Päri olen ka kolme kohustusliku riigieksami aine, Eesti ühiskonnas eluks vajaliku keele -- eesti keele, võõrkeele ja matemaatilise keele omandamisega. Matemaatika õppimise tähtsustamise mõte ei ole see, et meeles oleksid terve elu valemid, vaid see, et osata luua seoseid ja olla loogiline. Loodan, et siin ei hakka keegi mõtlema, milleks see elus vajalik on. Uue koolireformiga peaks paranema olukord ka põhikoolis, kus praegu koos puberteediga tulevad ka distsipliiniprobleemid. Õpetajal on rohkem variante õpilase korrale kutsumiseks ja õppetöö saab olla edukam. Seega ideaalis peaks õpilaste haridustaseme tõusmine algama juba põhikoolis. Muidugi ma ei arva, et praegune süsteem on halb ja õpilased saavad halba haridust- kindlasti mitte. Kui ise tahad, siis Eestis omandatud haridus teeb paljudele teistele riikidele silmad ette. Loodan enam siiski sellele, et koolide sildistamine ja pingeritta seadmine jääb ära
DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................... 11 SISSEJUHATUS Distsipliin on saanud tänapäeval väga oluliseks probleemiks. Sellest räägitakse
· Suureneb tööga rahulolu. · Suureneb iseseisev otsustusvõimalus oma töö üle (töö tegemise koht, erinevate tööülesannete täitmise aeg, jne). · Paraneb elukvaliteet (vähem stressi, rohkem aega isiklikuks eluks). Puudused · Vähenevad sotsiaalne suhtlus ja ühtekuuluvustunne firmaga. Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. · Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Mõisted: Asula - kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht Linnastu e aglomeratsioon gripp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud Hiidlinn - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades
19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine. Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, kaasaaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, suhtlusvõrku või kaugtöötamist. Kaugtöö tähendab võimalust töötada ajast ja tavaliselt ka kohast sõltumata. +aja, rahakulu, rahulolu, otsustusvõimalus, elukvaliteet paraneb. –suhtlus ettevõttega, motivatsiooni, distsipliiniprobleemid. 20.Legitiimsus. Privaatsus. Legitiimsus-võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Töökorraldus– tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta– millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib (madal legitiimsus mõjutamiseks). Privaatsus on inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule
· Lahkuvad eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga töötajad Poliitika Vaba aeg · Teha kulutusi uute töötajate väljaõppele · Väheneb tootlikkus Religioon · Halveneb kvaliteet, teeninduskultuur · Distsipliiniprobleemid Inimese rahulolu mõjutavad tegurid · Töölt puudumine Vastavalt uuringutele on USA-s üle 80% tööjõust oma tööga rahul.) Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või rahulolematus Töörahulolu avaldumisvormid on Töörahulolu on üldine ja isiklik.
aeglasemad ja vajavad seetõttu suuremat tähelepanu ning juhendamist. Sageli tavakoolidest tulevate õpi- ning käitumisraskustega laste puhul paranevad nende tulemused ning huvi õppetöö vastu märgatavalt. Suured klassid on Steineri-koolides tavaline nähtus. Eakohase õppetöö sisu ja metoodika ning temperamendikasvatus kõrvaldavad tavakoolides sellel puhul tekkivad distsipliiniprobleemid. Õppemeetodi sotsiaalse arengu ja temperamendikasvatuse seisukohalt pole väiksemad klassid soovitavadki. Aeglane tempo, mida kasutatakse eriti algklassides õppimise puhul, vastab lapse arenguolukorrale. Kiirendamine rööviks eelpoolkirjeldatud viisil neid võimeid, mida kool peab oluliseks kasvatada. Eurütmia on Steineri-pedagoogikas üheks läbitavaks ning väga oluliseks õppeaineks. See muudab muusikalise ja sõnalise väljenduse
· klassikursuse kordamine · alkoholi kuritarvitamine Kõige enam on antisotsiaalse käitumise liike. 5 Distsipliiliprobleemid Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga, millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab. Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine. Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus? Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus.
