Hüdrofiilsetel ainetel vastumõju olemas ehk märguvad. Tärklis, anorgaanilised ained. 31. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, mille osakeste läbimõõt on 10-9...10-6 vahel. Toiduained, tint, värv, paber. 32. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Dispersse faasi järgi: vedelik(udu), gaas(seebivaht), tahke(suits) 33. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämedisperssne süsteem. Osakesed suuremad, kui 10-6. Kolloidisperssne süsteem, osakesed 10-9...10-6 vahel. Tõelised lahused, osakesed väiksemad, kui 10-6. 34. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! 35. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? Emulsioon, tahke emulsioon, vaht, tahke vaht, aerosool, tahke aerosool
..10-9 m. · Näited. Aerosool = gaas + tahke aine/vedelik (õhk + tolm/vesi) Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine (vesi + kriit) Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik (vesi + õli) 53. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. · Osakeste mõõtmete alusel · Faaside agregaatolekute alusel · Dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 54. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? 55. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme. 56. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? · Kolloidsüsteemides tuleb arvestada ka dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelist mõjustust. · Lüofoobsed süsteemid.
dispersioontugevdatud KM alumiiniumi, hõbeda, nikli ja volfraami baasil) 3)Pseudosulamid ja eutektilised suundkristalliseeritud sulamid. Kasutamine: Lennukite ehituses, Autospordis, Kaitseväe tehnikas, robototehnikas, spordivahendite ehitusel ja ettevalmistusel, autonduses ja transpordis. 10. Metalsed dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid on materjalid,mille pehmesse metallmaatriksi on kunstlikult viidud või tekitatud ja seal ühtlaselt jaotatud disperssed osakesed. Dispersse faasina kasutatakse tavaliselt karbiide,oksiide,nitriide jt. Armatuur viiakse sisse legeerimise teel või tekib termotöötluse tulemusena. Pseudosulamid on isotroopsed heterogeensulamid teineteises lahustumatute metallide baasil. Pseudosulamite faaside omaduste suure erinevuse tõttu on neil kõrge vastupidavus intensiivsetes soojusvoogudes,vibratsiooni neelduvus,isemäärivus kuivhõõrdumise tingimustes jne.
3) Vahu moodustamine ja stabiliseerimine Valkude üheks funktsiooniks on vahu moodustamine stabiliseerimine. Ideaalne vahtu moodustuv ja stabiliseeriv valk on: a) Madala molekulkaaluga b) Suure pinna hüdrofoobsusega c) Hea lahustuvusega d) Väikese üldlaenguga toidu pH põhjal e) Kergesti denatureeritav 4) Geeli moodustamine Kahte sorti geele: a) Polümeersed võrkstruktuurid b) Agregeerunud dispersioonid 5) Emulgeeriv efekt emulsioonid on disperssed süsteemidühest või mitmest segunematust vedelikust Keemilised reaktsioonid Valkude bioloogiline väärtus väheneb: a) Asendamatute aminohapete lagunemisel b) Asendamatute aminohapete muundumisel derivaatideks, mis ei ole metaboliseeritavad c) Siseja vaheahelate ristsidumisel seeditavus väheneb 1) Ensüümkatalüütilised reaktsioonid a. Hüdrolüütilised reaktsioonid b. Loovutus/ülekande reaktsioonid c. Redoksreaktsioonid
o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V kus s0 - eripind, S - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidkeemias vaadeldakse selliseid dispersseid süsteeme, kus aine pole pihustatud molekulidena, vaid esineb suuremate agregaatidena. Molekulaarse pihustatuse korral kaob heterogeensus ning saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia. Disperssed süsteemid jaotatakse sõltuvalt osakeste mõõtmetest (meetrites) järgnevalt: Osakese >10-7m 10-7-10-9m <10-9m läbimõõt Süsteemi Jämedisperssed Kolloiddisperssed Molekulaar-ja nimetus süsteemid. süsteemid, soolid ioondisperssed süsteemid Suspensioonid, emulsioonid 3
ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid?
mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele. Nt. hägune vesi, tolm õhus- ühes keskkonnas on teine keskkond ära ühtlustunud. 75. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest, Browni liikumise esinemine, kas esineb sadenemine. jämedispersseteks- Suspensioon-vihm, muda; ja peendispersseteks süsteemideks- Kolloidsüsteem- udu, aur. 76. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämedisperssed-osakesed on nähtavad tavalise mikroskoobiga, settivad raskusjõu mõjul, ei läbi paberfiltrit; peendisperssed- osakesed suurusega 10−7...10−9 m. 77. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! T/G-tolm, suits, T/V-kolloidlahused, T/T-tahked kolloidlahused; V/G- aerosoolid, V/V-Emulsioonid, V/T-Vedelik poorses kehas; G/G Gaasilised süsteemid tiheduse
78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10 -6...10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid?
tselluloos jt. suuremolekulilised ained. · Toiduained (leib, voi, margariin, koor, liha), riided ja jalatsid (kiudained, nahk, kumm, plastmassid jt.) moodustavad mitmesugust tuupi kolloidsusteeme. 34. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid osakeste mõõtmete alusel faaside agregaatolekute alusel dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 35. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? 36. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! 37. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid? Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "hirm"). Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "sõber"). Seal on osakeste
Hüdrofiilsed- kõrgmolekulaarsete ühendite lahused 79. Lahuste stabiilsus- mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? 80. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme? Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihusüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6-10-9. 81. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? NT 82. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? 83. Millised on agregaatoleku järgi jagatud disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme. 84. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid? 85. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: · Dispersse faasi mittelahustuv või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas · Ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi
Γ= - c/RT x ∂σ/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis. Järeldused sellest võrrandist: 1. Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc>0, siis Γ <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas. 2. Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis Γ >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 26. Disperssed süsteemid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises. 27. Disperssete süsteemide liigitus Jämedispersne süsteem, kolloiddispersne ja tõelised lahused. 28. Mitselli ehitus Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud
ebapüsivad (ained eralduvad üksteisest). Jämepihused: *Suspensioonid *Emulsioonid *Aerosoolid *Vahud *Poorsed materjalid Kolloidlahused: *Tarded *Geelid Tõelised lahused: *Küllastumata lahused *Küllastunud lahused *Üleküllastunud lahused Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jäme pihused >10-6 m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6 m; Tõelised lahused <10-9 m. 54. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? *Jämedispersne süsteem >10-6 m (eelmisel) *Kolloiddispersne süsteem 10-9...10-6 m -Osakeste mõõtmed tõeliste lahuste ja pihuste vahepealsed -Näiliselt ühtlased -Suhteliselt püsivad *Tõelised lahused <10-9 m. -Lahustunud aine on molekulide või ioonidena -Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad 55. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme!
Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur ja mehaanilised omadused on praktiliselt samad, mis dispersioonikeskkonnal. St. osakeste side puudub, mõju üksteisele puudub. Näiteks suitsu tolmuosakesed õhus. Liiguvad samamoodi nagu õhkki. 2. struktureeritud süsteemid: kolloidosakeste vahel on tugev ruumiline struktuur kolloidosakeste omadused on tunduvalt erinevad dispersioonikeskkonnast. Näiteks:
hüdrofiilsed saavad(vastastikmõju veega olemas) 57. Mis on pindpinevus? Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. (Pindpinevus- pinnanähtus kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajõud mõjustavad üksteist tõmbejõududega.) 58. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. • Kapillaarse tõusu meetod • stalagmomeetriline • mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama
Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Pindpinevus on nähtus, kus pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaartõusu meetod Mullikeste suurima rõhu meetod Rõnga lahtirebimise meetod stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Dispeerseid süsteeme jagatakse – osakeste mõõtmete alusel – faaside agregaatolekute alusel – dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed
Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Stalagmomeetriline - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Lecomte du Noüy meetod - Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises - Jämedispersne süsteem >10-6 m - Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m - Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on
84. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaarse tõusu meetod. Stalagmomeetriline meetod - Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed: Mulli suurima rõhu meetod - Siin mõõdetakse rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike.Kasutatakse jällegi kapillaarmeetodit 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus.
annaabi.ee 
