Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. Mööbli dekoreerimiseks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel seisvad lauad - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust tugitoolid - Puust või rauast ristjalgadega iste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar) - Uhke figuraalne peatugi ,taanduv - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel tugedel seisvad lauakesed - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega, hiljem täisfiguuridega- trapezafoorid · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust trummtugitoolid - Kastisarnased punutud istmed - Puust või rauast ristjalgadega iste · SEINAMAALINGU STIILID 1) Inkrustatsioonistiil kujutati valdavalt ehitisi
Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad kõrvarõngad 9 Examples of details Bathing sleeves Plunging neckline Tailored collar Suplus varrukad Süvendatud kaelus Disainitud krae Bishop sleeves Draped neckline Bow collar Piiskopi varrukad Drapeeritud kaelus Lehvitatud krae Examples of men’s clothing 10 Shirt Waistcoat Classical trousers Särk Vest Klassikalised püksid Parka Shapka Heavy duty boots Parka Müts Raskeveo saapad 11
Aga on ka veretööst põnevil, käsi põsakil istujaid ja sündmuse jälgijaid. Kuigi ingel püüab Matteusele ulatada sulge, teab pühak, et sõna jõud enam ei aita. Hetk on möödas. Jeesuse sõnu "Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka" on Caravaggio sümboolselt kujutanud kahe detailiga: löögivalmis mõõgatera on Matteuse kohal, aga kellegi mõõgaots on poolkogemata suunatud ka Hirtacusele. Tavaliselt kujutasid maalikunstnikud apostleid väärikatena, kaunilt drapeeritud rõivais (näiteks Hendrick Terbrugghen "Matteuse kutsumine", Andrea di Orcagna "Püha Matteus ja stseenid tema elust"). Caravaggio piltidel aga seisavad pühakud nagu lihtsad tööinimesed, seljas üleskääritud varrukatega särgid või vammused, mis õmblusest rebenenud. Tema pühakute seljad on kühmus, näod tuulest parkunud, otsaesised kipras, pea juustest hõre. " Karta inetust oli Caravaggio arvates põlastusväärne nõrkus," ütleb E. H. Gombrich
kroogitud poolringikujulist keepi. Samuti kanti pelicon'i ja surcoat'i, millel võisid varrukad olla eest nööbitavad RIIETUS NAISED - HILIS GOOTIKA Kleite hakati vööjoonelt läbi lõikama, tekkis uus varrukalõige. 14. saj. tekkis ihupesu, Inglismaal korsett. Rõiva siluett muutus 15. saj. Vööjoon tõusis rinna alla, seda toonitas lai vöö. Pihaosal oli sügav kolmnurkne dekoltee, mis ulatus vööni, kleidil oli sallkrae. Rind oli kaetud tikitud salliga. Seelik oli lai ja drapeeritud, eest lühem, taga slepp. Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest - kalevist, sametist, paksust siidist
1830. aastate lõpust alates oli võimalik toota paberit ühtse rullina, mis hõlbustas tapeetide tootmist. 1840ndatel hakati katsetama automaatset trükkimist kõrgreljeefrullidega. Suurenenud toodangumaht tähendas kvaliteedi ja hindade langemist, mistõttu tapeet muutus kõigile kättesaadavaks. Tolleaegne tapeediturg pakkus suurt valikut. Perekondlikes eluruumides kasutati heledal põhjal suureõieliste mustritega tapeete, karamelltrükis teostatud siidiimitatsioone, drapeeritud pitsi ja tülli kujutavaid mustreid. Raamatukogudesse, söögitubadesse ja piljardiruumi sobisid tumedad raamistatud tapeedid, mis tihti kujutasid tihedat lehestikku, gobelääne või kullatud nahka. Kamina- ja uksepealsed kaunistati dekoratiivsete paneelidega. Ka erinevaid illusionistlikke arhitektuurseid detaile sai tapeedina seina kleepida. Rikkam tarbija sai endale lubada loodusvaateid, antiikmütoloogiat või ajaloolisi stseene kujutavaid panoraamtapeete.
Hakati taunima naise keha liigset paljastamist ja varjama rindade kumerust. Dekoltee oli lai, kuid mitte eriti sügav ja see äärestati rüüsidega. Pealiskleidi varrukad olid kitsad ja ulatusid küünarnukini, nende alt paistsid avarad, kroogitud ja pitsidega kaunistatud särgi varrukad. Need olid küünarnuki kohal kinni seotud, randmed jäid vabaks. Moodsa lisandina säilisid põlled. Moodi läksid triibulised kangad. 90-ndatel aastatel hakati drapeeritud seelikuosa tagant padjaga üles tõstma, rõivastus muutus ülekoormatuks. Sajandi lõpus tekkisid eraldi rõivad, mida kanti mitteametlikel õukonnasündmustel, päevastel kokkusaamistel ja hiljem ka teatris. Nende tegumoed sarnanesid idamaistele kimonodele ja kaftanitele. Hakati kandma ka mantood. See oli eest avatud avar ja pikk mantlitaoline rõivas, mida kanti korseti ja seeliku peal. Hõlmad sai õukonnakleidi sarnaselt puusadele kinnitada
Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest. Ülerõivaid asendasid suured tihedamatest hästi langevatest kangastest sallid. Soengud ja peakatted. Levisid kreekapärased "sõlmega" soengud ja lühikesed juuksed. Peakatted väga erinevad, vahetati sageli. Jalatsid. Madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. Lisandid: käekott.
