A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus o Grimm – jumestus o Stsenograaf – lavastuskunstnik Teatriteaduse alused SISSEJUHATUS
21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri.
Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest.
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega
Samuti näiteks südame järgi talitlemine on vägagi aktuaalne teema ükskõik, mis eluvaldkonnas alati tänitatakse, et inimesed kuulaksid oma südamehäält enne tegutsemist. Kokkuvõttes võib kõigi nende probleemidega paralleele tõmmata ka tänapäeva ühiskonnaga, sest need pole kuhugile kadunud. 9.Hinnang teosele Mulle meeldis see teos, sest pidevalt toimus midagi, ei jäädud pikalt ühele hetkele pidama ja seda lehekülgede pikkuselt kirjeldama. Samuti meeldis, et see oli draamavormis kirjutatud, sest niimoodi ei olnud üleliigseid tegevuste kirjeldusi ning lugemine läks kiiresti edasi. Samas ei meeldinud mulle alguses, et tegelasi oli väga palju ning nimed läksid sagedasti meelest või segamini. Lisaks häirisid mind värsivormid, sest tihti ei saanud ma lausete tõelistele mõtetele pihta. Kuid üldiselt oli huvitav lugemine ning oli hea raamat.
mitmeid kirjanduspreemiaid. Näiteks 1993. aastal sai ta Oskar Lutsu kirjanduspreemia, oma humoorika teose eest. Eesti Kirjanduse aastapreemiat on saanud ta lausa kaks korda- aasta jooksul ilmunud parima teose eest. Esimest korda sai ta selle 1995. aastal ja teise 2000. aastal. 1998. aastal sai A.Kivirähk Friedebert Tuglase Novelli auhinna parima novelli eest. Virumaa kirjandusauhinna sai ta 2003. aastal- eesti rahva ajaloo parima kunstilise tõlgenduse eest luule-, proosa- või draamavormis, samuti Virumaaga seonduva monograafilise uurimuse eest. 2006. aastal sai ta Nukits auhinna parima lasteraamatu eest, milleks oli ,,Limpa ja mereröövlid". Raamatu kokkuvõte Teose avalause mainib, et jutustatakse lugu kuidas "Mets on tühjaks jäänud" (lk.5). Need ammused ajad, mil meie esiisad, maod ja kelmikad karud elasid metsas nagu vennad, lahingusse sõideti huntide seljas ja kümne tuhande mehe suust kajavate
Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemale ja selle kohal asus palkonlava.Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides.Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte.Naitse osi mängisid noormehe. Teatri nõudsid uut ja põnevat repertuaari.Kerkis eslie hulk nätekirjanikke, kes sageli olid ka näitlejad.Enne Shaespeare`i oli suurim draamakirjanik Christopher Marlow (1564-1593), kes esimesena esitas draamavormis legenndi Faustist (``Doktor Faustuse traagiline lugu``).Mõjutas Shakespeare`i.
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse):
Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. Teatrid nõudsid uut ja põnevat repertuaari. Kerkis esile hulk näitekirjanikke, kes sageli olid ka näitlejad. Enne Shakespeare'i oli suurim draamakirjanik Christopher Marlowe (15641593), kes esimesena esitas draamavormis legendi Faustist ("Doktor Faustuse traagiline lugu"). Mõjutas Shakespeare'i. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres. Järgneva 18 aasta kohta andmed puuduvad. Abiellus varakult (1582) endast 8 aastat vanema naisega. 1587 asus elama Londonisse, tegutses näitleja ja näitekirjanikuna, sai kahe teatri kuulsa Globe'i ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks
Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loožides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. Teatrid nõudsid uut ja põnevat repertuaari. Kerkis esile hulk näitekirjanikke, kes sageli olid ka näitlejad. Enne Shakespeare’i oli suurim draamakirjanik Christopher Marlowe (1564–1593), kes esimesena esitas draamavormis legendi Faustist (“Doktor Faustuse traagiline lugu”). Mõjutas Shakespeare’i. WILLIAM SHAKESPEARE (1564–1616) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres. Järgneva 18 aasta kohta andmed puuduvad. Abiellus varakult (1582) endast 8 aastat vanema naisega. 1587 asus elama Londonisse, tegutses näitleja ja näitekirjanikuna,
valmis (1940) Soomes ja kirjutas koos Eesti päritolu soome kirjanikuga Hella Wuilijoega. Näidend ,,Ema Courage ja tema lapsed"(1939) tegevus toimub 17.sajandil Kolmekümneaastase sõja ajal. ,,Galilei elu"(1939 peategelane on 16-17 sajandi itaalia astronoom ja filosoof galileo Galilei.Kõige õnnestunuma rakenduse leiavad Brechti eepilise teatri printsiibid draamas ,,Hea inimene Sezuanist"(1940). Brechti ,,Svejk Teises maailmasõjas"(1944) on jaroslav Haseki kuulsa romaani draamavormis järg. Becht oli veel ka andekas lüüriline poeet.Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953)
kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu
Manerismi tipuks oli itaalia luuletaja Marino pastoraalne poeem "Adonis"(1623), väga mahukas, tugev müütiliste sümbolite kasutus. Realism Hakkab esile tulema realistlik kallak kirjanduses. Rabelais "Gargantua ja Pantagruel". Palju hispaania kirjanduses, romaani zanr avaldub rohkem kui mujal Euroopas. Fernando de Rojas (juut) "Calisto ja Melibea tragikomöödia"(1499; täiendatud 1521). 16.sajandi keskpaigast hakati seda välja andma nime all "Celestina". Proosavormis teos (osalt ka draamavormis), olustik ja tegelased on väga lähedane madalamat tüüpi kirjandusele, mis oli ka nt Boccaccio "Decameronis". Teos ei ole novell, vaid romaan. On kirjutatud näidendivormis, on lavastatud mitmeid kordi, kuid see ei tule tihti välja - selles on 21 vaatust. Sündmused toimuvad ühiskonna madalamas osas, kuid armastajad ei ole madalat päritolu, Calistol on teenrid, ei tea, kas on päris aadlik; Melibea kuulub keskklassi. Calisto põleb armuvalus, ning palkab
annaabi.ee 
