ühiskonnas. Püütakse vähendada noorte inimeste ennasthävitavat ja sotsiaalselt vastuvõetamatut käitumist, näiteks alkoholism, narkomaania, suitsetamine, õigusrikkumised, koolist väljaheitmine, autojuhtimine purjus peaga, vandaalitsemised ja muud vägivallatsemised. Siia alla kuuluvad ka vägistamised, abielueelsed raseduse juhtumid ning enesetapud. Selliste käitumiste sagenemine on tõestuseks meie esivanemate valedest arusaamadest distsiplineerimisel. Nende tavapärased võtted nii kodus kui koolis ei ole vilja kandnud. Võib järeldada, et senised lastekasvatusmeetodid on olnud pigem sellise soovimatu käitumise põhjus kui sellevastane ravim (Gordon 2003). 2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE Väga oluline on vahet teha distsipliinil kui nimisõna ja distsiplineerima kui tegusõna tähenduses
(Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest rakendades biheivioristlikke õppimise seaduspärasusi. Samuti antakse vastused küsimustele, millistel seaduspärasustel rajanevad metoodikad õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted Kinnitus ehk tasustus on sündmus või stiimul, mis suurendab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel (Krull, 2000). Näiteks kui ema kiidab last toa koristamise eest, kes hakkab seejärel järjekindlalt oma tuba korras hoidma, toimib kiitus
...........................23 11.4. ETTEVÕTTEPRAKTIKA LEHT........................................................................24 Ettevõttepraktika aruanne 1. SISSEJUHATUS Minu ettevõttepraktika kohaks oli OÜ ... Oma ettevõttepraktika kohaks valisin ..., kuna seal töötamine objektijuhina annab mitmekülgseid juhtimisalaseid kogemusi ning võimaluse ülikoolis õpitut praktilises elus rakendada. Omandasin kogemusi töötajate motiveerimisel ja distsiplineerimisel. Pidin objektil tööde kulgemise korraldama töötervishoiunõuetele ja ohutusjuhenditele vastavalt. Selleks tuli töötajaid instrueerida, anda neile välja töökaitsevahendid ning jälgida nende kasutamist. Töötajate värbamisel tuleb lähtuda töölepinguseadusest või võlaõigusseadusest. Vahel oli vaja mõne erimeelsuse lahendamiseks vaadata seaduste tekste. Näiteks TLS paragrahv 20 nõuab töö tegemise koha märkimist töölepingus omavalitsuse täpsusega
sagedamini hüperaktiivsust, ärevust, endassetõmbumist ja õpiraskusi. Nad võivad vältida kodusviibimist, kuid samuti võivad nad tunda kohustust oma ema kaitsemise ees ja nad võivad isegi füüsiliselt kaklusesse sekkuda, et väärkoheldavat lapsevanemat kaitsta. Vägivallaohvritest naiste lapsed kogu maailmas kannatavad suurema tõenäosusega lisaks ka alatoitumise all, neil on terviseprobleeme ja nad on vaktsineerimata. Vägivallatsejast lapsevanemad kipuvad tavaliselt oma lapse distsiplineerimisel olema ranged ja autoritaarsed. Sageli ootavad nad tingimusteta allumist, pidades laste igasugust vastupanu või vastuvaidlemist lubamatuks. Tihtipeale vihastavad vägivallatsejad oma laste peale sagedamini kui mittevägivallatsejad, annavad neile vähemalt kaks korda sagedamini laksu ning löövad oma lapsi suurema tõenäosusega "kõvasti." Vägivallatseja kalduvus autoritaarsele lastekasvatusele on tingitud mitmetest tema profiilile omastest aspektidest.
Ei mingeid lahtiütlemisi Neis mudelites ei ole midagi põhjapanevalt uut. Põhimõtteliselt piiritlevad nad, millisel määral ja millist liiki õpetajapoolset juhtimist käitumise juhtimisel ja distsiplineerimisel rakendada. Nad On raamatuid, mille algusest võib lugeda: „Kõik tegelased on välja mõeldud... igasugune sarna- toovad esile ka selle, millisel määral ja millisel viisil peaks õpetaja distsipliiniküsimustes juhina sus...“. Selles raamatus on vastupidi. Iga näide ja juhtumikirjeldus, isegi kõige lühemad katked sekkuma
kaasõpilaste tähelepanust ja tunnustusest. Isegi väikesed lapsed võivad käituda üleannetult selle nimel, et tõmmata endale kaaslaste tähelepanu. Kuid alates 3. klassist muutub püüd võita õpingukaaslaste tähelepanu ja tunnustust üheks peamiseks distsipliinirikkumise allikaks. Murdeeas omandab kaaslaste tähelepanu erilise mõju õpilaste käitumisele. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimisel. Nii üksikõpilaste kui ka terve klassi kroonilise väärkäitumise ohjeldamisel anna häid tulemusi biheivioristlik käitumise modifitseerimise metoodika (KMM). Selle rakendamiseks tuleb täpsustada, milles seisneb väärkäitumine; selgitada välja olud, mis on selle kinnituseks; hinnata, millise ulatusega on väärkäitumine; leida võimalused positiivse käitumise tasustamiseks; olla vajadusel valmis väärkäitumist peatama ka
