impulsiivsus 4 · tähelepanu defitsiidi/hüperaltiivsuse sündroom, segatüüpi (Neuhaus 2001:14) Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid Hüperaktiivsetel lastel on vaja toimetulekuks palju rohkem energiat ja abi, kui teised lapsed. Väga tähtis on perekonna ja lähedaste inimeste suhtumine. Toon välja oluslisemad probleemid, mis haigusega kaasnevad: 1.Õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel, see tähendab, et tal on eeldused tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vaimsed võimed võivad olla ka keskmisest madalamad ning laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib aga olla eakohasest kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest
Palju hooletusvigu. NOORUKIIGA Noorukieas h.aktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. 1/3 ½ hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid v käitumishäired. Ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Sageli kampade liikmed, suitsetavad/tarbivad alkoholi v ka narkootilisi aineid. Toetava keskkonna mõjul tuleb laps enamvähem eakohasel viisil toime. Energilise oleku tõttu on tihti eakaaslaste hulgas populaarsed. Tunduvad riskivalmivad , aktiivsemad, julgemad, täiskasvanulikumad. TÄISKASVANUIGA Suuremal osal on probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega. Enamasti ei saavuta nad töökohal siiski kuigi soodsat kohta, sest ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja tööd korralikult planeerida. Raskusi lähisuhete hoidmisega. Selline suhe ammendub kiiresti
mõni muu aju osa ei arene tavapärasel viisil, siis võib esineda häireid aju erinevate piirkondade töös või nende omavahelises koostöös. Sellepärast on hüperaktiivsel lapsel sageli samaaegselt hüperaktiivsusega ka teisi probleeme, kuigi mitte alati ja igaühel. Lapse toimetulekut mõjutab ka seegi, kuidas lähedased inimesed temasse suhtuvad. 3.1 Spetsiifilised õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel s.t. et vaimsed võimed on tasemel, mis võimaldaksid tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vahetevahel võivad vaimsed võimed olla ka madalamad, mistõttu laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel, mida rakendatakse erinevates koolitüüpides (tasandusklassid, abikoolid, kõnekoolid). Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib olla ka kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril.
muutuvad nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel muna kuumuse mõjul tahkeks muutub) Jõud ja liikumine (nt kuidas jõud ja liikumine seotud on) Energia (nt päike soojuse ja valguse allikana) Planeet maa ja seda ümbritsev Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) KATSE.
tehakse omletti ja kuidas vedel muna kuumuse mõjul tahkeks muutub) Jõud ja liikumine (nt kuidas jõud ja liikumine seotud on) Energia (nt päike soojuse ja valguse allikana) Planeet maa ja seda ümbritsev Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) – KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse
ained võivad haigetele lastele tekitada allergiat ja seetõttu tuleb ettevaatlik olla nt lehmapiima, tomati, tsitruseliste ja eksootiliste puuviljadega nagu mango, kiivi, ananass jne. (Nõmme, 2009) Samuti kaasnevad hüperaktiivse lapsega mitmed probleemid. Teises peatükis loeteludes tuli välja, et hüpil esinevad tugevad õpiraskused. Nende vaimne võimekus võib olla tasemel aga neil puudub kontroll enda üle. Lisaks võib olla kõne ja keele areng aeglasem. See tähendab, et laps ei oska eakohasel tasemel end väljendada. Lisaks esineb sageli psüühiliste protsesside häiritus. Selle alla kuuluvad teadmiste ja mäluga seotud asjade omandamine ning kasutamine. Kuna küll hüperaktiivsed lapsed on väga aktiivsed võivad nende liigutused olla kontrollimatud ja isegi vahel ehk kohmakad. Nende vastupanuvõime füüsilise harjutuse tegemisel on väga nõrk. Neil esinevad koordinatsiooni-, tasakaaluhäired, peenmotoorikahäired. (Nõmme, 2009) 3.1. Ravi
Varase täieliku keelekümbluse metoodikal põhinevad klassid töötavad Kohtla-Järvel, Maardus, Narvas, Tallinnas ja Valgas. Hiliskeelekümblusmetoodikat rakendavad klassid avatakse 2003.a septembris. Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid on: · eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel); · vene keele valdamine eakohasel tasemel; · klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas; · eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine; · kolmanda keele hea oskus. Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks? · Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka
kuidas ta keskkonnas toimuvale reageerib. Samuti on oluline välja selgitada lapse motoorne võimekus - kas haarab esemeid ja kas kasutab nendega tegutsedes kahte kätt või mitte, kas laps istub ja kas ta on võimeline ruumis liikuma? Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel. Põhiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nende suhtlemise iseärasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks rühmaks - kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad sõnadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama tõlgi abi. Kui pole päris selge, mida laps
Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles). Hiliskeelekümblusprogrammi astuda soovijail peaks olema eesti keele hinne viiendas klassis vähemalt 3. Õpilane peaks olema programmi suhtes positiivselt meelestatud ja valmis selleks väljakutseks.. 3.3.1. Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid on: eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel); vene keele valdamine eakohasel tasemel; klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas; eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine; kolmanda keele hea oskus.. 3.3.2. Kas keelekümblusklassis õppiva lapse vanem peab valdama eesti keelt? Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt. Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles.
