kihelkonnamuuseumi direktor, kes andis Iisaku muuseumile üle „Ehe“ märgi ning rääkis ka muuseumi interaktiivsetest uuendustest.Viisakal sammul tuli meie kõigi ette Iisaku vallavanem härra Raivo Raap ning pidas kõne, mis oli veidi ebahuvitav ja igav. Et kogu üritus nii üksluine ei oleks, laulis ansambel „Silmaline“ pulmalaule. Olime muuseumis olnud juba tund aega, kui oli kätte jõudnud ettekannete aeg. Esimese ettekande esitas Mall Hiiemäe, kes oli juba eakam, aga väga asjalik ja tark naine. Tema ettekande teemaks oli „Kes me oleme ja kust me tuleme?“ Naine oli teinud väga põhjaliku töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati „Maahingamispäevaks“, kus inimesed laulisd meeletult palju. Rannikualadel tegeleti kalandusega ja kuiv havi oli rituaalne toit, mis on väga maitsev
tervitaks. Ka ruumi siseneja tervitab alati esimesena ükskõik kas ta on teistest ruumisviibijatest. Kui tava situatsioonis tervitab alluv oma ülemust, siis ülemuse ruumi sisenemisel kus on koosolek ning teised alluvad on juba ruumis tervitab ülemus oma alluvaid esimesena. Kätlemisel ulatab naine oma käe alati esimesena, vöörustaja külalisele, ülemus alluvale nign vanem noormale. Naine või noor naine ootab alati et eakam meesterahvas ulatab talle käe kätlemiseks. Samuti abielupaaride kohtumisel kätlevad esmalt naised ning siis mehed ning siis naised ja mehed omavahel ja sealjuures hoitakse ära käte ristumisest. Viisakusreegel näeb ette, et kui käteldakse tuleb võtta kinnas käest ning naine vöib jätta kätte raskesti käest äravöetavad kindad. Eestis on kätlemine meeste teema, tavaliselt ei kätelda eesti naisi ja nad ise ka ei kätle kuna see pole lihtsalt kombeks.
ka näidatud, et kõige rohkem peame sööma puu- ja juurvilju. Teise suurema osa moodustab kartul, pasta, riis ning teraviljatooted. Suuruselt kolmanda alla kuuluvad piimatooted, millele järgneb selline osa, kus on liha, kala, oad jms. Ning kõige vähem peaksime sööma igasugu snäkke ja jooke. Kui tahame elada tervisliku eluviisi järgi, peame teadma oma vererõhku. Kõrge vererõhk on kõige suurem südameveresoonkonna haiguste riskifaktor, mille teguriks on vanus ja sugu, sest mida eakam inimene, seda suurem on risk. Põhjustada võivad ka pärilikud tegurid ehk kelle suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe, seda suurem on risk ka haigestuda. Lisaks võivad põhjustada vererõhku ka vale toitumine, liigne kehakaal ning stress. Pildil on näidatud, et normaalne vererõhk on 120/82-le. Kehakaal peab samuti korras olema, see sõltub enamasti sellest, mida me sööme ning kui palju me liigume. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile.