Keelatakse salajased abiellumised. Vähemalt kord aastas tuleb pihtida ja armulaual osaleda. Põhiline osa nende materjalidest puudutab vaimulikkonna distsipliini küsimust. Sama sisaldavad Johannes IV 1517. aastal peetud sinodi materjal. Nende kaebuste sisu tegelikult ei ole suunatud, kuidas distsiplineerida kogudust, vaid adressaat on siiski vaimulikkond ja osalt ka mõisnikud. Nõutakse mõisnikelt osalemist talurahva kiriklikul distsiplineerimisel. 1520. aastatest on säilinud materjale Saare-Lääne kogukonna visiteerimise kohta - selle visitatsiooni jaoks koostati küsimustik, mida tuleb küsida, muuhulgas tuli uurida, kas on mõned väärusud, kas mõned pöörduvad nõidade poole. Põhiline osa küsimustikust sisaldab üldinimlikke küsimusi nagu liiakasuvõtmine, vägistamine jne. Visitatsioonis tõuseb esimesena esile mõisnike ja vasallide hoolimatus kiriku ees
Briti sotsioloog ja kelle jaoks erinevate dist- teadusfilosoof Steve Fuller, sipliinide ja on teaduslik meetod olnud uurimissuundade edukas kooliõpilaste ja terminoloogiline mitteteadusiiku ühitamatus ei ole mingiks ühiskondliku praktika, probleemiks, vaid pigem mitte aga teadlaste eneste loomulikuks seisundiks. tööpraktika Sotsiaalne reaalsus on distsiplineerimisel (Fuller mitmekesine ning selle 2005,79). Tegelikult on see tõlgendamine, sealhulgas probleem olnud teaduslik, sõltub alati teadusfilosoofias üheks konkreetsest kontekstist ja keskseks kõneaineks juba tõlgendaja sotsiaalsest ligemale pool sajandit. ning psühholoogilisest Eesti kasvatusteadustele on taustast. Sellisena näevad see ühest küljest märgiks, teadusi näiteks
Klassi häälestamine – lisaks tähelepanu saavutamisele peab õp kujundama ka õpilaste valmisoleku e häälestuse tööks klassis tema suunamisel. Õpilaste häälestamine paneb nad õpetajaga tunnis ühte sammu käima. Kõnepausid – toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorrast. Kõnepausi tõhusust täiendavad õp näoilme ja kehahoid. Korduv alustamine – nõuab õpetajalt head klassitajumist. Õpilaste distsiplineerimisel tuleb eelistada tõhusaid, kuid töö käiku minimaalselt häirivaid võtteid. Silmside: silmakontakti loomine distsiplineerib, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema. Puudutus ja osutav žest – on osaks märguannete süsteemist, mida vilunud õpetajad kasutavad töö korraldamiseks klassis. Lähenemine õpilasele – toimib enamasti distsiplineerivalt, ilma et peaks midagi ütlema. Ekstra vastamisvõimalus – tunni käiguga seotud
Aktsentueeritus tekib olukordades, kus on vaja hoolitseda. Samuti soodustab seda liigne nõudlikkus edukuse suhtes. · Hüpertüümne Lapsena püsimatu, distsiplineerimatu, lärmakas, kamandav. Noorukina rõõmsad, ei talu piiri lubatu ja keelatu vahel, üksindust, liidrivaistuga, riskialtid. Joovad tihti. Tihti jätavad töö lõpetamata. Optimistid, kuid adekvaatse enesehinnanguga. Seksuaaltung avaldub varakult. Väldivad täiskasvanute eestkostet tülid. Distsiplineerimisel tuleb olla heatahtlik, kuid ei tohi laskuda nende tasemele, sest hüpertüümid toetuvad meelsasti endast kogenumale kui endaga võrdsele. Litsko: 10% psühhopaate, 13% aktsentueeritud noorukeid. Kokku 8% meestest ja 3% naistest. · Tsükloidne Lapsena tavalised, noorukina tsükliliselt loiud, raskustes, seltskond kaotab võlu jne. Ebameeldivusi elavad läbi raskelt, märkustele reageerivad jõhkralt ja langevad ahastusse. Enesehinnang on vahelduv. Nõrk punkt on elumuutus
Aktsentueeritus tekib olukordades, kus on vaja hoolitseda. Samuti soodustab seda liigne nõudlikkus edukuse suhtes. · Hüpertüümne - Lapsena püsimatu, distsiplineerimatu, lärmakas, kamandav. Noorukina rõõmsad, ei talu piiri lubatu ja keelatu vahel, üksindust, liidrivaistuga, riskialtid. Joovad tihti. Tihti jätavad töö lõpetamata. Optimistid, kuid adekvaatse enesehinnanguga. Seksuaaltung avaldub varakult. Väldivad täiskasvanute eestkostet tülid. Distsiplineerimisel tuleb olla heatahtlik, kuid ei tohi laskuda nende tasemele, sest hüpertüümid toetuvad meelsasti endast kogenumale kui endaga võrdsele. Litsko: 10% psühhopaate, 13% aktsentueeritud noorukeid. Kokku 8% meestest ja 3% naistest. · Tsükloidne - Lapsena tavalised, noorukina tsükliliselt loiud, raskustes, seltskond kaotab võlu jne. Ebameeldivusi elavad läbi raskelt, märkustele reageerivad jõhkralt ja langevad ahastusse. Enesehinnang on vahelduv. Nõrk punkt on elumuutus.
annaabi.ee 
