Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ).
mis võimaldasid neil etenduse kestel hõlpsasti mitmes osas esineda, ühtlasi kadus selle tõttu mängust miimiline külg, mida asendasid kehaliigutused ja deklamatsioonikunst, naiste osades esinesid mehed, vaheaegu polnud, näidendi tegevus oli mõeldud toimuma ühes ja samas kohas ja üheainsa päeva jooksul. Aischylos(525456)võttis aktiivselt osa Ateena poliitilisest elust ja võitles KreekaPärsia sõdades. Tema ulatuslikust loomingust(antiikteadlaste järgi 90 draamateost) on säilinud 7:,palujannad,pärslased,seitse teeba vastu, aheldatud prometheus ja oresteia(triloogia). Ta võttis tragöödiate aluseks harilikult kangelaslood. Mütoloogiline aine saab tema käsiltuses kaasaja riiklust ja kultuuri pooldava mõtestuse. Sellelt seisukohalt laiendab riigi ja sugukonna, rahva ja võimu, saatuse ja jumala vastuolu. Üksikisiku saatus on tema teoseis allutatud polise huvidele.
2. RÜHM Lugeda läbi novell "Reetlik süda" ja tutvustada seda teistele 3. RÜHM Lugeda läbi novell "Must kass" ja tutvustada teistele IV Tehke kuuldu põhjal vihikusse Poe novellide üldiseloomustus KODUS: Lugeda novell "Usheri maja langus" "Maailmakirjanduse lugemikust" lk 443-455 9. TUND TEEMA: Romantiline draama. Goethe "Faust" TUNNI EESMÄRK: Õpetada mõistma Goethe "Fausti" kui romantilist draamateost. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid lisainformatsiooni hankimiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: J. W. Goethe "Faust" Maailmakirjanduse lugemik Arvutivõrk Internet TUNNI KÄIK: I Anda suuline hinnang Poe novellile "Usheri maja langus" Pöörata tähelepanu novelli ülesehitusele ja stiilile. Vastajaid hinnata II Romantiline draama - ülevaade Ka draamat iseloomustab luuleline varjund.
stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20. sajandi kultuuripärandisse võib lugeda proosa- ja draamakirjaniku Anton Tsehhovi, kelle enamik teoseid jäi küll eelneva sajandi lõppu, kuid nii tema tipuks kui ka üheks maailma paremaks peetakse draamateost ,,Kolm õde". Anton Tsehhov kuulus realistide koolkonda, seega on tema draamateostes palju argiseid sündmusi. Tsehhovi kohta ongi öeldud, et tema teostes ei juhtugi otseselt midagi, toimub vaid katkematu kulg argiseid sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul
või osa ei kasutaks. Hamleteid : · Juhan Viiding intelligentne ja keeruline · Merle Jääger punkarlik, kriitikutes väga vastuolulised seisukohad · Marko Matvere suhteliselt kaasaegne Üks olulisemad probleeme, mida lahatakse: Kas Hamlet oli tunde või teoinimene? Shakespeare tragöödiad kokkuvõttes: suurimaks paheks kasuahnus, mis viib hukatusenim kaitseb mõtte-, tunde- ja valikuvabadust. Kaks eraldiseisvat draamateost on ,,Talve muinasjutt" ja ,,Torm" - reaalsus ja fantaasia segunevad, autor viib lugeja unistusteriiki. Shakespeare on üks olulisemaid renessansi kirjanduse austajaid, kelle jaoks humaansus on ääretult oluline. Probleemid mõjuvad kaasaegsena, olenemata ajastust. Hamleti monoloog (faktidega põhjendus) 1. Miks püstitab selle küsimuse? 2. Miks jõuab sellisele lahendusele? Moliere
raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lühinäidendid. C kirjutas aristokraatlikule publikule ning 1651.aastast ainult õukonnateatrile – suurejooneline lavastust, efektsed dekoratsioonid. Temaatiliselt kirjutanud usulisi, ajaloolisi ning mantli ja mõõga näidendeid. Ainese sai antiikkirjandusest ja teiste maade ajaloost, ajaloolisse tõesse suhtub üldjoontes hoolimatult.
Odysseus pääseb nõid Kalypso saarele, seal on ta 7s vangis. Odysseus otsustatakse koju saata, nõiutakse tema naiselt Penelopelt kellegi väljaarvamist endale meheks ja Ithakale kuningaks. Eepos kulmineerib ülbete kosilaste tapmisega. KREEKA DRAGÖÖDIAD Aischylos -vanim antiikkirjanduse meister -on Ateena demokraatliku riigikorra tekkimise ja õitseaja kirjanik -osales aktiivselt Ateena poliitilises elus -osales Kreeka-Pärsia sõdades -loonud 90 draamateost nendest säilinud on 7 -võttis dragöödiate aineseks kangelaslood ja laulud -teda peetakse dragöödiate isaks -ta tõi tegevusse teisi tegelasi -tema teostes tähendati koori taandumist -olulisel kohal oli dialoog näitlejate vahel Sophokles -sündis Ateenas, isa oli tuntud relvameister -oma aja kohta tark ja haritud, valiti korduvalt riigiametitesse, kuid poliitikas ei olnud tal edu -ta on loonud 123 näidendit ( säilinud on 7 dragöödiat) -on võitnud 24 loorberipärga
19. sajandi lõpust alates nihkub tähelepanu väliselt tegevuselt sisemisele tegevusele (emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud);
19. sajandi lõpust alates nihkub tähelepanu väliselt tegevuselt sisemisele tegevusele (emotsioonide mõtete arengule ja muutumisele). 10.Milline on suletud, milline avatud vormiga draama? Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp, mille ideaalmudeliks on klassitsistlik tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud);
V sajandi kolm suurimat trgöödiakirjanikku olid AISCHYLOS, SOPHOKLES ja EURIPIDES. AISCHYLOS (525-456) oli neist vanim. Tema looming jääb Ateena demokraatia tekkimise ja õitseaega. A pärines aristokraatia hulgast. Ta võttis osa poliitilisest elust ning Kreeka-Pärsia sõdadest, osales Maratoni (490), Salamise (480) ja Plataia (479) lahingus. Draamavõistlustel tuli ta kolmeteistkümnel korral võitjaks. A olevat kirjutanud 90 draamateost, millest tervenisti on säilinud 6: ,,Palujannad", ,,Pärslased", ,,Seitse Teeba vastu", triloogia ,,Oresteia". Enamikust kaotsiläinud tragöödiaist on teada pealkirjad ja mõningad fragmendid. Aischylose zanriuuendused: tõi lavale teise näitleja (hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda), vähendas kooripartiid, ehkki koori osakaal jäi tema näidendeis veel küllaltki suureks, koor vähenes 50 liikmelt 12-le; suurendas näitlejate dialoogi osa.
Siiamaani. Keha on pantheonis. Maailmavaade Igasuguse inimese tunnetuse aluseks on kogemus.(Või inimene sünnib kaasaantud kogemustega.) Maailma harmoonia eeldab jumalat kui algpõhjust: deism ,,Isegi kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Jumalat vaja lihtrahvale: karistab, õpetab. Filosoofid, haritlased saavad ilma hakkma. Õpetab loomulikku religiooni: jumal algpõhjus, ei pea teda ilmtingimata kirikus kummardama. Tee seda, mis endale tahad. Arvas, et näitekirjanik, 54 draamateost (kõige rohkem tragöödiaid) temast sai Shak vaadete ja näitekirjanduse pooldaja. Poeemid ,,Henriaad"- pra kun Henri IV-st. ,,Orleans'i neitsi" koomiline Denis Pra kaitsepühak. Maa tuleb päästa inglaste käest. Aga teate, pole ühtegi neitsit. Leiab ühest külakõrtsist Jeanne d'Arc'i teenijatüdruk. Neitsi, sest ta on turske, temast saabki ülemjuhataja vägedele. Luuuuuule kirjutab palju läkitusi, epigramme. Alguses luule kerglane, elu lõpu poole filosoofiline
19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil. Paljud tema draamad kujutavad kodanliku ühiskonna varjatud külgi, pahelisi instinkte, hukatuslikke kirgi, perekonnas valitsevat usaldamatust ja vihkamist. Armastust käsitleb Strindberg kui mehe ja naise võitlust ülemvõimu pärast, mistõttu tema
Ta leidis samas, et Prantsusmaa on maha jäänud. Kirjandusliku poolega oli ta Inglismaal Shakespeare'iga tutvunud, millest vaimust. Leidis, et klassitsism on kehvem kui Shakespeare. Voltaire'il ilmusid Brutusest inspireeritud „Caesari surm“. Ta leiab ühe kauni markiisi, kes elab Pariisist eemal lossis ja pakub talle 10a peavarju. Ta elab seal. Seal arendab oma filosoofiat. Sealjuures oli ta mitmekülgne: filosoofiline kirjandus, näitekirjandus (50 draamateost), ajaloolised uurimustööd, luule. Kuniks ta Louis XV armukesele leiab valitseja silmis armu ja võib Pariisi tagasi pöörduda lühikeseks ajaks. Kuningas annab talle õukonnakrooniku ametikoha. See ametikoht on mainekas, kuid samas tühine. Voltaire pidas ametit paar päeva, kuid siis pöörab kuningaga tülli, sest on kriitiline oma avaldusest. Teda päästab Preisi valitseja Friedrich II, kes kutsub ta enda õukonda. Friedrich II püüab mängida valgustatud valitsejat
19. sajandil austas Glucki väga Richard Wagner (1813-1883). Viimaste kümnendite edukamad Glucki-lavastused on olnud stiliseerivad à la Robert Wilson (sellega tegid algust juba I maailmasõja eelõhtul Adolphe Appia ja Emile Jaques-Dalcroze ning nii Glucki kui Wagneri puhul pidas seda oluliseks ka meie esimene professionaalne ooperilavastaja Hanno Kompus). 16. Mozarti ooperid Prantsuse ja Itaalia muusikateatri taustal Ka Mozart (1756 1791) püüdis ooperist draamateost teha, kuid ta lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Clucki ooperireform teda seega palju ei mõjutanud (Clucki reformi aluseks oli tõsine ooper). Mozartile jäi muusika peamiseks väljendusvahendiks. Libretolt otsis Mozart ennekõike tuge oma muusikalisele dramaturgiale ning tegi selle nimel ka koostööd libretistiga. Koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel erialadelt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned.
Kõik etendused olid arvestatud massilise pealtvaatajaskonna jaoks (Ateena teatris oli 17000 kohta) ja toimusid võistluse korras. Tragöödiavõistlustest võtsid osa kolm autorit, kellest igaüks esitas kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Saatürdraama leevendas oma naljade, laulude ja lõbusate tantsudega tragöödiate sisust jäänud rusuvat muljet. Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos (525-456) Eleusisest, kes lõi 90 draamateost, millest säilinud on 7. Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja, tragöödia "Pärslased" autor, milles ta suure patriotismiga kirjeldab Salamise merelahingut (480. a.). Välja arvatud "Pärslased", on kõik ta tragöödiad kirjutatud mütoloogilistel süzeedel. Aischylos usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus. Inimmõistuse võidu seisukohalt on iseloomulik teos "Oresteia". Trooja sõjast tagasitulnud
annaabi.ee 
