Palderjan Harilik palderjan on pardeljaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv taimeliik. Selle leviala on Euraasia. Taim eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks sood, jõekaldad ja niidud. Eestis esineb palderjani sagedasti. Palderjani varre pikkus on 50-100cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes enamasti 2-11 lehest. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sariõisik on suhteliselt tihe ja harunev. Õied on enamasti valged või roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutuss...
Südame rütmihäired Mis see on? · Südame rütmihäire ehk arütmia ehk ebakorrapärane südametegevus on kõrvalekaldumine normaalsest korrapärasest südame sinuatriaalsõlmele alluvast rütmist, s.o siinusrütmist. · Rahuolekus on normaalne südametöö regulaarne sagedusega 6080 lööki minutis. · Südame rütmihäire võib esineda ka tervel inimesel, kuid sagedamini on see südamehaiguse või mõne muu haiguse avaldus. Miks tekib? · Südamega seotud vereringehäiretest põhjustavad südamerütmi muutusi enim klapirikked, kõrgvererõhktõbi ning kopsuvereringe patoloogia. Arütmiat võivad tekitada ka elektrolüütide tasakaalu häired, kilpnäärmehaigused, autonoomse närvisüsteemi funktsioonihäired, hapnikuvaegusega iseloomustuvad seisundid, samuti mitmed ravimid, alkohol, tubakas, kohv ja narkootikumid. Inimene ise ei pane südamerütmi muutusi tihtipeale tähele. Sümptomid · Kaebused on...
Palderjan Harilik palderjan on mitmeaastane taim, kelle kasvukõrguseks on 40-120 cm. Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Rahvapärased nimetused: o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti ...
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine ...
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisalda...
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemner...
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhj...
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