2. Kergelt keha rõhutav siluett.3. Vöökohta rõhutav siluett rikaliku ülaosaga ja vöökohta rõhutav silett kitsa ülaosaga. Päevakleidid toetuvad sirgelt langevale põhivomile. Dsemper oli populaarne ning pluuside, jakkide ja dsemprite pikkus jäi allapoole vöökohta.Krae on mõnevõrra tagaplaanile jäänud,pigem domineerib pehme kaelusekujundus-tepingud,mitmesuguse laiusega paspuaalkaunistused, rullkant, ümmargune tagasipööratud rullkrae ja pehmelt drapeeritud sallitaoline seotav krae.Hakati riietele lisama ilunööpe, kuid need olid üksikud.Detailid said tähtsamaks riietusel,samuti lisati ehisnõela pluusile või jakile. Moejoone raskuspunkt on külge õmmeldavad varrukad ja kraekujundus. Langev õlajoon madalamalt külgeõmmeldud käistega.Põikläbilõige või vöö domineerib seeliku ülaosal ja ka mantlil ja kostüümidel.Rääkides talvisemast moest oli mantlitel on avar krae ja varrukad madalalt
Kantakse pidulikul sündmusel algusega pärast kella 18.00 (õhtusöögid, esietendused, kokteilipeod) · Siidlameest reväär- või sallkraega ühe- või kaherealine pintsak (must, tumehall, tumesinine, tumeroheline, valge e. troopikasmoking) · Rinnataskus võib kanda valget või lipsu värvi taskurätti, mis tohib taskust välja paista 1 cm. · Nööbid kaetud atlass-siidiga · Viigipüksid, mille küljeõmblustel siidlampassid · Vest või lai drapeeritud vöö (cummerbund). Mõlemat korraga ei kanta! Värv must või kikilipsuga sama tooni, sobib ka mustriline, mille puhul lips ja vöö samast kangast. · Valge, soovitavalt püstkraega särk; ehisnööpidega kinnise või katteliistuga, tihti plisseeritud rinnaesisega. Topeltmansetid ja mansetinööbid. · Must või vesti värvi kikilips või rosett · Soovitavalt mustad lakk-kingad. · Mustad pikemad sokid
Seinapind oli sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistas stukkornament. Ampiirstiil minetas varaklassitsistliku vaoshoituse ning ületas oma toreduselt kõik eelnenu. Luksuslikkus saavutati range sümmeetria järgimisega, mida täiendati raskepärase mööbli ja intensiivsete värvitoonidega. Seinu liigendati endiselt sammaste ja pilastritega, sammaste-pilastrite vahe aga kaeti kas ehtsate või seinale maalitud drapeeringutega. Rikkalikult drapeeritud tekstiilide valik ja nende oskuslik kasutamine suurendas ruumide suursugusust ja majesteetlikkust. Põrandaid kattis geomeetriline muster, lagi oli valge, seintelt üleminek uks karniis, nurkades ornament. Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates
Kõik joonistati välja sõnadega. Palju kasutati palju tõstemehhanisme, immiteeriti tihti lendamist, raskeid asju lasti alla ja hiljem tõmmati üles. Säilinud keskaegne süsteem: paradiis, maa, põrgu. Dekoratsioonid arvamus, et oli tühi lava. Nii ei saanud aga täitsa olla, nt Macbethis pidusöögi stseen kuidas istuda laua taga kui pole lauda ega toole? Kogu info anti tekstis, ülimalt napid detailid tähistasid. Lava drapeering. Kui mängiti tragöödiat, siis lava drapeeritud musta kangasse (taga sein, lagi varikatuse all, vihjed näidendis endas). Komöödiad sinisel taustal. Kestvus umbes 2,5-3 tundi. Hamlet üks pikemaid oletatakse, et mängiti näidendeid tol ajal ilma vaheajata. Eksisteeris sõna act mitte vaatus, vaid vaheaeg sel perioodi, vahed vaatuste vahel. Tegevus jätkus, kuid seda täitis muusika või pantomiim vms. Kloun oli äärmiselt tähtis. Tohutul hulgal oli remarke. Tegevuskohtade vahetumine oli märgatav
võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad. Seda rõivast 6 peetakse egiptlaste kõige ebaharilikumaks kehakatteks. Kanti ka lihtsat rõivast , milleks oli drapeeritud ja üle õla visatud kangatükk, mida hoidis kinni fibula meie sõle taoline kinnitusnõel. Kangad ja värvid: Egiptlaste riietus peegeldas ühiskonna ranget hierarhiat ja eristas privilegeeritud klassid lihtrahvast. Isiku positsiooni aga ei paljastanud mitte rõiva lõige, mis oli kõigil ühesugune, vaid hoopiski kangas. Mida kõrgem oli isiku positsioon ühiskonnas, seda kallimast kangast rõivaid tohtis ta kanda.Vaarao skenti tehti kõige peenemast linasest,
võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad. Seda rõivast 6 peetakse egiptlaste kõige ebaharilikumaks kehakatteks. Kanti ka lihtsat rõivast , milleks oli drapeeritud ja üle õla visatud kangatükk, mida hoidis kinni fibula meie sõle taoline kinnitusnõel. Kangad ja värvid: Egiptlaste riietus peegeldas ühiskonna ranget hierarhiat ja eristas privilegeeritud klassid lihtrahvast. Isiku positsiooni aga ei paljastanud mitte rõiva lõige, mis oli kõigil ühesugune, vaid hoopiski kangas. Mida kõrgem oli isiku positsioon ühiskonnas, seda kallimast kangast rõivaid tohtis ta kanda.Vaarao skenti tehti kõige peenemast linasest,
annaabi.ee 
