Dramaatika näitekirjandus, on üks kirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoste põhiomadused on : · dialoogivorm · olevikuline tegevus · tegevuse pingeline arenemine Draamateatri kompositsioon ehk ülesehitus. · sissejuhatus ( tutvustatakse tegelasi,olukorda ) · sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne
aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990. aastal lavastas Kaarel Kilvet Eesti Nuku- ja Noorsooteatris J. P. Sartre “Väljapääsu ei ole”. Etenduses mängisid Rein Oja ja Anu Lamp. 1995.aastal lavastas Roman Baskin Pärnu Endla teatris J. P. Sartre “Edmund Kean’i”. Nimiosas oli Jaan Rekkor. 2011. aastal lavastas Ellen Teemus Kuressaare Linnateatris etenduse “Timukas”, mis põhineb J. P. Sartre teose “Kinnine kohus” ainetel. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
taastamisel. Kõige suurejoonelisem ehitis oli Parthenoni tempel Ateena südames.Siia koondatud suur hulk vilunud käsitöölisi müürsepad, skulptorid, arhitektid ja maalijad andis suure tõuke ka muude kunstiliste väljendusviiside arnegule ning Ateenast kujunes kvaliteetse maalitud keraamika juhtiv tootja. Ateena keraamikat müüdi kõikjale ning tehti ka ulatuslikult järele. Parimate muusika-, luule- ja draamateoste selgitamiseks peeti iga-aastasi võistlusi, kusjuures etteasted toimusid avalikult. Säilinud teosed kuulsad tragöödiad ja keerulise sisuga komöödiad moodustavad suures osas hilisema Lääne teatrikunsti baasi. Draamaetendused andsid kreeklastele võimaluse avastada inimloomust ja jumalate olemust aga ka väljendada ühiskonnaelu ja poliitikat käsitlevaid seisukohti. Ateenast sai ka hariduselu ning intellektuaalsete
Hilisemas eas iseloomustab Kreutzwaldi loomingut süvenemine usundlik-filosoofilistesse küsimustesse. Kogu "Rahunurme lilled" III (1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W. Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte (1885; uustrükk 2003). Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit. Huvi teatri vastu sai alguse 1820-te Tallinna perioodil, draamateoste mugandusteni jõuab Kreutzwald 1860-te teisel poolel mugandades kaasaegse saksa romantismi menukirjaniku E. C. von Houwaldi värsstragöödiad "Tuletorn" ja "Vanne ja õnnistus", teosed ilmusid eesti rahvusliku teatri sünniaegadel (1871, 1875). 1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks,
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline
väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Tõenäoliselt ei heida Platon siiski kunstile ette vähest seost reaalsusega, vaid pigem puudujääke ideaalsuse osas. Platonil on selle kõrval ka n-ö positiivseid käsitlusi kunstist, nt määratleb ta mõõtmise ja mõõdupära erinevuse kunsti puhul, räägib teadvast ja teadmatust jäljendamisest, käsitleb nii filosoofiat kui kunsti mõlemat inspiratsioonil põhinevana- lisaks muule on ta ise maailmakirjanduses tunnustatud draamateoste autor, mistõttu tuleb ütelda, et Platoni suhe kunsti on õieti silmatorkavalt ambivalentne. Kokuvõte Nüüd kui sa oled selle referaadi läbi lugenud võid sa öelda, et tegelt oli Platon kõva mees. Kuna minu pilt temast muutus küll pärast selle töö koostamist. Ma sain juba algatuseks teada palju tolleaegsest elust ja kombetest. Samuti kardsin ma, et selle referaadi tegemine on igav kui hoopis vastu pidi. See oli just huvitav ja kaasahaarav. Loodan, et sulle meeldis!
Kaks sakslast arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks ,,ideaalse ilu" kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. 12. Selgitada antiikaja draamateoste jõudmist Euroopa kultuuri eri perioodidel (renessanss, klassitsism, romantism, 20. sajand, vt. TL lk. 317-330 ja RETSEPTSIOON). Esimene originaalne uusaja tragöödia Giraldi Obrecche (Pärsia teemadel). A.Palladio projekteeris teatri (Kuningas Oidipus). Itaalias siiski tagasihoidlik, kuid inspireeris kirjanikke FRA-s ja GB-s Prantsusmaal Jodelle´i Cleopatra (1552) Seneca teosest tuntud motiiv vaimuga, Euripidese laadis unenäojutustus)
meenuvad läbi emotsionaalse mälu, see viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil, väärtustatakse ka üksildust. Oluline loodusesse minek, loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Teos on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit: taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse. Louis Sébastien Mercier sai kuulsaks draamateoste ja heroiliste epistlitiega. Tema sõnul rikkus klassitsistlik draama ära prantsuse keele. Mercier kirjutas u 60 draamat. Vastuoluline autor, ründas klassitsismi. Kujutas inimesi, kes pole ühiskonna tipus, nagu ka Rousseau ja Diderot. Kui varasemalt kujutati lihtinimest ja tema probleeme läbi huumori, siis Mercier seda enam ei teinud. Tema kontekst oli igapäevane, puuduvad erakordsed sündmused. Tavalised töökad inimesed. Kolmas kiht jääb enamvähem tähelepanuta
autori üks varalisi õigusi. Muusika-, draama- ja muu kirjadusteose avalikuks esitamiseks on vaja autori või tema õiguste omaja eelnevat nõusolekut. Hariduslikel eesmärkidel on autori õigusi selles osas piiratud. Tõenäoliselt on siin silmas peetud esmajoones üldhariduskoole, kuid nimetatud säte võib olla kohaldatav ka kõrgkoolides. Seadusandja on eeskätt silmas pidanud muusikateoste, draamateoste jm. Teoste avalikku esitamist, kuid sätte lai ulatus võimaldab siia alla kanda ka teiste kirjandusteose liikide esitamist. AutÕS § 22 lubab autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost avalikult esitada: 1. õppeasutustes selle vahetus õppeprotsessis (näiteks tundides, loengutes, õppetöövälises tegevuses, mis toetab õppeprotsessi); 2. õppeasutuse õpetava personali ja õpilaste enda poolt; 3
Nt Shakespeare. · Klassitsism (17-18 sajand) Taotles kusnstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Hoiti lahus komöödia ja tragöödia. · Suur Prantsuse Revolutsioon (18.sajandi lõpp) Huvitus antiigi poliitilisest sisust. Vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. 4 murret : Aioolia murre (alati eeposed), Dooria murre (draamateoste kooriosad), Ioonia murre (sellest tekkisid proosateosed), atika murre (hiljem suurteosed) 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa. Sellest ajastust pärinevad mütoloogilised
vahelduvad elu jälgimisel mitmesugused varjundid ja suhtumisnüansid. Ja lõpuks on tema elunähemine ning mõistmine sügavalt rahvuslik, mis teebki Tammsaare loomingu Eestis väga populaarseks. A.H.Tammsaare esimeseks kõrgperioodi teoseks on piibliaineline ,,Juudit" . Piiblis leidub legend Juuditist, kes vapra ja jumalakartliku naisena päästab kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast. Seda legendi on paljud kirjanikud kasutanud draamateoste algmaterjalina. Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi. Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas
Klassitsistliku esteetika kritiseerimine. Kunstivormide mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teaostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju
Näiteks võõrkeelse ilukirjandusliku teksti adapteerimine õppijate tarbeks. aimekirjandus vt populaarteaduslik kirjandus. ajakirjandus press, perioodiliselt ilmuvad trükiväljaanded: ajalehed, ajakirjad, almanahhid jmt. Laias tähenduses kuuluvad ajakirjandusse ka raadio ja televisioon. ajakirjandusstiil ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. ajalooline muistend vt muistend. ajalooline kirjandus ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber
põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika objekt on luuletaja isiksus tema sisemaailm, mõtted, elamused. Eepika- ja draamateoste mõistuslik- loogilist või ajalis-põhjuslikku arendust asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Üksikasjaliku kirjelduse asemel kesksel kohal kujund. Kujundi ja kõlaseoste loomise eesmärgil saab eriti tähtsaks sõnavalik. Klassikalised lüürikazanrid on ood, hümn, eleegia, jamb. Seos muusikalise saate (ja tantsuga) muutus nõrgemaks; kõigepealt eraldusid saatest jamb ja eleegia, lüürika teistel liikidel (meelika, melos `laul') kestis seos muusikaga hellenismi-