Muusika Ooperi tööleht Ooper on muusikaline ____________.See ühendab endas paljusid kunstiliike:__________, __________,_________________,_________ja___________.Ooperis kõnelemise asemel ___ _______.Ooperi muusika on lahutamatult seotud_________, mis on teose sõnaliseks aluseks. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Mis on : a) numbriooper a)______________________________________________ _______________________________________________ b) läbikomponeeritud b)_____________________________________________ ooper _______________________________________________ 1.Mida tead ooperi ajaloost? 2.Keda peetakse ooperi ,,isaks" ? 3.Mida tead barokkooperist ? 4.Nimeta mõned maailma kuulsad ooperid. 5
Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3. Ooperimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on tunduvalt lihtsakoelisem. Muusikal- laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu esitatakse. Välja kasvanud operetist, koomilistest operetidest ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastusest. Peaosades laulavad ja tantsivad näitlejad.
nõua nii suur vokaalset meisterlikkust, esitavad siiski professionaalsed lauljad. Ooperis on muusika kui ka süzee rohkem tundelisem ja dramaatilisem, kui operetil, kus on kõik lihtsakoelisem ning lõbusam. Kes tantsivad ooperis, kes operetis. Operetis osalevad osatäitjad ise, ooperis on aga professionaalsed tantsijad (balletirühm) Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis. Operetisorkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid mitte nii dramaturgiliselt kui ooperis ning operett on lihtsakoelisem. Ooperis koori ülesandeks osaleda massistseenides ja väljendada rõõmu ja kurbust. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahelised kõnedialoogid. Tuntumad operetid: Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva Muusikal 1. Mis on muusikal ? Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3
Bizet jäi terve elu otsijaks, muutis tihti oma otsingusuundi ning oli võrdlemisi ebakindel natuur ja väga tundlik kriitika suhtes. Suurimaks saavutuseks Bizet loomingus on ,, Carmen",( algselt mõeldud ooperina,kuid võeti dialoogid välja, kirjutatud metsasopranile, liikumisega)mida on loetud kõigi aegade viie populaarseima ooperi hulka kuuluvaks. Vist küll maailma kõik ooperiteatrid on seda teost korduvalt lavastanud. Teose menu põhjus peitub dramaturgiliselt hästi ülesehitatud süzees, meeldejäävas meloodikas, säravas orkestratsioonis ning eredas hispaaniapärases koloriidis.
ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem. Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjate paar. See lavamuusika zanr kujunes välja 19.saj keskpaigas Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks operetilinnaks sai Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem
sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri
sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri
Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. Sajandeid on arvatud, et muusikal on võime suurendada sõnade mõju. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mis on teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ja tunnete kajastamisel. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Ooper kui muusikaline draama algab instrumentaalse avamänguga. 17. Sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks,e t avamängus peab olema ooperiga ühine admosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Sellist ooperit, mis koosneb iseseisvatest, lõpetatud numbritest, nimetatakse numbriooperiks.
inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, andsambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem.Opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari sopran (primadonna) ja tenor või bariton, kellele vastandub koomilise osatäitjatepaar.See lavamuusika zanr kujunes välja 19.saj keskpaigas Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks operetilinnaks sai Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem. Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile
aastal. Helilooja ei suutnud leida enam materjali uute teoste loomiseks. 1910. aastal tuli New Yorgis lavale "Tütarlaps kuldsest läänest", mis oli küll edukas, kuid see ei peletanud ta loomekriisi. 1912 a. tabas Puccinit uus raske kaotus - suri Luigi Illica, keda ta pidas oma vaimseks isaks. Neil raskeil aastail tuli lavale "Pääsuke", kus Puccini, otsides uusi väljendusvõimalusi, katsetas operetizanrit, kuid teos jäi hübriidseks ooperi-opereti vahepealseks muusikateoseks ja dramaturgiliselt nõrgaks. Sel perioodil iseloomustab helilooja elu tohutu suur hulk uusi projekte ja eskiise, mis kõik lõpetamata jäid. TRIPTÜHHON JA LÕPETAMATA TURANDOT 1918 aastal leidis Puccini pärast pikki aastaid otsinguid uue loomejõu ja kirjutas "Triptühhoni", kolmest ühevaatuselisest ooperist (traagiline "Mantel", melanhoolne "Õde Angelica" ja koomiline "Gianni Schicchi") koosneva teose. "Triptühhon" tuli lavale New Yorgis ja sai publiku suurepärase vastuvõtu osaliseks
http://www.youtube.com/watch?v=yOtMV23jogU Looming q On loonud mitu ooperit. v Pühajärv (1945) v Tormide rand (1949) v Tuleristsed (1957) v Käsikäes (1955) v Kosilased Mulgimaalt (1959) Juhan Smuul Gustav Ernesaks q Populaarseim neist, `'Tormide rand'' valmis koostöös Juhan Smuuliga.Ooperi tugevamad küljed on humoorikad rahvatseenid ning mõned meloodilised aariad.Paraku on teos dramaturgiliselt nõrgavõitu,kuna tollal allutati muusikaliste lavateoste libretod erinevate ametkondade poolt nö ideoloogilisele töötlusele.See lõhkus helilooja ettekujutuse tervikust. Looming q Kirjalik eneseväljendus ei valmistanud mingisugust raskust. 1938. aasta üldlaulupeo järelkajana ilmus tema analüüsiv artikkel ,,Muusikalehes", kus tuleb selgesti esile ,,rahva laulmapanemise
vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi - koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures ainult pidepunktideks. 3.5 Antroposoofia ei ole õpetus Hea õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad mõtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda õigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvõimelist tegutsemist.
Pianistina oli Basie tagasihoidlik ja piirdus tavaliselt vaid ansambli esime trio peale tema enese veel trummimängijast Gene Krupast ja neegerpianistist Teddy Wilsonist. üldise paleti täiendamise ja kaunistamisega, tehes seda geniaalse lihtsuse ja leidlikkusega. Tema Sel ajal oli niisugune avalik rassibarjääri ületamine Ameerikas paljudele väljakutseks ja tõi endaga väljenduslaad on juba loomult äärmiselt napp ja ökonoomne, rangelt rütmiline ja täis dramaturgiliselt kaasa loendamatuid sekeldusi ja ebameeldivusi. ilmekaid pause. Peaaegu kogu tema orkestri repertuaar on baseerunud blues'ile ja on lausa hämmastav, Goodman oma euroopalikult kultiveeritud jazzitõlgitsusega tegi svingmuusika vastuvõetavaks laiadele kui palju uusi aspekte on see kollektiiv suutnud sellele lihtsale vormile anda. kuulajate hulkadele, kes traditsionaalsesse jazzi suhtusid ükskõikselt või isegi vaenulikult.
