kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. CONSTANTINUSE VÕIDUKAAR Keiser Constantinuse võidukaar (312-315 a.), kaarel on palju vanadelt ehitistelt üle võetud, osaliselt töödeldud figuurirohkeid reljeefe. TITUSE VÕIDUKAAR Tituse võidukaar Forum Romanumil kõrgub Püha tee kõige kõrgemas kohas. Sealt kulges läbi iidse linna Rooma Kapitooliumile suunduvate triumfeerivate armeede protsessioon. Triumfikaare püstitas 81.a. Tituse vend ja järeltulija Domitianus (vanim meie päevini säilinud kaar Roomas). Tituse 2 a võimuloleku ajal (79-81) toimusid Vesuuvi vulkaanipurse, katk, tulekahju, ehitati Tituse termid, lõpetati Colosseum. FORUM ROMANUM Forum Romanum hilisantiikajal foorum lagunes ja purustati, keskajal muutus kivimurruks, nimetati isegi karjamaaks (1898-st pidevalt väljakaevamised). KASUTATUD MATERJALID Ajaloo õpik Vikipeedia.ee
Constantinuse võidukaar Keiser Constantinuse võidukaar (312315 a.), kaarel on palju vanadelt ehitistelt üle võetud, osaliselt töödeldud figuurirohkeid reljeefe. Tituse võidukaar Tituse võidukaar Forum Romanumil kõrgub Püha tee kõige kõrgemas kohas. Sealt kulges läbi iidse linna Rooma Kapitooliumile suunduvate triumfeerivate armeede protsessioon. Triumfikaare püstitas 81.a. Tituse vend ja järeltulija Domitianus (vanim meie päevini säilinud kaar Roomas). Tituse 2 a võimuloleku ajal (7981) toimusid Vesuuvi vulkaanipurse, katk, tulekahju, ehitati Tituse termid, lõpetati Colosseum. Forum Romanum. Forum Romanum hilisantiikajal foorum lagunes ja purustati, keskajal muutus kivimurruks, nimetati isegi karjamaaks (1898st pidevalt väljakaevamised). TÄNAME TÄHELEPANU EEST !!!
- Agrippa mees surnud. Midagi täpsemat ei teatud, aga arvatakse,et ta olevat mõrvatud - Agrippa oli 33 ja Claudius 58, nad abiellusid 49. aasta alguses - legaliseeriti onu ja vennatütre abielu - Senecast sai Nero õpetaja - Senecast sai Nero usaldusisik - Claudius adopteeris Nero - 50ndal aastal sai Lucius Domitius Ahenobarbusest Nero - Agrippina sai lisanimeks Augusta - 51. aastal, samal aastal kui sündis hilisem keiser Domitianus, sai Nero toga virilis'e. - 53. aastal abiellus Nero oma kolmeteistkümne aastase kasuõe Octaviaga- oma ema soovil - Nero ei kohkunud tagasi ka selle eest,et vägistada preestrinnat - Nero oli armunud Aktesse - Agrippina silmis oli keiser ainult alaealine laps - Agrippina oli võimukas naine ja polnud kordagi oma 39. eluaasta jooksul kaotust tundnud, siis pidi ta seda aga tundma oma poja käe läbi. Ta oli solvunud. Nero teadis seda, ta teadis ka
Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr. Kogu sellel territooriumil valitses stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu -Pax Romana. Rooma
peale Claudiuse surma järgmiseks Rooma keisriks 5)Nero 5468 Nero (Imperator Nero Claudius Divi Claudii Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Lucius Domitius AhenobarbusTa oli Gnaeus Domitius Ahenobarbuse ja Agrippina ainus laps. Agrippina oli Caesari õde. Nero lõpetas elu enesetapuga. 6)Galba 6869 Galba (Servius Sulpicius Galba Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba 7)Otho 6969 8)Vitellius 6969 9)Vespasianus 6979 10)Titus 7981 11)Domitianus 8196 12)Nerva 9698 Traianus 98117 Hadrianus 117138 Lucius Aelius (Hadrianuse pärija, kuid suri enne teda) Antoninus Pius 138161 Marcus Aurelius 161180 Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238
