kaitsekõne on otstarbekas eelnevalt kirjalikult ette valmistada, kuid esineda on soovitav siiski peast; kui kaitsjale esitatakse küsimusi, siis vastake lühidalt ja ärge hakake ennast õigustama; kui keegi esitab kommentaari või arvamuse, siis tänage. 19 LISA 2. Retsensiooni näidis Retsensent _______________________________
7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõ juga inimesega. 84. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills ́i poolt sõ nastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõ isteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi tö ötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust; • kommunikatsioon annab liialt vähe teada võ imalikest muutustest. 9 85. Konflikti mõiste
ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid · juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; · suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; · suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; · liigselt palju edastatakse propagandat; · liiga vähe on siirust; · kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. · teadmised ja oskused - kvalitatiivsed näitajad · varad ja vahendid kvantitatiivsed näitajad. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel
9) Üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist 10) Rolliootused ja staatus 11) Alluvad räägivad vahel seda mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega 164. Sisekommunikatsiooni probleemid Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkond ega huvita teisi töötajaid Liigselt palju edastatakse propagandat Liiga vähe on siirust Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest 165. Konflikti mõiste 12) Tüli/lahkheli tekib olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. 166
org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega. Keskmine voolutarve jääb neil siiski LCD-paneelidega samasse suurusjärku. Plasmaekraanide üheks puuduseks on laiaribaliste elektromagnetiliste häirete tekitamine, mis segavad raadiovastuvõttu kesk- ja pikklainetel. Plasmaekraanide eelised on suur kontrastsus (rohkem kui 15000:1), kiiretoimelisus, lai jälgimisnurk ja võimalus ehitada väga suuri paneele (diagonaaliga ligi 4 m). 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel
parandada osapoolte seisukohti Kirjalik suhtlemine- on kasutusel juhul, kui teade tuleb jäädvustada, paljundada, korduvalt kasutada või edastada kaugemale. Kirjalik suhtlemine on kulukam (aeg ja vahendid) ja ei võimalda nii efektiivselt täpsustada üksikasju kui suuline suhtlemine. Selle tulemuseks võivad olla ebaselged tõlgendused. Piltlik ehk visuaalne suhtlemine- on tavaliselt täienduseks suulisele või kirjalikule suhtlemisele, et luua edastatavast teabest parem ettekujutus. Selleks kasutatakse jooniseid, skeeme, diagramme, fotosid, videofilme ja muid vahendeid. Suhtlemine jaguneb kolmeks liigiks: · Vahetu suhtlemine- kahe või enama inimese vahel suuliselt, kasutades ka sõnatuid ehk mitteverbaalseid suhtlemisvorme, · Kaudne suhtlemine- kasutades kolmandaid isikuid, dokumente või tehnilisi vahendeid ( telefon, faks, arvuti), · Massiline teabelevi ehk- massikommunikatsioon, kasutades kaasaegseid
Kultuurimõju eelistatakse oma kultuuri teistele Tagasiside puudumine Rolliootused ja staatus alluvad pigem räägivad seda, mida neilt oodatakse 561. 562. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid 563. · Juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; 564. · Suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; 565. · Suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; 566. · Liigselt palju edastatakse propagandat; 567. · Liiga vähe on siirust; 568. · Kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 569. 570. 115. Organisatsiooni areng - arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine mitte tema struktuuri ja 571. protsesside laienemine. Org. areng on võimekuste areng
7. Rolliootused ja staatus Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 114. Sisekommunikatsiooni probleemid Daniel Quinn Mills´i poolt sõnastatud olulisemad sisekommunikatsiooni probleemid tulenevad sellest, et: • juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; • suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; • suur osa edastatavast infot puutub vaid juhtkonda ega huvita teisi töötajaid; • liigselt palju edastatakse propagandat; • liiga vähe on siirust; • kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. • teadmised ja oskused - kvalitatiivsed näitajad • varad ja vahendid – kvantitatiivsed näitajad. Shumpeter (1934): The Theory of Economic Development
tuleb sõnumi edastamise järgselt kommentaare jagada ja intervjuusid anda või kelle poole hakkavad pöörduma kliendid, töötajad või koostööpartnerid, on ettevalmistatud ja teadlik info väljasaatmisest? 19 Nendele põhivaldkondadele lisaks tuleb suhtekorraldajal enne sõnumi edastamise vormi valikut läbi mõelda järgmised küsimused: · Kui suur osa edastatavast infost on käsitletav uudise ning milline osa analüüsi, kokkuvõtte või taustamaterjalina? · Milliseid eelarvamusi võib eri siht- ja sidusrühmadel selle teemaga olla? Kas ja kuidas neid ületada? Kas teie info eesmärk on muuta olemasolevaid seisukohti ja hoiakuid? · Kes sellel teemal veel sõna võtavad või on võtnud? Kes on selle valdkonna tuntuimad ja tunnustatuimad arvamusliidrid
annaabi.ee 