faktorite lisandumisel. Aksetuant isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normide piiresse. 5 3.Loeng -KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID Liigitamine: Sotsiaalse teo raskuse järgi ( kergemad probleemid sagedasemad) 1. Antidistsiplinaarne Probleemid ajutised: distsipliiniprobleemid Püsivad: palju antisotsiaalseid probleeme Tänapäeva õpilastel: Distsipliiniprobleemid 60% Närvilisus Kaklemine Kõige sagedasemad nii püsiva kui ajutise korral: DISTSIPLIINIPROBLEEMID Kui laps ei nõustu tahtlikult palvete, nõudmiste, korraldustega, mida annavad vanemad või teised autoriteetsed isikud. Kui laps ei nõustu, siis teatud eas on see arengu ülesanne, et vastu hakatakse. Kui see iga ületatakse, siis jääb teatud osa inimesi, kellel need alles jäävad. Püsivaks.
jms. selle tulemusena lahkuvad sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja organisatsioonil tuleb tööle võtta väljaõppeta inimesi ning teha nende arendamiseks kulutusi; allesolevad töötajad suhtuvad oma töö tulemustesse ükskõikselt, mis põhjustab toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsipliiniprobleemid, nad võivad korraldada ,,logelemisstreike", st. sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõttes mõjutab see organisatsiooni kulusid ja konkurentsivõimet. Positiivset töössesuhtumist iseloomustavad positiivne hoiak nagu töörõõm ja innustus. Hästijuhitavates asutustes on alluvad rahul, nende töötulemused on head. Juhid püüavad igati toetada soodsa õhkkonna tekkimist ja säilitamist, mis omakorda aitab parandada inimeste suhtumist.
Suureneb tööga rahulolu. Suureneb iseseisev otsustusvõimalus oma töö üle (töö tegemise koht, erinevate tööülesannete täitmise aeg, jne). Paraneb elukvaliteet (vähem stressi, rohkem aega isiklikuks eluks). Puudused Vähenevad sotsiaalne suhtlus ja ühtekuuluvustunne firmaga. Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Nagu näha, on peamised eelised nii töötajate kui tööandjate jaoks seotud kulude kokkuhoiu ja efektiivsuse tõstmisega. Puudused võivad tekkida peamiselt vähenenud näost-näkku suhtluse ning töötaja distsiplineerimise ja motiveerimisega. Kaugtöö võimalikkus sõltub eelkõige ametikohast ja konkreetsest inimesest. Näiteks ei saa ju
jäävusteooria 109 K karjäärinõustamiskeskused 149–152 keskkonnafaktorid 11, 27 klassikursusest ülehüppamine 90 Aineloend 173 kodukeskkond 10, 16, 49, 79 kogemus 22, 27, 36, 45, 53, 56, 78, 100 kognitiivne protsess 26 kognitiivne taksonoomia 94 kompakteerimine 91 konkursid, 92, 101, 107 konvergentne mõtlemine koolikeskkond 79, 86 koolitus 62, 69, 111 käitumis- ja distsipliiniprobleemid 65, 68 L lahendamise kiirus 26 lahendamise strateegiad 26–28 loomeprotsessi staadiumid 32 loomine 32 looming 32 loovus 8, 9, 10, 31–37, 47, 60 loovuse komponendid 32 lähima arengu tsoon 52 M matemaatikahäire 68 Marshi efekt 95 meelekindlus, vt Big Five mentor 91 metakognitsioon 28–30 mitteformaalhariduslikud programmid 92 mittekognitiivsed isiksuse omadused 10 motivatsioon 8, 10, 31, 41 motivatsiooniline sättumus 43 motivatsiooniorientatsioon 46 ego-orientatsioon 45
annaabi.ee 
