tegemisel aluseks olnud asjaolud, mis hilisema võimaliku kohtuliku kontrolli raames on rekonstrueeritavad. Asjakohaste põhjenduste olemasolu või nende puudumise üle saab järelikult otsustada mitte üksnes haldusaktile lisatud põhjenduse põhjal, pigem tuleb arvestada toimunud haldusmenetluse kõigi üksikasjadega. Haldusorgan on põhimõtteliselt võimeline diskretsiooniõiguse teostamise aluseks olnud kaalutlused tagantjärele kohtuprotsessi ajal esitama. Mõned põhjenduses tehtud diskretsioonivead võivad aga kahel juhul osutuda mitteolulisteks: esiteks siis, kui tehtud viga ei mõjuta kaebaja õiguste sfääri; teiseks aga siis, kui puudub põhjuslik seos diskretsioonivea ning lõppotsuse vahel. Kui põhjenduses on toodud mitmeid otsuse tegemiseni viinud asjaolusid ning osad neist osutuvad vääraks, siis ei vii see kohe haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseni, pigem sõltub tehtav otsus vigade kaalukusest ning nende mõjust lõppotsuse tegemisele. Kokkuvõte
sätestatud nõuded kehtima alates ehitise kasutuselevõtust. EhS § 3 lg 6: Antud norm on kohaldatav üksnes ehitusloa objektis oleva ehitise sisetingimuste suhtes. Linnavalitsus ei põhjendanud, kuidas rikuks kavandatav hoone seda ehitist kasutavate isikute õigusi. Järeldus: LV ei ole rakendanud HA andmise aluseks olevaid õigusnorme korrektselt, mistõttu korraldus ei vasta õiguslikule alusele. b) Diskretsioonivead Ehitusloa andmisest keeldumine on diskretsiooniotsus. Diskretsiooni kuritarvitamine: LV võttis otsuse tegemisel arvesse asjassepuutumatuid asjaolusid (naaberkinnistu restorani tegevusest põhjustatud müra), jättes samas arvestamata oluliste asjaoludega (kavandatava ehitise vastavus ehitusnõuetele). Diskretsiooni kasutamata jätmine: LV oleks pidanud kaaluma, kas ehitisele esitatavaid nõudeid on võimalik täita ehitusloale kõrvaltingimuste kehtestamisega (HMS § 53 lg 2 p 2).
i) Proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11) ii) Õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12) iii) Õiguskindluse põhimõte (PS § 10) iv) Õigusselguse põhimõte (PS § 13) c) Halduse kaalutlusõiguse korral (HMS § 4): diskretsioonivigade puudumine – diskretsioonivead on olemas, sest ei nähtu vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtupraktikaga kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid ning süüteo toime pannud isikut arvestavat kaalumist. Käskkirja põhjendusest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut. Meil on otsustusdiskretsioon kas karistada, siis on valikudiskretsioon kuidas karistada
käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr h otsustab kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsioonivead Küsimus sellest, kas h on d teostanud veatult tekib siis, kui on täidetud d n eeldused (esinevad f asjaolud, mis annavad aluse d teostamiseks. D vigade rühmad: · d mittekasutamine kui h loeb end olevat seadusega seotud ja seepärast ei kasuta ka seda õ, kuna ei saa aru, et seadus on talle andnud d teostamise volituse. Või kui h ei kontrolli ja ei kaalu d n rakendamisel kõiki võimalusi, mis talle on otsustamiseks
Kogu seaduse eesmärk ja mõte: omavoli (õigusliku aluse puud, mitteasjakohane alus), subjektiivse suva keeld. Eesmärk osutab diskretsiooni teostamise suunale. PS-st tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus): põhiõiguse ulatus, piiratus, piiride ületamise keeld. Otstarbekus Vabadus õiguslike ettekirjutuste sisust. Administratsioon peab valima üksikjuhtumile sobivaima toimimisviisi. Teenistuslik järelevalve. Diskretsioonivead 1. kaalutusõiguse diskretsiooni kasutamata jätmine (haldusorgan peab vastava normi jäigalt kohaldatavaks, ilma et ta oleks kaalutlusõigust teostanud; aktuaalne eelkõige otsustusdiskretsiooni puhul; juhtum, kus haldus ei kontrolli ja ei kaalu kõiki võimalusi, mis talle otsustamiseks antud, samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid) 2. piiride ületamine: puudub pädevus diskretsiooni teostamiseks ja ei rakenda õiguslikku tagajärge
Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel. Piiride ületamine: Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip (sobivus, vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 16 1) Diskretsiooni mittekasutamine – haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 2) Diskretsioonipiiride ületamine – kui haldusorgan võtab endale suurema
Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel. Piiride ületamine: Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 15
vastanduvad era- ja avalikud huvid. Vastavate huvide kaalumise aluseks on väärtushinnangud. Eriti tuuakse välja planeerimisdirektsioon, kus seadusandja annab üldise eesmärgi nende planeeringute puhul ja jätab haldusorganitele laia valikuvabaduse nende eesmärkide teostamiseks. Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Diskretsioonivead 1. Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. 2. Diskretsiooni piiride ületamine kui haldusorgan valib diskretsiooninormiga sätestamata õigusliku tagajärje. Sisuliselt: võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab
Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel. Piiride ületamine: Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 2) Diskretsioonipiiride ületamine kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab
saladustele, erandi võib teha kohtu loal kuriteo uurimiseks ja veel üks. C. VASTANDLIKE HUVIDE KAALUMINE. D. PIIRIDE ÜLETAMISE KEELD. Kui tekivad põhisseaduslike õiguste kollisioonid, siis pole üks õigus teisest absoluutselt üle, neid kaaludes. 59 Keegi ei saa teisel öelda diskretsiooni puhul, et kuule sa poleks pidanud seda valime... C. DISKRETSIOONIVEAD: diskretsiooni mitte kasutamine o Nt KOV võivad määrata täiendavaid soodustusi, isik esitab taotluse soodustuse saamiseks, ja KOV ei rahulda, öeldes, et pole õigust anda soodustust. Sellise lausega tagasi lükata ei või. o Ei kontrolli diskretsiooni normi kõiki võimalusi ja ei võta arvesse kõiki asjaolusid. o Ka siis on sellega tagamist, kui administratsioon seob ennast iseennast
1) sellel peab olema õiguslik alus (õiguslik alus puudub, kui õigusnorm millele ta toetub on vastuolus kõrgemat õigusjõudu omava normiga või PS-ga; 2) on kooskõlas kehtiva õigusega; 3) järgib proportsionaalsuse põhimõtet, s.t: 3.1) on sobiv e kohane vastava eesmärgi saavutamiseks; 3.2) on vajalik; 3.3) on kodanikule ebasobiva tagajärje tekitamisel mõõdupärane taotletava eesmärgiga võrreldes; 3.4) on õiguslikus ja faktilises mõttes täidetav; 4) puuduvad kaalutlusvead (diskretsioonivead). Diskretsiooni teostamine ei tohi haldusakti andmisel olla meelevaldne, vaid peab olema kooskõlas diskretsiooni piiride ja eesmärgiga. Diskretsiooni teostamise õiguslikeks piirideks on: 1) teokoosseis; 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte; 3) PS-st tulenev õiguslik kontroll: põhiõiguste konflikti lahendamine ja piiride ületamise keeld (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus). Formaalne õiguspärasus - järgitud peavad olema:
annaabi.ee 