On palju neid, kes hätta jäävad. Oluline on see, et õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Võib olla probleem selleks, et keegi pole üritanud seda lapsele õpetada. Tuleb silmas pidada seda, et eristada õpetamatust ja võimetest tulenevat probleemi. Kui tegemist on õpetamatusega, kui 7aastane laps jõuab kooli ja muidu on tubli ja tore ja siiamaani oma arengus kenasti edasi läinud, muud oskused eakohasel tasemel, siis need lapsed on kiiresti õpetatavad. Alguses rohkem vaeva näha ja edasi peaks minema suhteliselt hästi. Kui last ei ole õpetatud, ei ole SÕR. Oluline on see, et õpivilumuste on kvalitatiivset laadi. Kvaliteedis on erinevus. Aeglus võib lapse õppimist mõjutada, aga puhtalt aeglus pole SÕR. Ka need lapsed, kes motoorselt kirjutavad väga aeglaselt, kui see on ainus probleem,
võimega lapsi. On palju neid, kes hätta jäävad. Oluline on see, et õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Võib olla probleem selleks, et keegi pole üritanud seda lapsele õpetada. Tuleb silmas pidada, et eristada õpetamatust ja võimetest tulenevat probleemi. Kui tegemist on õpetamatusega, kui 7aastane laps jõuab kooli ja muidu on tubli ja tore ja siiamaani oma arengus kenasti edasi läinud, muud oskused eakohasel tasemel, siis need lapsed on kiiresti õpetatavad. Alguses rohkem vaeva näha ja edasi peaks minema suhteliselt hästi. Kui last ei ole õpetatud, ei ole SÕR. Oluline on see, et õpivilumused on kvalitatiivset laadi. Kvaliteedis on erinevus. Aeglus võib lapse õppimist mõjutada, aga puhtalt aeglus pole SÕR. Ka need lapsed, kes motoorselt kirjutavad väga aeglaselt, kui see on ainus probleem, see ei tähenda SÕR. Peab olema kvaliteedi probleem – lapsel on raske aru
Küsimus on suhtelises kestuses! Alakõnega tegelesemises (sellest üle saamises) on vaja võrdlevat hääldust! Keeleüksuses on: foneemid, morfeemid, sõnavormid, sõnaühendid, laused(mallid) ja sidusad lauserühmad (semantiline ja formaalne sidusus). Kõnevõime- Funktsionaalsüsteem, mis võimaldab: keelevahendeid kasutusreegleid säilitada, kõnelda ja kõnet mõista, keeleüksusi kasutada tunnetustegevuses. Kõnevõime kujunemine bioloogiliste eelduste (nt eakohasel arenev Närvisüsteem, aga a perifeersed organid: meele ja kõneorganid) sotsiaalne realiseerimine (ühinemine). Mälus peavad olema keeleüksused, mida saab kasutada. Mälus peavad olema vahendid, millest üksus(info, sõna, lause) moodustada. Me kasutame selliseid keeleüksusi, mille järgi meil on vajadus lähtuvalt meie elukeskkonnast (nt IT on palju uusi sõnu juurde andnud). Eeldused saaavds realiseeritud, kui keskkond seda soodustab.
annaabi.ee 
