(plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks. Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje. 111.Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen. Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabilselt
vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35
kodarluu liigub. Küünarnukk ei lase küünarluul pöörelda. 31. Käe piirkonnad Ranne 8 väikest kahes reas paiknevat luud. Proksimaalne ja distaalne rida Kämmal 5 lühikest toruluud Sõrmelülid 14 lühikest toruluud pöidlal proksimaalne ja distaalne, teistel proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34. Kesk randmeliiges (distaalne käeliiges) moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje 35. Amfiartroos väikese liikuvuse ja lamedate liigesepindadega liiges 36. Randme kämblaliiges
- erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed
väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud Käe luud jagunevad: randmeluud, kämbla luud ja sõrmelülid Randme luustik kaheksa väikest kahes reas paiknevat luud Kämbla luustik viis lühikest toruluud Sõrmelülid lühikesed toruluud 32. Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34. Kesk-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine
Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja
trapetsluu, 2. trapetsoidluu, 3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised liikumine. Proksimaalne käeliiges, s
Ravi: selgitada välja põhjus, milleks võib olla – sõrmede sirutajalihast ühekordne äge ülekoormus või krooniline ülekoormus ning kael. Ägedas faasis rahu, üldised ja lokaalsed põletikuvastased vahendid, koormusjärgne külmaravi, lokaalne süsteravi ja oluline ortoos, mis surub lihase allpool põndapealset vastu küünarvarreluid. Kui süsti efekt hakkab kaduma, siis operatiivne ravi. Periosiit e. luuümbrise põletik. Esineb sääreluu seesmisel eesmisel serval ja algab distaalsest 1/3 st. Valu liikumisel ja põrutusel. Katsudes luuserv valus ja ebatasane. Põhjuseks säärelihase ülekoormus, lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele, see võib viia sääreluu väsimusmurruni. Valida õige jalats, õiged koormused ja treening. Lihas peab saama lõõgastuda, koormuste ajal elastne sukk säärele. Peale koormust külmaaplikatsioon ja massaaž. Kui muutused on röntgeniga tuvastatavad, siis kirurgiline ravi. Hüppaja põlv e
terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad
terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad
Spermatogeneesi lõppstaadium, mille käigus ümarad ümarad spermatiiidid muunduvad väänilistes seemnetorukesetes liikumisvõimelisteks sabaga varustatud piklikeks spermideks e spermatosoidideks => spermiogenees. Valmistab spermi ette munaga kohtumiseks. Spermi peasoas: Golgi aparaadist akrosoom e tippkehake, katab tuuma. Akrosoomi vesiikul täidetud ensüümidega, mis on vajalikud munarakuni jõudmiseks. Tekib mitokondriaalne ümbris. Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt.
7 RANNE: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu) KÄMMAL: kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) SÕRMED: sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 33) Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos -
31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.
31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.
31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.
Enne vastavate harjutuste sooritamist, peab olema tekkinud kallus. Lihase tugevdamine Luumurrupiirkonnas või üle selle ei tohi rakendada liigset vastupanu, ei pikiteljel (longitudinaalselt) keharaskuse kandmisega alajäsemele ega pöörlevalt (rotatoorselt) lihaskontraktsiooni kaudu, enne kui luumurd ja ümbritsevad lihased on piisavalt tugevad. Näiteks: vastupanu õlaliigese rotaatorlihaste tugevdamiseks antakse õlavarre distaalsest osast, sest kui luumurru piirkonda ei ole tekkinud kallust, võib rotaatorlihaste jõud põhjustada õlavarreluu refraktuuri. Tugevdavate harjutuste ajal ei tohi riputada raskusi luumurrust distaalsemale kuni luumurru stabiliseerumiseni. Seda eriti luu dislokatsiooni (vrd luksatsioon- paigast äranihkumine) või liigeslähedaste transversaalmurru (ristikulgev) juhtude korral nii nagu seda põhjustaks ülemäärane traktsioonjõud.
annaabi.ee 
