on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus
ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada. ◉ Isegi kui seda saaks teada, siis seda ei saa väljendada. ◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on seotud läbi aju küljes paikneva organi, käbikeha. KOLM ARUSAAMA SOLIPSISMIST Metafüüsiline Epistemoloogilin Metodoloogiline e Välismaailm ja Ainult mõtetes teised inimesed Isiku mentaalses saab kindel olla on peegeldus olekus saab kindel ning keha ja aju
pankrotti, kannatavad sotsiaalmaksed jne) Tööõigus on ka leping, tööõiguses kaitstakse töötajat. (ameerikas on tööõigus võlaõiguse all) Eraõigus ja avalik õigus on eraldi, sest neil on erinevad põhimõtted. Eraõiguses on kõik lubatud, mis ei ole keelatud Avalikus õiguses on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud. UNITARISM- unitaristlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on üks ja see sama. Eristatud on vaid praktilistel kaalutlustel. DUALIST- dualistlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on täiesti erinevad asjad. Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa. Iga õigusharu reguleerib eraldi seadus Võlaõigust reguleerib VÕS Asjaõigust reguleerib AÕS Perekonnaseadust reguleerib PKS Pärismisseadust reguleerib PärS Äriõigust reguleerib äriseadustik ÄS Tsiviilseadustiku üldosa seadust reguleerib TsÜS
12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest. 13.)Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkley? Põhjenda. Oli usklik, ei meeldinud materialistlikud seletused, kuna jumal kaotab sel juhul oma jõu ja valitsuse. Tänu sellele ka oli olemas vaim. Inimene, vaim või jumal võivad olla inimese kujutluste põhjuseks. Maalimast saame aimu läbi taju. 14.) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Et see on ajuprotsess. Mingisugune kehakeemia- ained liiguvad, hormoonid panevad inimese liikuma, vastavalt käituma. 15.)Kuidas teha kindlaks, kas kassis võivad ka tusatseda või rõõmsad olla? Vaadeldes nende käitumist erinevates olukordades. Mingil määral võib see olla traumatiseeriv olla kui selgub, et nad võivad tusatseda ja rõõmsad
see oleks juba ketserlus. Augustinus oli veendunud ettemääratuses. Ta uskus, et põrgusse lähevad ainult need hinged, kellele see on ette määratud. Järelikult neetud on neetud Jumala tahtel. Sellega õigustati hiljem ketserite põletamist: kui nad oleksid süütud, oleks Jumal sellele vahele astunud ning ketserluses süüdistatud päästnud. Augustinus oli dualist uskus nagu Platongi kahte maailma. Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. AQUINO THOMAS Eluaeg: 13.saj Rahvus: itaallane Tsitaat: ,,Hinge tunned tegudest" Teosed: Summa theologiae (Teoloogiline summa); Summa contra gentilles (Summa paganate vastu) Filosoofia olemus:
Hariliku keele sõnad inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei ei ole üldse midagi peale aatomite ja tühjuse. võrdu käitumisviisiga Hilisemad materilistid on näiteks prantsuse 5. Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on 10. Mida nimetas Barkley loodusseaduseks? filosoofid La Mettrise ja Paul Holbach. armastus materialisti seisukohalt? Kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles Ajuseisund tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse
6.Lugege fragmente inglise-austraalia filosoofi J. J. C. Smarti artiklist „Materialism“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Smart? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Materialism. Materialism on minu jaoks ühitatav mitmesuguste arusaamadega mateeriast ja energiast. b) Kuidas defineerib Smart materialismi? Materialist on teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. c) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Armastus on ajuseisund. d) Kas materialismi seisukohalt peaks aatomis või neutronis olema mingi teadvusealge? Materialism ei eelda, et aatomis või neuronis võib leiduda midagi teadvusesarnast. e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi? Ei pea. 7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine
on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised
Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine. 2 "Minu mõtted, tõde minust enesest." Descartes oli dualist. Lähtus kahest teineteisest sõltumatust olemise substantsist: 1.Mittemateriaalne substants (hing, vaimsus). Põhiomaduseks mõtlemine. 2.Materiaalne substants (keha). Põhiomaduseks ulatuvus, ruumilisus. Koos Baconiga pidas Descartes inimese põhiülesandeks tagada inimese võimu loodusjõudude üle. Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis. 1.Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda. 2
Ta uuris ka hinge ja keha seost. Ta kasutas oma filosoofia arendamisel matemaatikat, jagas kõik probleemid väikesteks osadeks, et omada kontrolli probleemi üle. Ta kahtles kõiges ega uskunud, mida eelnevad filosoofid on kirja pannud. Ta avastas, et mõttemaailm on reaalsem, kui materiaalne (cogito, ergo sum). Ta järeldas, et Jumal on olemas, sest ta suutis ette kujutada täiuslikku olendit ja seetõttu pidi see tema ettekujutusse saama läbi perfektse olendi ehk Jumala. Ta oli dualist maailma jaguneb mõtte- ja materiaalseks maailmaks. Alberto näitab Sofiele arvutiprogrammi Laila, mis oskab Sofiega rääkida. Seejärel näevad nad, et Hilde isa on arvutiviiruse kujul nende ees. Nad saavad teada isa nime Albert Knag, mis on väga sarnane Alberto Knoxile. Baruch Spinoza elas ka 17. sajandil. Ta arvas, et Piibel ei ole läbinisti Jumalast inspireeritud ja seetõttu oli ta väga vihatud kristliku ja judaistliku kiriku poolt. Spinoza oli panteist, ta
Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta.
(teadvusseisundite suunatus millelegi) ning käsitletakse meelte ja mõistuse vahekorda ning keha ja vaimu vahekorda. Sellest tuleneb küsimus aju ja vaimu vahekorrast, mida käesaegne teadus ei ole võimeline (veel?) lahendama. Parmendides ja Platon pidasid mõtlemist (mentaalset sfääri) olulisemaks kui kehi ja asju. Rene Descartes põhjendas läbi metoodilise kahtluse, et mu vaim on mõtleva asjana olemas. Descartes oli dualist, ta uskus, et keha ja vaim on mõlemad olemas ja mõjutavad vastastikku teineteist. Leibniz püüdis keha ja vaimu kooskõla seletada jumalaga. Empirist Berkeley aga kahtles materiaalsetes kvaliteetides. Ta seletas asitingute olemasolu ja korrapära Jumala tegevusega. Järjekindel empirism võib VF-is viia solipsismi: olen vaid mina, kõik muu on minu aistingud. Hobbes kirjeldas vaimuprotsesse kui fantasme: niiviisi tajume me ajuprotsesse.
annaabi.ee 