Naasnud üksi maa peale, kaebab Orpheus oma kannatuste üle, ent ainult kaja vastab talle. Siis laskub pilvel maa peale Apollon, et tõusta koos Orpheusega taevasse. Apollon tõotab, et Orpheus leiab Eurydike seal taas Päikese ja taevatähtede kujul. Epiloogis ilmuvad karjused ja nümfid, tähistamaks Orpheuse kirgastamist. Monteverdi ,,Orpheus" on esimeste ooperikatsetuste arengu lõpp-punkt ja ühtlasi esimene ,,päris" ooper. ,,Orpheus" on varasemaga võrreldes ulatuslikum 5 vaatust; dramaturgiliselt läbimõeldud (ooperidramaturgia = kuidas muusikaline areng vastab tegevuse arengule ja tegelaskujudele), kasutades kontrastiprintsiipi (karjuste-nümfide maailm, Päike allmaailm, pimedus) ning seda ka pillitämbrite abil süvendades (flöödid, keelpillid madalad puhkpillid, regaal=puu- orel). Ooperi ülesehitus on sümmeetriline, I ja V vaatuse tegevuspaik on sama. Ooper on selgelt liigendatud, selleks aitavad kaasa madrigalistiilis, tantsulised koorid
Tegevuskohaks saab olema sisemus. Valeri "Tarbetu tõde" laval võimatu kujutada elu tõepäraselt, tinglik on kõik, lavakujundus ka tinglik täiesti. Meierhold lähenemas otsusele tallata maha naturalistliku teatri tõkked; stilisatsiooni all mõistab üldistust, tingikkust, sümbolit; ajastu või nähtuse sisemine süntees. Vaataja ei unusta, et ees on näitleja; teater on teater, tõepära pole võimalik. Läbi kritiseeringute jõudis lavale mäng sümbolitega; uus nähtus. Dramaturgiliselt tegelaste lahtiharutamine ja muukimine. Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne. Kõrvuti unistamine ja ärkvelolek, tõelisus ja fantaasia; mehelikkus-naiselikkus; teadvus- alateadvus. Vastandumine. Oluline keele poeetiline musikaliseerimine. Prantsuse sümbolistidele ühine Richard Wagneri teoste kultuslik kaustamine. Nägid Wagneri teostes sümbolistliku liikumise alget. Teine inspiratsiooniallikas Nietzsche teosed. 6) Futurism Alguse sai Itaaliast
kinnised lavaproovid, oodati midagi vapustavad, klassitsistid käisid luuramas ja ukseaugust piilumas. Kõik oli väga salapärane. Nii romantikud kui ka klassitsistid valmistusid tõsiseks lahinguks. 1830. aasta veebruaris esietendus, sellel esietendusel valitses metsik segadus, erisuundade esindajad astusid käsikähmlusesse. Hernani esietendusele lisandus reaalne revolutsioon juuli kuus justkui poliitilise protsessi esile manamine nagu teatris. ,,Hernan" on dramaturgiliselt üsna kehv näidend. Kandis puht poliitilist iseloomu, teatriväline ärevus, mis selle ümber aset leidis. Balzacilt täpne ja hävitav hinnang karakterid pole välja peetud, kompositsioon lõtv ja pingelised hetked lobisevad mitte ei tegutse. On kirjutatud Hispaania ajaloolisel materjalil. Hernan on õilis röövel, kes võitleb despootliku isevalitsejaga. Hernani kaotab oma paatose, kui monarh näitab üles poolehoidu. Tuleb välja et Hernani ise on Aragoni prints
Jaan Kruusvall (1940-2012). Rohkem varjus olnud autor. On varjus, aga oluline ja oluliselt mõjutanud hilisemaid kirjanikke. Tal on väga iseloomulik ja teatud puhkudel minimalistlik tendents. Kui draamakirjanik mõtleb formaadile, siis peab ta paraja pikkusega teksti kirjutama. Esindustekstid Kruusvallile tulevad draamaloomingus. Näidendeid rohkem, hilisemal ajal kokku kogutud. Ilmselge, et murrangulise tähendusega 2 80ndate näidendid: "PIlvede värvid" (1983) ja "Vaikuse vallamaja" (1987). Dramaturgiliselt tähtsad tekstid. 83 ja 87 on erinevad ajad. 83 on stagnatsiooni aeg, NL nagu püsiks, 87 juba muutub ja variseb. 44. aasta raskete valikute tematiseerimine 80ndatel oluline. Kruusvall ja Vetemaa draamakirjaniku rollis rohkem. Olulisi näidendeid on veel, Rummol tuleb näidendeid, Unt ka. Aga see hakkab üldpildis millegi muu laiendusena. Algavad üsna intensiivsed otsingud 66, 67, 68. Otsingud lähevad ühes suunas, aga radikaalses suunas, kaugenevad realistlikust draamast
annaabi.ee 
