Second level Third level Fourth level Fifth level Ülikooli ülesehitus Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste või sellide seisuses. Ülikooli tegevuse kinnitas paavst oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori. Õppejõud määrasid ametisse dekaanid.
veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst: - Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg
saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika.
emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele
Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme
Tema viis ellu rektori või dekaanide korraldusi. Pedelli ülesanne oli viibida jumalateenistustel ja akadeemiliste koosolekutel ja eksamitel ja kui seal esines korrarikkumisi, siis pidi ta viivitamatult rektorile sellest teada andma. Sündikus oli ametimees, kes tegeles ülikooli kassa ja majandustegevusega. ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS Õpetajaks saamine Õpetaja funktsioon on tekkinud palju varem kui tekkisid esimesed ülikoolid. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks. Õpetaja pidi olema aadlik, kuna enamus õpilasi olid aadlikud ja nad ei oleks kuulanud endast madalamal positsioonil olevat inimest.. Meistriteks kutsuti selliseid õpetajaid, kes olid loonud kooli või juhtisid kooli. Keskaja lõpuks hakkasid ülikooli lõpetanud ennast kutsuma meistriteks. Esimeste ülikoolide loomisest alates reguleeriti ka meistri tiitli saamist. Selleks tuli kandidaadil läbida 3 etappi: 1
Õpetajad keskaegses ülikoolis Õpetaja amet oli keskajal väga lugupeetud ja hinnatud. Hoolimata sellest ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head. Põhjuseks oli linnakodanike kadedus, kuna õpetajad said tunnustust kirikult ja paavstidelt. Õpetajaamet nõudis aadliseisust, kuna enamus õpilasi olid samuti aadlikud, kes poleks allunud endast madalamal positsioonil olevale inimesele. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks. (Havlidis 2015) Õpetaja amet keskaegses ülikoolis jagunes enamasti kaheks. Õpetajad jagunesid madalamate ainete ja kõrgemate ainete õpetajateks ning erinevus seisnes enamasti metoodikas. Esimesed õpetasid ebaolulisemaid tekste ning seda tegid tavaliselt bakalaureuse kraadiga üliõpilased. Kõrgemate ainete õpetajad olid kas doktorid või meistrid, kes õpetasid kõige olulisemaid ladina tekste. Enamasti oli võimalik aga
Oxfordi ülikoolike Inglismaal. Cambridgei ülikool alustas tegevust XIII saj algul. Hispaania kõige tuntum arstiteaduskeskus Salamanca ülikool 1218. saksamaal tekkisid ülikoolid alles XIV saj alates ja Põhja uroopas veel hiljem-esimene oli 1477. a asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Elukorraldus-Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andsis õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõpilased olid enamasti pärit eripiirkondadest ja jagunesid seet'ttu omaette paikkondlikesse või universtiteetidesse. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis
Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses. Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest
Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda: õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias.
2. sajandi esimesel kümnendil levis mõjuvõimsalt juba päevaleht oma teaduse-, kirjanduse- ja kunstilisadega.1906. aastal hakkas ilmuma " Eesti Kirjandus". 1907.aastal ilmus igas linnas kohalik ajaleht. 1900-1906.a. trükiti K.A.Hermanni entsükloppdiat " Eesti Üleüldine teaduse raamat", ilmus ka J. Aaviku " Keeleline Kuukiri" (1912-1914) ja V.Reimani toimetatud " Eesti Kultuura" I-IV (1912-1915). Algas rahvuslike teaduste areng, keeleteaduse doktoriteks said M.Veske, J.Hurt, K.A. Hermann. Oskar Kallas kaitses doktroiväitekirja eeesti rahvaluule alal. 1906. aastal said kutselisteks teatriteks " Vanemuine" ja "Estonia". 1903.a. alutas tööd A.Laikmaa ateljeekool Tallinnas,aasta hiljem K.Raua oma Tartus. 9. Haridussüsteem Eesti Vabariigi ajal 1919.a. 9. septembri Asutava Kogu otsusega lainedati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.õppekavades asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja
annaabi.ee 
