50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas_R
Õppematerjali autor
1588). Samas viitab vesipiibu kasutamisele üks Ahl Srz (surnud 1535)nelikvärrs, mistõttu peab seadeldis pärinema vähemalt Tahmäsp I ajast (1524-76). Nii võib Abu'l-Fat Glnle omistada vaid Pärsjas kasutusel olnud vesipiibu tutvustamise Indias. Vesipiibu suitsetamine on tänapäeval eriti populaarne Lähis idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Elektrooniline sigaret. Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on nüüdisaegne elektrooniline seade, mille kasutamine initeerib suitsetamist. Seade koosneb akust, padrunist ja atomiseerijast ning võib välimuselt meenutada tavalist sigaretti. Elektrooniline sigaret on leiutatud Hiinas. Akuga töötav seade purustab (nikotiini) padrunis oleva vedeliku ülipeeneks veeauruks. Aromatiseeritud veeaur sarnaneb piisavalt tavalise sigareti põletamisel eralduva suitsuga, et tekitada tavalise sigareti suitsetamisega sarnanev tunne
1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret .................................................................................................................9 3. Küsitlus ......................……………………………………………............………....10 3.1 Küsitluse tulemus …………………………………………………….………….10 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad
Marihuaana... Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%). Koostisosadeks on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. Levinuimad hüüdnimed: travka, trava, anasha, smail, rohi, mari, õis, mant, pot, grass, bush, dope, shit, smoke jt. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide ("joint" inglise keeles) või vesipiibu suitsetamine. Tubakat lisatakse põlemisomaduste parandamiseks. Tavaliselt sisaldab üks marihuaana sigaret 0,5 kuni 1,0 g kanepit, juhutarvitajale piisab kõrgenenud meeleoluks 2-3 mg, regulaarne suitsetaja vajab 5 ja rohkem suitsu päevas. Enne suitsetamist võetakse välja seemned, sest põledes need lõhkevad. Kanepi lehtede, varte ja seemnete segu meenutab rohekaspruuni tubakat. Lõhnab nagu põletatud hein. Marihuaanat võib ka süüa- seda keedetakse, lisatakse kookidele ja küpsistele. Põhiliselt toodetakse seda Sambias, Nigeerias, Jamaikal, Lõuna-Aafrikas, Hollandis ja
päevas, pidurdab ja kahjustab embüro arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10g beebi kaalust. 8 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.2.2 MEHED JA SUITSETAMINE 1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega. Teada ju, et jagatud mure on pool muret
on vaja aina suuremat annust. Kui füüsiliselt sõltuv inimene lõpetab aine kasutamise, võivad tal esineda võõrutussümptomid. Üldjoontes meenutab see seisund grippi - levinud nähud on kõhulahtisus, värisemine, üldine halb enesetunne. - Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. (The Nemours Foundation, 2015) Sageli ütlevad suitsetajad, et sigaret rahustab närve ja aitab neil stressi leevendada. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt võimendab veelgi nikotiinivajadust. (Nestor, 2014) 1.3 Suitsetamise mõju organismile Kõiki sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine, millest vähemalt 60 on tõestatult vähki tekitavad. Näiteks nikotiin, tõrv, vingugaas, benseen, formaldehüüd, akroleiin.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS Uurimustöö bioloogias Kristi Rannat 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2010 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS ..................................................................... 4 ENERGIAJOOKIDE MÕJU.......................................................................................... 13 MATERJAL JA METOODIKA....................................................................................... 16 TULEMUSED......................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid