JAAPAN NO-teater – Algselt oli need usupühadel korraldatud draamaetendused, sisult lüürilis-melodramaatilised. Näitlejateks ainult mehed. See on väga herolinie, kangelaslik. Tihtipeale muinasjutulise või ajaloolise taustaga. Näitlejatel on ees maskid, laval ei olnud dekoratsioone(või väga vähe) kohustulik oli foonile maalitud mänd. Liikumine on pantomiimilaadse tantsuga. Tausta muusikaks on flöötdid jakäsi trummid. See pole realistlik. Kabuki – algselt oli see nii meeste kui ka naiste poolt esitatud, siis aga prostitutsiooni probleemi tõttu 1628.
ka muude kunstiliste väljendusviiside arnegule ning Ateenast kujunes kvaliteetse maalitud keraamika juhtiv tootja. Ateena keraamikat müüdi kõikjale ning tehti ka ulatuslikult järele. Parimate muusika-, luule- ja draamateoste selgitamiseks peeti iga-aastasi võistlusi, kusjuures etteasted toimusid avalikult. Säilinud teosed kuulsad tragöödiad ja keerulise sisuga komöödiad moodustavad suures osas hilisema Lääne teatrikunsti baasi. Draamaetendused andsid kreeklastele võimaluse avastada inimloomust ja jumalate olemust aga ka väljendada ühiskonnaelu ja poliitikat käsitlevaid seisukohti. Ateenast sai ka hariduselu ning intellektuaalsete vaidluste keskus, asutati koole ja õppeasutusi, kuhu tuldi õppima kõikjalt üle kogu Egeuse mere. Ateenas kujunes välja kaks filosoofilist koolkonda akadeemia ja lütseum -, mille eesotsas olid vastavalt Platon (427-347 eKr) ja Aristoteles (384-322 eKr).Nende kahe mõtleja tööd, mida
Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja ooperid. · 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J
Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach. Georg Friedrich Händel'it (1685 - 1759) peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni. Ta suri pimedana
jäeti värvimata · oraakel spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida · alfabeet tähestik, nimetus tuleb kreeka tähestiku kahest esimesest tähest alfa ja beeta · orkestra ringikujuline plats Vana-Kreeka teatri keskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad · skenee taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris ; asendas sageli lavakujundust · draama teatrietendus;draamaetendused jagunesid komöödiateks ja tragöödiateks · tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas. · komöödia ehk pilke-või naljamäng; lõbusa lõpplahendusega näidend · dionüüsiad pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas 2. Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood,
ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus.t, lavastati nii prantsuse kui itaalia oopereid. Inglise muus.teatri omapäraseks vormiks olid olid õukondlikud maskietendused (tunti juba 16 saj lõpus). Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamaetendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad ja muus.lised dialoogid ning koorid. See teatrivorm elas ülikute majades üle ka Cromwelli ajastu ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud
naljade. Sophokles oli soositum poeet ja võitis väga palju auhindu. Meieni on jõudnud 7 tragöödiat. Mees eelistas luuba triloogiaid nii, et iga tragöödia oli siseisev lõpetatud tervik. Tema tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus", mille ainestik on pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kreeka teater ehk üldiselt vaatemängupaik orkestrast(koor), lavatagusest ,vaatamispaigast. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme
kuuluvad veel ballettooper "Galantne India", lühiballet "Pygmalion". 1.4. Inglise maskimängud ja ooperi teke Inglismaal Peale puritaanlaste rüüsteretke, sattus taastuv muus.elu Charles II ajal tugeva prantsuse mõju alla, väga hästi tunti Londonis ka Itaalia muus.t, lavastati nii prantsuse kui itaalia oopereid. Inglise muus.teatri omapäraseks vormiks olid olid õukondlikud maskietendused (tunti juba 16 saj lõpus). Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga draamaetendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad ja muus.lised dialoogid ning koorid. See teatrivorm elas ülikute majades üle ka Cromwelli ajastu ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus
nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. Draama teke oli seotud kultuslikke rituaalide ja viljakuspidustustega Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt
Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud (koturnid) ja mask. Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi,
varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis-laululine tantsuetendus. Autor, kes lõi tragöödia teksti, see 7 komponeeris ka muusika ja oli samas ka lavastaja. Ditürambi laulis koor, kui koor ei laulnud, siis tekkis dialoog. Tragöödiate põhiteemaks olid müüdid. Eelkäijaks oli eepos. Aines põhinebki peamiselt kangelasmüütidel
meelelahutuslik lugu, mida esitavad maske kandvad näitlejad, kõige tuntum soku mask. Antiikteatri osad: orchestra (ringikujuline lava), skene (lava taga asuv ehitis), theatron (publiku istekohad). Skene kr telk, näitlejatele kostüümide vahetamiseks. Orchestra kr tantsima. Theatron kr vaatama. Skene ees asuv kast proskeenion sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme
annaabi.ee 
