E-praktikum töö nr. 9 - Tehnokeraamika 100/100 (0)

Arvo Pärt
Essee
Pärnu 2011
Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti 
helilooja ,   keda   peetakse   tänapäevase 
klassikalise-sakraalse  muusika  suurkujuks ja 
keda   on   oma   insipiratsiooniallikaks 
nimetanud    lauljad /ansamblid   nagu   Björk, 
Radiohead ja  Sigur Ros. 
Paides    1935.   aastal   sündinud   helilooja 
kasvas   üles    Rakveres ,   kus   õppis 
muusikakoolis     klaverit .   Tema   muusikaline 
haridus    jätkus  Tallinna   muusikakoolis 
muusikateooriat
 
ja
 
Tallinna 
konservatooriumis Heino  Elleri  juures kompositsiooni õppides. Juba tol ajal saavutasid 
tema teosed  menu . 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga ja asus elama Lääne-
Berliini, misjärel pühendus peaaegu täielikult sakraalmuusikale. 
Arvo Pärdi loomingus eristatakse üldjuhul kolme perioodi. Esimest, 1958-1968 aastatel 
kestnud   perioodi  iseloomustab    neoklassitsistlik   ja  avangardistlik  vorm.   Nende  kümne 
aasta jooksul kasutas Pärt näiteks esimesena Eesti muusikas dodekafooniat („Nekroloog” 
1960 - esimene dodekafooniline teos eesti muusikas), samuti kollaažitehnikat, kus ühildas 
näiteks erinevate ajastute muusikastiile („Collage teemal B-A-C-H“, „Credo“). 
Alates 1968. aastast otsis Pärt uut helikeelt, ta uuris Notre Dame'i koolkonna muusikast ja 
Madalmaade vokaalpolüfooniat,  gregooriuse  koraali.  1971 . aastal ilmunud III sümfoonia 
erines   tema   varasematest   sümfooniatest,   aga   1976.   aastal   ilmunud   klaveriminiatuur 
„ Aliinale “   esindab   juba   täielikult   Pärdi   loomestiili   tintinnanbuli   –   nimetus   pärineb 
üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt. 
„Für   Alina“   ehk   „Aliinale“   on   hüpnotiseeriv,   vaikne   ja   aeglaselt   arenev   väga   puhta 
kõlaga   pala,   mida   kuulates   ma   rohkem   kuulatasin   kui   kuulasin.   Selle   puhul   on   Pärt 
minimaalsete   vahenditega   teinud   hämmastava   meeleolu   loomisel,   mida   kirjeldaksin 
nukra, kuid helge ja mõtlikuna. 
Pärdi otsingud olid olnud edukad ja tintinnanbulist (ladina keeles kellukesed) kujunes 
tema   stiil.   Astmeliselt   liikuv   meloodiahääl   ja   kolmkõla   moodustavad    haarava , 
minimalistliku ja staatilise terviku. Pärt lihtsustab heli, tahab esile tuua vaid oluliseima. 
Tema sõnul peab  muusika   eksisteerima  iseenesest ja iseenda pärast, selles peab olema 
salapära ja sõltumatust konkreetsest  pillist ; muusika väärtust ei määra üksnes helivärv.
Tintinnabuli-stiilis on suurem osa Pärdi järgnevast loomingust, ühe aastaga (1977) andis 
ta välja koguni 13 selles stiilis teost, tuntuimad „Tabula  rasa “ ja „Frates“. „Frates“ tšello 
ja klaveriga, mida kasutati filmis „ There  Will Be  Blood “ on justkui kaks ühes teos, mis 
algab kiirelt ja agressiivselt, ennustades justkui midagi halba, jätkub vaikselt  ja  rahulikult , 
hakates ühel hetkel kõlama lootusrikkana, et siis jälle tumeneda. Seda kuulates tuleb välja 
Pärdi geniaalsus ja võim muusikas meeleolu loomisel. 
2
Pärdi   viimane,   4.   Sümfoonia,   mis   kirjutatud   keelpilliorkestrile,   harfile,   timpanitele   ja 
löökpillidele,   ilmus   pea   40.   aastat   pärast   eelmist,   2008.   aastal   ja   kannab   nime   „Los 
Angelas“. See on pühendatud Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii 
Jukos   eksjuht   ja   kannab   praegu    vanglakaristust .   Pärdi   sümfoonia   kandideeris   13. 
veebruaril 2011 Grammy auhinnale  parima  kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias. 
Kuulates tema sümfoonia esimest osa, mõjub see jõuliselt ja dramaatiliselt, siiski on seal 
ka  rahulikumaid  hetki , kokkuvõttes on tegemist väga emotsionaalse  teosega . 
Tänaseks   on   Pärt   loonud   kokku   üle   150   heliteose,   nende   seas   nt   „Passio",   " Kanon  
Pokajanen",   „ Spiegel    im   Spiegel“,   „Da   pacem   Domine“,   „In   Spe“   jne.   Pärti   on 
autasustatud   paljude   auhindadega,   näiteks   on   ta   Sonning’i   fondi   muusikaauhinna 
laureaat, saanud Classic  Brit   Awards ’i aasta helilooja  tiitel  2011. aastal. Ta on mitmete 
ülikoolide   audoktor   (nt   Tatru   Ülikooli,    Sydney    Ülikooli,   Paavsti   Sakraalse   Muusika 
Instituudi audoktor), saanud Eesti Vabariigi ja Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali 
elutööpreemiad jne. Pärt on minu arvamuse kohaselt andekaim eestlasest helilooja läbi 
aegade. 
3