Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia ehk täheteadus ja muusika,mis hõlmas ka kirjandust moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, see tähendab kas usuteaduskonnas, mis oli õpetus jumalast; õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisis ning tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda olid esindatud.
1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6. astronoomia- täheteadus 7. muusika- hõlmas ka kirjandust Õppetöö ülikoolis Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirja pandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamist kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Tänan kuulamast!
juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas
Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus
Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet.
Viimane on kige krgem teaduskraad, mida oli vimalik omandada. Aga juba likoolis saadud magistrikraad andis iguse likoolis petada ning saada selle eest palka.likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt Pariisist juhtisid Bolognas likooli aga lipilased, mitte ppejud; ka rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel. ppet toimus loengu ja dispuudi vormis. Loengus kirjutasid tudengid les petaja ette loetud tekste, dispuutidel aga arutleti ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87)
Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond-
Koolide eesmärk oli ette valmistada harituid preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetuse-keskseks ning hariduse ja teaduse keeleks kogu Euroopas ladina keel. Suurenes vajadus haritud inimeste järele, kuna kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, samuti vajati seadusetundjaid. Seetõttu tekkis vajadus ülikoolide järele. Keskaegsetes ülikoolides on tähtis roll dispuutidel, kus arutati loengus kuuldut ja vaieldi loengus kerkinud probleemide üle. (Aava 2003: 25) Antiikfilosoofide mõju keskaja ülikoolidele oli väga tugev. Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus. Platoni ja Aristotelese vastasseis poliitilise ja religioosse võimu survele avaldas oma mõju ka keskaegsete kõrgemate õppeasutuste kujunemisel, eriti Pariisi,
dialektika-arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme egk quadrivium'i: aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus ja muusika-hõlmas ka kirjandust. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatus kirjapandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Raamatut ei pruukinud olla kättesaadavad õpilastele oma kõrge hinna ja koopiate vähesuse tõttu. Dispuutidel õpiti loengus omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud. 10. Skolastika. Aquino Thomas. (lk 184-185)
(Aava 2003: 25) Keskajal suurenes nõudlus haritud inimeste järele , kuna kirik vajas õpetlasi , kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadate eest, samuti vajati seadusetundteaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need selged olid, võis õpinguid jätkata õigus-, arsti,- või usuteaduskonnas.(Aava 2003: 25) Ülikoolides peeti loenguid ja dispuute. Loeng tähendas seda, et õppejõud luges raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi esilekerkinud probleemide üle.( Aava 2003: 25) Keskaja inimese jaoks olid tähtsad teadmised, mis lähtusid jumalast, ning selle kohta sai informatsiooni peamiselt piiblist. Teiseks allikaks, kust keskaegsed teadlased informatsiooni hankisid, olid kreeka ja rooma autorite tööd. Neid kahte õpetust üritati omavahel ka kokku sobitada.( Aava 2003:25) Skolastikud, keskaja filosoofid, sidusid avalikud väitlused filosoofiliste ja teoloogiliste probleemidega
ülikoo endale juhi e rektori, õppejõud määras dekaani. Õppetöö-ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest, moodustasid alamastme:grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika- arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme:aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus, muusika-hõlmas ka kirjandust. Peamine õppetöö vorm oli loeng, dispuutidel õpiti loengutes omandatud liigiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Skolastika-ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada nind erinevaid vaateid ühitada.
· Õppejõudude juht oli dekaan Teaduskonnad: · kunstide teaduskond · usuteaduskond · õigusteaduskond · arstiteaduskond Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks. Esimene alamastme kunstid olid siis- grammatika, retoorika, dialektika. Ülemastme moodustasid- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud raamatutesse kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengus omandatut vaidlustes rakendama. Teadlased: · Leonardo da Vinci- helikopter, aurul töötav seade · Aristoteles- kreeka teadlane, kelle seisukohad olid tähtsad *Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsiooni põhjused: · võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes · feodaalkorra igandid takistavad majanduse arengut · uued arusaamad inimsest, riigist, kirikust ja omandist · rahvahulkade vaesumine ja rahulolematus
annaabi.ee 