Ei möödu nädalatki, mil meedias ei ilmu uut artiklit mõne raske liiklusõnnetuse kohta, kus sai üks osapooltest surma või raskelt vigastada. Üldjuhul on olnud õnnetuse põhjustajaks nooruk vanuses 18 kuni 25 eluaastat. Mis võib olla selle põhjuseks? Usun, et saame vastuse esitatud küsimusele, kui alustame algusest ehk hetkest, mil nooruk otustab autokooli õppima minna. Olen enam kui veendunud, et iga B- või ükskõik millise muu kategooria lube taotlev nooruk või siis juba eakam kodanik üllatub, kui ta näeb hinda, mis tuleb soovitud kategooria juhtimisõiguse omamise eest väja käia. Arvestada tuleks 400 kuni 700 euroga. Hind on sedavõrd kopsakas, kuna see sisaldab juba Auto registrikeskusega seotud kulusid. Hinnad varieeruvad nii drastiliselt, kuna need sõltuvad linnast ning ka autokoolist, kuhu minnakse tarkust taga nõudma. Üldjuhul on kõik autokoolid nagu ka muud ärid kasumi peal väljas. Oma kõrget hinda põhjendatakse n-ö boonustega
tülpinud inimene, ja näeb et noored on bussis ainult selleks, et võtta nende kohad ära ja kiusata eakamaid inimesi. Muidugi tuleb austada endast vanemaid inimesi. Kuid ka nemad võiksid võtta meid kui täisväärtuslikke isikuid. Mitte tühje olendeid, keda võib tõugata nügida ja käituda üleolevalt. Kord ühel õhtul jooksin bussile, peale 8 tunnilist koolipäeva, trenni ja laulukooli. Olin täiesti rampväsinud ja istusin oma kahe kotiga toolile. Järgmises peatuses sisenes eakam daam, nähes mind pistis ta priiskama, et kelleks mina küll ennast pean, olen ju noor ja elujõudu täis, miks ma istun ja ei tee midagi paremat oma eluga. Tõusin otsekoheselt püsti ja lasin teda istuma, kuigi kõrval oli veel mitu vaba tühja kohta. Tundsin ennast alandatuna teiste kaassõitjate ees. Hiljem hakkasin mõtlema, et mida mina küll valesti tegin, kas minul polegi enam õigust kasvõi istuda bussipingil
Näiteks: „Härra direktor, saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul. Abielupaaride tutvustamisel kehtivad eespool toodud reeglid – esitlemist alustatakse daamidest. Tutvustamisel on kohatu nimetada oma naist prouaks, meest härraks, vaid öeldakse: „Saage tuttavaks, minu abikaasa (minu naine, minu mees).“ Lapsi tutvustatakse täiskasvanuile. Vanemad peaksid oma lastelt nõudma, et nad
mõistvad. Enamasti on vanemad inimesed saanud traditsioonilise kasvatuse ja eeldavad, et nad otsustavad ise, kellele ja millal oma terekäe ulatavad. Kuid mõnikord on klienditeenindaja sõbralik terekäsi just see, mis sulatab kõhkleva ja nõutu kliendi südame. Kui külaline siseneb töökabinetti, tõuseb mees teretamiseks alati toolilt püsti. Ka siis, kui sisenejaks on meesterahvas. Naine võib üldjuhul istuma jääda, kuid kui sisenejaks on eakam meeste- või naisterahvas, on kena, kui püsti tõuseb ka naine. Rahvarohketes kohtades võib alati tervitada kerge peanoogutusega Kuidas jätta endast positiivne ja mõjuv esmamulje ? Neli lihtsat reeglit: 1. Teie esimesed 10 sõna peavad olema mõjusad 2. Häälestuge teisele lainele 3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega.
Sinna jõudes hakkas Triinu oma südant puistama, nimelt oli tema isa teda mitu aastat ahistnud ja eile olevat proovinud teda ka vägistada.Triinu puikles vastu ja pääses, aga väga raskes seisus, sest ta isa oli teda ka löönud vastu puiklemise eest.Veel pid Pille- Riin rääkima mingi arstiga Triinust, kuid arstil tuli midagi ette ja ta ei saanud seetõttu Pille-Riiniga rääkida, nii et Pille-Riin ootas lihtsalt niisama.Koju saatis Pille-Riini üks eakam haiglaõde Ilona (kes tundus Pille-Riinile alguses kuri, kuid nagu selgus oli Ilona täitsa tore inimene).Autoga sõites meenus Pille-Riinile Meeli, kes teda kindlasti ootab.Meeliga räägiti pikalt-laialt ja nagu selgus oli emal ka ennem suhteid olnud isegi isaga abielus olles.Siis helises uksekell, ukse taga olid politseinikud.Selgus, et Pille-Riini isaga oli juhtunud autoõnnetus ja neid kutsuti surnukeha tuvastama, kuid õnneks ei olnud hukkunu Pille-Riini isa, kuid see, kes istmete