Claudius 10 e.Kr 41 50 64 54 Nero 37 54 17 31 68 Galba 3 e.Kr 68 71 72 69 Otho 32 69 37 37 69 Vitellius 12 69 57 57 69 Vespasianus 9 69 60 69 79 Titus 39 79 40 42 81 Domitianus 51 81 30 44 96 15 Kasutatud kirjandus 1. Nero keiser ja jumal, kunstnik ja narr,, Vandenberg P. 16
docstxt/.txt
(Teine).Tema paariaastase valitsusaja jooksul toimusid mitmed suured õnnetused. Vesuuvi vulkaani purse mattis tuha ja laava alla Pompeji ja Herculauneumi linnad, jäädvustades sellega sajanditeks osa Tituse aja tegelikkusest. Seejärel toimus Roomas suur tulekahju, millele järgnes epideemia. Kõigis õnnetustes püüdis Titus rahvast aidata. Pärast Tituse surma sai valitsejaks tema noorem vend Titus Flavius Domitianus. Antiikajaloolased iseloomustavad teda kui julma liiderdajat, kes võrgutas Rooma abielunaisi, tappis senaatoreid ja omastas ohvrite vara. Samas tegi ta suuri kulutusi luksusehitistele ja vaatemängudele. Tema järeltulijaks kuulutasid pretoriaanid vana auväärse senaatori Nerva, keda kujutatakse targa, lahke ja tagasihoidliku mehena. Pärast vaevalt poolteist aastat kestnud valitsemist Nerva suri. Viimased suured keisrid
Kes oli selle nn eliitklassi kõige vanem ja kõige noorem õpilane? 7. Kuidas võis juhtuda, et Jeesuse kodukohas keegi tema andeid ja võimeid ei märganud? 8. Kas tead kuulsusi, kelle anded avaldusid vanemas eas? 16 9. NON OLET RAHA EI HAISE (Rooma keiser Vespasianus oma pojale Titusele) Aastail 6979 oli Rooma keisriks Vespasianus, 7981 tema vanem poeg Titus, 8196 tema noorem poeg, Tituse vend Domitianus. Kõik kolm esindavad Flaviuste dünastiat. Amphiteatrum Flavium (Colosseum) Tituse võidukaar Roomas Vespasianus läks ajalukku lausega ,,Non olet" ('ei haise'). Kui poeg Titus teda manitses, et ta Rooma linna avalikud käimlad maksustas, pani isa pojale mündid nina alla ja lausus: ,,(Raha) ei haise!" Meie päevil kasutatakse seda ladinakeelset väljendit ebaausal teel saadud raha hankimise õigustamiseks.
Vitellus ja Vespasianus). Flaviuste dünastia 69 96 Vespasianus 69 79: Taastas riigi sisemise ühtsuse ja piiride julgeoleku. 66 70 Juudi sõda: juutide Rooma-vastane ülestõus; pärast kolmeaastast piiramist vallutas tulevane keiser Titus Jeruusalemma ja hävitas linna koos Jahve templiga. Titus 79 81: 79 Vesuuvi purse, mis mattis vulkaanilise tuha ja laava alla Pompeii ja Herculaneumi. 80 valmis Rooma Colosseum (Flaviuste amfiteater). Domitianus 81 96. Algasid sõjad Daakia vallutamiseks; läks oma autoritaarse poliitikaga konflikti senatiaristokraatiaga ja kukutati. Antoninuste dünastia (adoptiivkeisrid) 98 192 Traianus (98 117). Valitses üksmeeles senatiaristokraatiaga. 101 106 vallutas kahe sõjaretke käigus Daakia. Nende võitude tähistuseks püstitati roomas Traianuse sammas. 114 117 sõjas Partiaga vallutas Armeenia ja Mesopotaamia. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima välise ulatuse.
