Juht peaks oskama mõelda produktiivselt, et osata oma mõtteid efektiivselt juhtida. See on oskus, mis aitab suunata oma tähelepanu olulistele tegevustele ja ülesannetele, planeerimisele ning probleemilahendamisele. Veel üheks oluliseks baasoskuseks on eneseteadvustamine ehk oskus on mõtteid, tundeid ja käitumist ratsionaalselt analüüsida ja endale teadvustada. Samuti on enesekindlus olulise tähtsusega oskus, mis peaks ühel liidril olema. Edukaid juhte eristab ebaedukatest stabiilne enesekindlus. Identideedi saavutamine, suhtlemiskompetentsus (iseloomustab oskust teiste inimestega efektiivselt suhelda, pakkuda toetust), kommunikatsioonioskus ning loomulikult eestvedamise oskus on midagi, mis ühel eestvedajal peavad olemas olema. Tähtis on, et inimesel, kes on juht kui liider, omaks vajalikke teadmisi, eelnimetatud oskusi ja käitumist. Tulemuslikkus ja töötajate rahulolu sõltuvad juhi erinevatest
1.2 Liidri sekundaarsed omadused · Analüüsivõime · Karisma · Loovus ja originaalsus · Paindlikkus ja kohanemisvõime · Ärialased teadmised · Positiivne hoiak Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri.(Mägi, 2011) 2 LIIDRIKÄITUMINE Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi
jutumees. Isiklik eeskuju on väga oluline, kui näitad et sul on eesmärk ja teed kõik selle saavutamiseks, nii motiveerid ka oma töötajad täitma oma eesmärke. Interneti väljavõttest leidsin infot juhtimisstiili ja käitumise teooriate kohta. Väljavõte on järgmine: ,,Juhtimisstiili ja käitumise teooriad hakkasid levima 1950ndail aastail kritiseerides isiksuseomaduste ja oskuste teooriad selle poolest, et need ei aita siiski piisavalt hästi eristada edukaid juhte ebaedukatest. Neis teooriates väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimisstiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Varasematest käitumisteooriatest on tuntuimad Ohio ja Michigani uurimused (1950-ndatel), mille edasiarendus ja kokkuvõte on Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (1980-ndate algus). Viimasega püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil keskenduda inimestele või
Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu. Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, –kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri. Kaasaegsetest liidriomaduste uuringutest järeldatakse, et mõned omadused aitavad eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on:
üksi ja isoleerituks. Saksa imperialism jõudis väljapoole oma riiki ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa Aafrikast. Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Tormijooks Aafrika poole tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust
osa Aafrikast. Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Tormijooks Aafrika poole tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal
1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. REICH, Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog. Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia
töötamiseks. Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, –kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri. Kaasaegsetest liidriomaduste uuringutest järeldatakse, et mõned omadused aitavad eristada liidreid mitteliidritest (joonis). Kõige olulisemad, primaarsed omadused on:
Togo ja Kamerun. Tormijooks Aafrika poole tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Pransusmaa. Teatud küsimustes konsulteeriti ka Hispaania, Portugali ja Rootsiga. Arvatakse, et nendes pingetes peituvadki põhjused, mis lõid tingimused Esimese maailmasõja alguseks. Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Need läbirääkimised, vastupidiselt tavapärasele sõjajärgsele diplomaatiale, ei kaasanud keskjõude.
Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertse- goviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endal. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust
D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel; D vale probleemiasetus; D ühekülgsus, ebapiisav meetodite ja allikate kombinatsioon; D kompromissid uuringuprojekti käigus, mistõttu tulemused ei vasta enam eesmärgi püstitusele; D tulemuseks saadakse struktuurita andmete kogumid, millest ei ole võimalik järeldusi teha;
1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos- idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. Kalle Küttis 2011 9 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Karen Horney (1885-1953). Esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse
tuttavate juhtide ja mentorite soovitused, raamatute lugemine jne.). Teadlik enesearendamine majandusfookusega valdkondades on edukaks juhiks kujunemise protsessis oluline. Tabel 7. Hunt-Laingi eeskujumudeli tulemused (Türk 2001:93). 21 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad hakkasid levima 1950ndail aastail kritiseerides isiksuseomaduste ja oskuste teooriad selle poolest, et need ei aita siiski piisavalt hästi eristada edukaid juhte ebaedukatest. Neis teooriates väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimisstiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Varasematest käitumisteooriatest on tuntuimad Ohio ja Michigani uurimused (1950- ndatel), mille edasiarendus ja kokkuvõte on Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (1980- ndate algus) (vt. joonis 5). Viimasega püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil
gruppidele, kellel see võimalus enne puudus. 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused Kasutatud allikad: D.Boddy ,,Managing projects: Building and Leading the Team", Harlow : Financial Times Prentice Hall, 2002, 226 lk. Lewis, J.P. Team-based Project Management., Washington: Beard Books, 2004, 226 lk. Projektijuhtimise käsiraamat. Tallinn: Äripäeva kirjastus, 1999. Juhte ja juhtimisteoreetikuid on alati huvitanud küsimus, mis eristab edukaid juhte (s.h. projektijuhte) ebaedukatest mida nad teevad teisiti? Huvitavaid tulemusi andis 100 projektijuhti hõlmanud uuring: 46 edukat ja 54 ebaedukat projekti. Selgus, et edu saavutamisel on olulisel kohal formaalsed protseduurireeglid ja -struktuurid, mis toetavad projektipersonali omavahelist suhtlemist. Edukate projektide juhid nimetasid oluliseks ainult viite ette antud 45 väitest, mis käsitlesid tegevusi tagamaks projektiedu: 13
annaabi.ee 