pidada ja üleüldse usuasjadesse pealiskaudselt suhtus. Teosest võib järeldada, et munk oli väga ettevaatlik, kaval ja ettenägelik. Hiljem selgub abti ja munga vestlusest, et viimane ei ole veel kuigi kaua seal kloostris viibinud. Tüdrukut on vähem tutvustatud. Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga järeleandlik ja kergemeelne. Abt oma monoloogis nimetab teda ka ilusaks. Tüdruk näis kartvat häbistamist, sest abti nähes hakkas ta meeleheitlikult nutma. Abt on eakam mees, keda suhteliselt põgusalt tutvustatud. Mehe käitumisest võib muidugi järeldada, et ka tema kirikule päris truu ei ole, kuigi oma monoloogis munga kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai
midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldib see teos just sellepärast, et see tundub olevat psühholoogiline jutustus, kus jutustatakse inimeste vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma.“ Saabus kuues päev. Ka sel päeva sõime kala ja puuvilju, mis metsast leidsime. Kõigil oli sellest juba kõrini ning unistasid magusatest kookidest ja uhketest praadidest. Kui me sel teemal tule ääres rääkisime, hakkas eakam stjuardess jutustama: „Kohe kui meid siit päästetakse, lähen ja küpsetan oma lemmikut toorjuustukooki vaarikatega. Küpsetusaeg on suhteliselt pikk, kuid seevastu on lõpptulemus suurepärane. Kindlasti kutsun ka teid proovima. Kõigepealt tuleb purustada küpsised ja segada see sulatud võiga. Seejärel suruda segu koogivormi ning see ahjus läbi küpsetada. Samal ajal tuleb kausis kokku mikserdada toorjuustu, jahu, suhkru, munad ja hapukoore. Ka see tuleb koogivormi
tegevustele isikliku eeskuju kaudu. Nt kui leiab,et külas on räpane, arvab,et võiks natuke puhastada, peab ise alustama koristama, inimesed saavad sellest vihje, siis inimesed võivad otsustada, kas nad teevad seda. Kohustus kutsuda naaberkülasid pidudele. Külavanemaks saab see, kellel kõige rohkem toetust. -„suured mehed“ – mingi sugulusgrupi juhid, tüüpiline prototüüpne juhi kuju -põlvnemisgruppide juhid –isaliini pidi, klanni kõige eakam ja kogenum isik -külade nõukogu – kollektiivne organ, inimesed võivad koguneda ja arutada probleemide üle -sugukondadde-vaheliste liitude pealikud – nt kui otsustakse minna kolmanda klanni vastu võtta, tema võim kestab lühikest aega, kaotab selle mingi tegevuse lõppedes Sellistes ühiskondades esineb regulatsiooniprobleeme. Ei saavutata sotsiaalset stabiilsust. Yanomamö(Amazoonia rahvas, 20 000in) sõja ökoloogia. Rahvas on saanud kuulsaks oma agressiivsuse poolest
Ei saa kedagi karistada, õigus esindada küla läbirääkimistel teiste küladega. Õigus, kohustus kutsuda naaberkülasid pidudele. Külavanem on see, kellel on kõige rohkem toetajaid külaelanike hulgas. ,,suured mehed" sugulusgrupi juhid, tüüpiline (prototüüpne kuju klanniühiskonnas) Põlvnemisgruppide juhid kõige vanem klanni esindaja vastavas liinis. Klanni kõige eakam, kogenum. Külade nõukogud kollektiivsed organid, arutatakse probleeme. Sugukondade-vaheliste liitude pealikud harva on vaja klannidevahelisi liite. Ajutine roll tavaliselt nt sõtta minek või mõne muu konkreetse asja jaoks. Kõigi nende võim on piiratud. NÄIDE1 Taolistes ühiskondades esineb olulisi regulaarseid probleeme. Esile on toodud Yanomamö rahvas (elavad Amazoonias) loodi kirjeldus nendest, et nad on hästi agresiivsed. Skeem (põhjused-
võimalik peavalu või pilk on suunatud iiveldus intratserebraalse kahjustusega samale poole), sirutuskrambid, ühe kehapoole halvatus Insult Enamasti eakam Ühe kehapoole äkiline Silmad kahjustatud patsient halvatus, võimalik ka kolde poole pööratud, äkiline teadvusekaotus ühe kehapoole halvatus, 236 allapoole rippuv suunurk Metaboolsed 1häired
annaabi.ee 