väepealikud. Vespasianus (69-79): juutide ülestõusu mahasuruja, tema poeg hävitas Jahve templi. 69 marssis vägedega Rooma. Pärines Flaviuste perekonnast, mille järgi nüüd ka dünastiat nimetatakse. Kokkuhoidlik: hoolitses riigikassa täitmise eest, maksustas kempsud (,,raha ei haise"). Senatisse provintsiaristokraatiat. Alustas Flaviuse amfiteatri ehk Colosseumi ehitust. Titius (79-82): ideaalne keiser, eelmise poeg ja Jeruusalemma mässu mahasuruja, senatiga head suhted. Domitianus (81-96): võttis endale alalise tsensori ameti, lasi senaatoreid hukata, tõstis sõjaväe palka. Tapeti. 3. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. Hirmsale Domitianusele järgnes viis head keisrit, mistõttu hiilgeaeg. Keisrid ja senat said hästi läbi, valitsejad üritasid vastata valitseja ideaalpildile, provintsiaristokraatia tugevnemine,
perekondlike sidemete tähtsust. Kogudused olid võrdlemisi avatud ning linnades tõi see kohale palju juurteta inimesi, kes tahtsid tunda osadustunnet teiste inimestega. Kristlaste tagakiusamise puhul on oluline märkida, et see ei toimunud pidevalt, vaid kampaaniatena. Enamasti kiusati taga kristlasi impeeriumi läänepoolses osas, idapoolne osa sai tagakiusu vähem tunda. Tagakiusamiste traditsiooni algatas 64. aastal keiser Nero, kristlaste tagakiusajatena jäid ajalukku ka keisrid Domitianus, Trajanus, Commodus. Viimane julm ja laialdane tagakius leidis aset 4. sajandi alguses keiser Diocletianuse käsul. 3. Varakristlik õpetus ja vaimuliku ameti kujunemine (13 sajand). Kristliku kaanoni kujunemine. Monarhistlik (piiskoplik) ja karismaatiline amet. Kristlik gnoosis. Markion ja montanism. Kristliku kaanoni kujunemine on võtnud sadu aastaid, kui mitte aastatuhandeid. Esimese sajandi kristlased ei pidanud vajalikuks Jeesuse isikuga seonduvat üles
1.saj. m.a.j. soodustas kristluse levikut juutidele antud privileegide kattevari, sest algselt ei olnud kristluse ja judaismi erinevus paganliku riigi silmis kuigi oluline. Viimane ei tähenda, et kristlased ja juudid ise poleks seda vahet tajunud (näit. apostel Pauluse võitlus juudakristlastega) Kristlaste esmane riigipoolne tagakiusamine oli pigem kohaliku ja ajutise iseloomuga, kusjuures ei eristata juute ja kristlasi (esimene kristlaste tagakiusamine 64.a keiser Nero ajal). Domitianus, esimene keiser (81-96), kes nõudis enda kutsumist dominus et deus, jälitas nii stoikuid kui kristlasi. Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas haripunkti keiser Diocletianuse ja tema kaasvalitseja Galeriuse ajal. Siin võib näha keisrivõimu püüdu kasutada teravnevast kriisist jagusaamiseks ja riikliku
Juba Tiberiuse ajal on ta andnud rooma linna prefektidele andnud selge korralduse kanda hoolt sellest, et kui isandad orje taga kiusavad, siis orjad teisele isandale müüdaks et nad vabaks pääseks. Keiser Claudius( 41-44) andis samamoodi orja kaitsekorralduse, sätestades, et kui ori, kes on haige või põdur kelle isand ei abista teda ja ori saab templist abi ning seda ka saab, sealt terveks saades varasemal isandal ei olnud sellele orjale enam õigusi. Keiser Domitianus 1 saj lõpust, kes ise oli kuulus oma julmuse poolest, keelas ära orjade kastreerimise ärilistel eesmärkidel. Karistus oli ette nähtud suur, isand kes oma orja ärilistel eesmärkidel kastreeris , pidi riigile andma poole oma varast. Kõige enam aga hakkas orjade kaitseseaduseid tulema 2 saj Hadrianuse ,korraldas kastreerimise keeldu,kusjuures nägi ette orja või vaba mehe kastreerimise võrdsustamist mõrvaga. Keelas orjade omavahelise tapmise ära, orje ei võinud
Efesoses elades on tema arvele kantud palju imesid. Näiteks olevat Johannes surnust üles äratanud Drusina- nimelise naise. Johannes oskas muuta puupulki ning kive kullakangideks ja kalliskivideks. Kui Efesose preestritar Diana lasi tal juua mürgikarikast, tegi Johannes karika kohal ristimärgi ja sundis mürgi pisidraakoni või mao kujul karikast väljuma. Sellest sündmusest pärinebki Johannese vastav atribuut - karikas. Millalgi olevat Rooma keiser Domitianus pagendanud ta Kreeka saarele Patmosele, kus Johannes sai ilmutuse ja kirjutas Ilmutusraamatu. Johannes pääses õnnelikul kombel ka Domitianuse tagakiusamistest: keevast õlikatlast tuli ta välja vigastamatult. Pärimuse järgi elas Johannes kõrge vanuseni. Johannes oli ainus apostel, kes suri loomulikul viisil. Arvatakse, et surma lähedust tundes lahkus 105-aastana Johannes kodust, kaasas seitse lähemat õpilast. Johannes heitnud hauda ja õpilased katnud ta mullaga
annaabi.ee 
